niaiya 19:1-30

  • binyameeniya da gibaah vich anaitikta bharya apradh (1-30)

19  ohna dina vich, jado izraeel da koi raja nahi si,+ ik levi ifraaim de paharri ilake+ vich ik door-duredi jagah ’te rehnda si. os ne yahudah de bethlehem+ vicho ik rakhel layi te os nu apni patni banaya.  par os di rakhel os prati vafadar nahi rehi te oh os nu chhadd ke yahudah de bethlehem vich apne pita de ghar chali gayi. oh uthe chaar mahine rehi.  fir os da pati os nu manaun layi os de pichhe gaya taaki oh vapas aa jave; os de naal ik sevadar te do gadhe san. oh aurat os nu apne pita de ghar andar lai aayi. jado os de pita ne os nu dekhya, taa oh os nu mil ke bahut khush hoya.  is layi os de saure yani os aurat de pita ne os nu apne naal tinn dina layi rehen vaste manaa lya; oh khande-peende san te oh raat uthe guzarda si.  chauthe din jado oh jaan layi savere jaldi utthe, taa os aurat de pita ne apne javayi nu keha: “kujh kha lai taaki tainu takat mile te fir tu chala jayi.”  is layi oh baithe te ohna doha ne khadha-peeta; os to baad os aurat de pita ne os aadmi nu keha: “kirpa kar ke ik hor raat reh te mauja maan.”*  jado oh aadmi jaan layi utthya, taa os de saure ne os diya minnta keetiya, is layi oh ik hor raat theher gaya.  panjve din jado oh jaan layi savere jaldi utthya, taa os aurat de pita ne keha: “kirpa kar ke kujh kha lai taaki tainu takat mile.” atey oh dupeher dhalan tak baithe rahe te dove jane khande-peende rahe.  jado oh aadmi apni rakhel te apne sevadar naal jaan layi utthya, taa os de saure yani os aurat de pita ne os nu keha: “dekh, hun! shaam pain vali hai. kirpa kar ke ajj raat reh lai. din dhalan vala hai. raat ithe katt lai te mauja maan. kal savere jaldi utth ke safar layi ravana ho jayi te apne ghar* chala jayi.” 10  par oh aadmi ik hor raat nahi rehna chahunda si, is layi oh utthya te os ne yaboos yani yarushlam+ tak safar keeta. os naal kathi kasse do gadhe, os di rakhel te os da sevadar si. 11  jado oh yaboos de nerre san, taa din dhal gaya si. os de sevadar ne apne malak nu keha: “kee aapa yaboosiya de is sheher vich ruk jayiye te ithe raat guzariye?” 12  par os de malak ne os nu keha: “sanu pardesiya de sheher vich nahi rukna chaheeda jo izraeeli nahi han. aapa gibaah+ tak javange.” 13  fir os ne apne sevadar nu keha: “chal, aapa ohna vicho ik tha ’te jaan di koshish karde ha; aapa gibaah ja ramah+ vich raat bitavange.” 14  oh agge chale gaye atey binyameen de gibaah sheher de nerre ohna de pahunchde-pahunchde sooraj dubban lagga. 15  oh uthe ruk gaye atey raat guzaran layi gibaah vich chale gaye. sheher andar ja ke oh sheher de chowk vich baith gaye, par koi vi ohna nu apne ghar raat thehraun layi lai ke nahi gaya.+ 16  akheer os shaam ik buddha aadmi khet vicho kamm kar ke aaya. oh ifraaim de paharri ilake+ to si atey kujh same to gibaah vich reh reha si; par os sheher de vaasi binyameeni san.+ 17  jado os ne nazra utaah chukkiya atey sheher de chowk vich os musafar nu dekhya, taa buddhe aadmi ne keha: “tu kithe ja reha hai atey tu kitho aaya hai?” 18  os ne javab ditta: “asi yahudah de bethlehem to aaye ha atey ifraaim de paharri ilake di door-duredi jagah nu ja rahe ha jithe mai rehnda ha. mai yahudah de bethlehem gaya si+ atey hun mai yahovah de ghar val ja reha ha,* par koi vi mainu apne ghar nahi rakh reha. 19  sadde kol gadhya layi kaafi toorri te ghaah hai+ atey mere layi, is aurat layi te sadde sevadar layi roti+ te dakhras vi hai. kise vi cheez di kami nahi.” 20  par os buddhe aadmi ne keha: “tainu shanti mile! mai teri har lorr poori karanga. bass tu chowk vich raat na katti.” 21  oh os nu apne ghar lai aaya te gadhya nu pathe paaye. fir ohna ne apne pair dhote te khadha-peeta. 22  jado oh anand maan rahe san, taa sheher de kujh ghatiya aadmiya ne ghar nu gher lya atey darvaza bhannan lagge. oh os buddhe aadmi nu, jo ghar da malak si, vaar-vaar keh rahe san: “os aadmi nu bahar lai ke aa jo tere ghar aaya hai taaki asi os naal sareerak sambandh banayiye.”+ 23  eh sunn ke ghar da malak bahar aaya te ohna nu keha: “na mere bhravo, kirpa kar ke eh bura kamm na karo. eh aadmi mere ghar mehman hai. eh sharamnak kamm na karo. 24  dekho, ithe meri ik kuaari dhee te is aadmi di rakhel hai. mai ohna nu bahar liaaunda ha te je tusi chaho, taa ohna naal zor-zabardasti kar sakde ho.*+ par is aadmi naal eh sharamnak kamm na karo.” 25  par ohna aadmiya ne os di gall na suni, is layi levi aadmi apni rakhel+ nu farr ke bahar ohna kol lai aaya. ohna ne os naal balatkar keeta atey oh raat to lai ke saver hon tak os nu zaleel karde rahe. fir pauh futtdya hi ohna ne os aurat nu bhej ditta. 26  oh aurat savere-savere os aadmi de ghar de darvaze ’te aa ke dig gayi jithe os da pati* si te oh chanan hon tak uthe hi payi rehi. 27  jado os da pati saver nu utthya atey safar shuru karan layi bahar jaan vaste ghar de darvaze khole, taa os ne os aurat yani apni rakhel nu ghar de darvaze kol payi dekhya te os de hath dehleez ’te san. 28  os ne os nu keha: “utth; chal chaliye.” par os ne koi javab nahi ditta. fir os aadmi ne os nu gadhe utte rakhya te apne ghar val nu tur pya. 29  jado oh apne ghar pahunchya, taa os ne chhura lya te apni rakhel de anga nu vadd ke 12 tukrre keete atey ik-ik tukrra izraeel de har ilake vich bhej ditta. 30  jis kise ne is nu dekhya, os ne keha: “jis din izraeeli misar desh vicho nikle san, os din to lai ke ajj tak na kade ajeha kamm hoya te na hi dekhya gaya. is bare socho,* salah karo+ atey sanu dasso ki asi kee kariye.”

footnote

ja, “apna dil khush kar.”
ib, “tambu.”
ja sambhav hai, “atey mai yahovah de ghar vich seva karda ha.”
ja, “ohna nu zaleel karo atey tuhadiya nazra vich jo sahi hai, ohi karo.”
ib, “malak.”
ja, “is utte apne mann lao.”