Keta ifingi

ISI ABAKILUMYANA BIKULALUSYA

Ngimba Mbaghile Ukubomba Isyafiki Linga Nonangile Indaghilo isi Abapapi Bangu Babikile?

Ngimba Mbaghile Ukubomba Isyafiki Linga Nonangile Indaghilo isi Abapapi Bangu Babikile?

 Pabupipi imbumba syosa sibikile indaghilo, indaghilo isi sibaghile ukuya sya kabalilo kakufikila pakaya, ukubombela imbombo itekinoloje, kangi na muno mubaghile ukubombela ifindu na bangi.

 Ngimba mubaghile ukubomba bulebule linga monangile indaghilo isi abapapi binu babikile? Mukabaghila ukuchenja ifindu ifi fibombiwe loli mubaghile ukubombapo simo ukuti ifindu fileke ukonangika. Inkhani iyi yikuya pakubatula muno mubaghile ukubombela.

 Isi mukulondiwa ukubomba

  •   Linga abapapi binu bakasimanya ukuti monangile simo utubalilo tumo mubaghile ukugheliwa ukuti mufise isi monangile.

  •   Linga abapapi binu basyagenie isi monagile, mubaghile ukughela ukupagha pabuyongelo lumo mubaghile ukuntungulupila itolo uyungi.

 Ifundo syosa sibili isi sikaya nunu. Nongwa yafiki? Panongwa yakuti linga mukufisa isi monangile pamo mukubika utufifukwa utwabutungulu sikunangisya ukuti mukali muli mwana, kangi fibaghile ukubapangisya abapapi binu ukumanya ukuti mukali mukakula.

 “Ukuyoba ubutungulu yikaya njila inunu. Linga pakindilepo akabalilo, ubwanaloli bukufumbuliwa, kangi ulufundo ulu mubaghile ukwambilila lubaghile ukuya lunywamu ukukinda ulu mwayagha pakwambilila linga mwayobile ubwanaloli pakwanda.”—Diana.

 Injila inunu

  •   Mwitikisyeghe isi monangile. Ibaibolo likuti: “Uyu linga ikufisa imbibi syake yo atikusyaghamo siku inunu.” (Isya Mbupingamu 28:13) Abapapi basimenye ukuti mukabaghila ukubomba fyosa kanunu. Loli ilalusyo ili libaghile ukuyapo lyo lyakuti, ngimba mukuya pakuyoba ubwanaloli?

     “Abapapi binu babaghile ukubanangisya ikisa ikikulumba linga mubaghile ukuyoba ubwanaloli. Linga mubabulile ubwanaloli, abapapi binu bikuya pakubasubila fiyo.”—Olivia.

  •   Mupepesyeghe. Ibaibolo likuti: “Mwiniembeteleleghe umwenda wa lwiyisyo.” (1 Peteri 5:5) Pikulondiwa ukwiyisya ukuti umundu ayobe amasyu aghakuti “pepani” nukuleka ukuyoba utufifukwa utwakuyongela.

     “Abandu aba bighanile ukulonda utufifukwa utwakuyongela utubalilo twingi bikonanga amabyebye ghabo. Linga akabalilo kakindilepo, amabyebye ghabo ghikuleka ukubatamya linga babombile ikindu kimo ikibibi.”—Heather.

  •    Mwitikisyeghe ulufundo. Ibaibolo likuti: “Amupilikeghe isi nikubabula.” (Isya Mbupingamu 8:33) Mutikulondiwa ukwilamwa, loli mwitikisyeghe ulufundo losa ulu abapapi binu bikubafunda.

     “Linga mwighanile ukudandabula linga mupeliwe ulufundo, mubaghile ukupangisya ukuti ifindu fikindilile ukonangika. Mwitikisye itolo ulufundo ulu mupeliwe kangi mukulondiwa ukubikapo indumbula pa ifi mubaghile ukwaghana nafyo.”—Jason.

  •   Mukulondiwa ukubombapo simo ukuti abapapi binu bande kangi ukubasubila. Ibaibolo likuti: “Mutagheghe umundu unkulu uwa lwendo lwinu ulutasi.” (Baefesi 4:22) Amukindilileghe ukubomba ifindu ifinunu ukuti abapapi binu bande kangi ukubasubila.

     “Linga utubalilo tosa ukughela ukusala ifindu fya mahala nu kubanangisya abapapi bako ukuti utisakwandisya kangi ukubomba ifindu ifi walyonangile kunyuma, kukuya pakuya kupepe ukuti abapapi bande kangi ukukusubila.”—Karen.

 IFUNDO IYA KUBATULA: Mubombeghe ifindu fingi ukongelela pa ifi abapapi binu bikubatuma ukuti munangisye ubusubiliwa bwinu. Mwakifwanikisyo, akabalilo akangi linga musokilepo pakaya, kangi mukughomokela mubabule abapapi binu ukuti muli munjila, nalinga ukuti mutikuya pakukabila ukufika pakaya. Isi sikuya pakutula ukuti biketele bene ukuti mukulonda ukuti bande kangi ukubasubila.