Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

Mi A Bai Laga Tur Kos pa Sigui Kristu

Mi A Bai Laga Tur Kos pa Sigui Kristu

“Si bo bai prediká, no bini bèk. Si bo bini bèk, mi ta kibra bo pianan.” Debí na e menasa ei di mi tata, mi a disidí di bai for di kas. Esei tabata e promé biaha ku mi a bai laga tur kos pa mi por sigui Kristu. Mi tabatin 16 aña so.

KIKO a hiba na e situashon ei? Laga mi konta bo. Mi a nase 29 di yüli 1929 i a lanta den un pueblito den e provinsia di Bulacan, Filipinas. Bida einan tabata simpel pasobra e tempu ei tabatin un krísis ekonómiko den e pais. Guera a kuminsá tempu mi tabata hóben. E ehérsito hapones a invadí Filipinas, pero komo ku nos pueblito tabata aislá, e guera no a afektá nos direktamente. Nos no tabatin radio, televishon ni korant, pues ta otro hende tabata konta nos tokante e guera.

Mi ta e di dos di ocho yu, i tempu mi tabatin ocho aña, mi welanan a bai ku mi pa mi biba serka nan. Aunke nos tabata katóliko, mi tawela no tabata kontra otro religion i tabata tuma literatura religioso ku su amigunan tabata dun’é. Mi ta kòrda ku el a mustra mi e foyetonan chikitu Protekshon, Siguridat i Deskubrí na tagalog, * i tambe el a mustra mi un Beibel. Mi tabata gusta lesa Beibel, spesialmente e kuater Evangelionan. Esei a duna mi gana di sigui Hesus su ehèmpel.—Huan 10:27.

MI A SIÑA SIGUI KRISTU

E invashon hapones a kaba na 1945. Na e tempu ei, mi mayornan a bisa mi pa mi bai biba bèk serka nan. Mi tawela a animá mi pa bai, pues mi a bai.

Un poko tempu despues, na desèmber 1945, un grupo di Testigu di Yehova for di e pueblo di Angat a bin prediká den nos pueblito. Un Testigu di mas edat a bini na nos kas i a splika loke Beibel ta bisa di “e último dianan.” (2 Tim. 3:1-5) El a invitá nos pa asistí na un estudio di Beibel den un pueblito den serkania. Mi mayornan no a bai, pero ami sí. Tabatin mas o ménos 20 hende einan, i algun di nan a hasi pregunta tokante Beibel.

Komo ku mi no tabata ègt komprondé loke nan tabata papia di dje, mi a disidí di bai. Pero nèt na e momento ei nan a kuminsá kanta un kantika di Reino. E kantika ei a impreshoná mi mashá, i p’esei mi a keda. Despues di kantika i orashon, tur hende presente a haña invitashon pa asistí na un reunion na Angat e siguiente djadumingu.

Nos mester a kana mas o ménos ocho kilometer pa yega e reunion ku tabata na kas di famia Cruz. Mi a keda impreshoná ku asta e muchanan ku tabata entre e 50 hendenan presente a komentá riba tópikonan profundo di Beibel. Despues di a asistí na vários reunion, Ruman Damian Santos, un pionero di edat ku un tempu tabata alkalde, a invitá mi pa pasa anochi na su kas. Nos a pasa kasi henter anochi ta papia tokante Beibel.

E tempu ei, hopi di nos a progresá lihé despues ku nos a siña bèrdatnan básiko di Beibel. Despues di solamente algun reunion, e rumannan a puntra ami i algun otro hende si nos kier a batisá. Mi a kontestá: “Sí, mi ke.” Mi tabata sa ku mi ke “traha komo esklabo pa e Doño, Kristu.” (Kol. 3:24) Nos a bai na un riu den bisindario, i dos di nos a batisá dia 15 di febrüari 1946.

Nos a realisá ku komo kristian batisá, nos mester imitá Kristu i prediká regularmente. Mi tata no a gusta esei niun tiki, i el a bisa mi: “Bo ta muchu yòn pa prediká. Ademas, djis pasobra bo a batisá den riu no ke men ku bo a bira un predikadó.” Mi a splika mi tata ku ta Dios su boluntat pa nos prediká e bon notisia di e Reino di Dios. (Mat. 24:14) Tambe mi a bis’é: “Mi mester kumpli ku e promesa ku mi a hasi na Dios.” Ta na e momento ei mi tata a menasá mi, manera mi a menshoná na kuminsamentu. E tabata determiná pa stroba mi di bai prediká. Esei ta e promé biaha ku mi mester a bai laga tur kos pa sigui metanan spiritual.

Famia Cruz a invitá mi pa biba ku nan na Angat. Nan a animá ami i nan yu muhé di mas chikitu, Nora, pa traha pionero. Nos tur dos a kuminsá traha pionero 1 di novèmber 1947. Nora a bai traha pionero den un otro pueblito, i ami a sigui apoyá e predikashon na Angat.

MI A HAÑA UN OTRO CHÈNS PA BAI LAGA TUR KOS

Mi tabatin tres aña ta traha pionero ora Earl Stewart, un ruman di sukursal, a duna un diskurso na mas ku 500 hende na e plasa públiko di Angat. El a duna e diskurso na ingles, i despues mi a duna un resúmen di e diskurso na tagalog. Mi a bai skol shete aña so, pero kasi semper nos dosentenan tabata papia ingles. Un otro kos ku a yuda mi drecha mi ingles ta e echo ku nos tabatin masha poko publikashon bíbliko na tagalog. Pues mi a studia hopi di nan na ingles. Mi a siña sufisiente ingles ku mi por a tradusí e diskurso ei i otro diskursonan mas despues.

Dia ku mi a tradusí e diskurso di Ruman Stewart, el a bisa e kongregashon ku sukursal ke invitá un òf dos ruman hòmber pionero pa bai yuda na Bètel. E dos rumannan ei mester a yuda pasobra na 1950, e misioneronan mester a asistí na e asamblea Oumento di Teokrasia na New York, Merka. Ami tabata un di e rumannan ku sukursal a invitá. Un biaha mas mi a bai laga un ambiente konosí, pero e biaha akí tabata pa mi a bai yuda na Bètel.

Mi a kuminsá mi asignashon nobo na Bètel dia 19 di yüni 1950. Bètel tabata un kas grandi i bieu ku tabata rondoná pa mata grandi i tabata situá riba un tereno di ún hèktar. Tabatin mas o ménos 12 ruman hòmber soltero ta sirbi einan. Mainta trempan mi tabata yuda den kushina. Anto kuminsando for di mas o ménos nueb’or di mainta mi tabata strika paña den e labanderia. Parti atardi mi tabata sigui un rutina similar. Mi a sigui sirbi na Bètel asta despues ku e misioneronan a regresá di e asamblea. Mi tabata paketá e revistanan pa pòst nan, prosesá abonamènt i traha komo resepshonista. Mi tabata hasi tur loke nan tabata pidi mi.

MI A BAI LAGA FILIPINAS PA BAI E SKOL DI GALAAD

Na 1952, ami ku seis ruman hòmber di Filipinas a haña un notisia emoshonante: nos a haña invitashon pa asistí na e di 20 klas di e Skol di Galaad. Hopi di e kosnan ku nos a mira i eksperensiá na Merka tabata nobo i straño pa nos. Eseinan tabata kosnan masha diferente for di loke mi tabata konosé den mi pueblito.

Huntu ku otro studiantenan na Galaad

Por ehèmpel, nos mester a siña kon pa traha ku aparato- i artíkulonan ku nos no tabata konosé. Anto e klima tabata masha diferente! Un mainta mi a sali pafó i tur kos tabata blanku blanku i bunita. Esei tabata e promé biaha ku mi a mira sneu. Anto na e momento ei mi a realisá ku tabata friu, hopi friu mes!

Sinembargo, tur e ahustenan ei no tabata nada kompará ku e entrenamentu ku mi a haña na e Skol di Galaad. E instruktornan a usa métodonan di siña masha efikas. Nos a siña kon pa hasi bon investigashon i kon pa studia. E entrenamentu ku mi a haña na Galaad sigur a yuda mi bira mas spiritual.

Despues ku mi a gradua, mi a haña un asignashon temporal pa traha komo pionero spesial na Bronx na New York City. Pues na yüli 1953, mi por a asistí na e asamblea Sosiedat di Mundu Nobo ku tabata na Bronx. Despues di e asamblea, mi a bai bèk Filipinas pa un otro asignashon.

MI A BAI LAGA E KOMODIDATNAN DI STAT

E rumannan di sukursal a bisa mi ku awor mi ta bai hasi e trabou di sirkuito. Esei a duna mi un otro oportunidat pa sigui e pasonan di Kristu, kende a biaha bai pueblito- i statnan leu pa yuda e lamchinan di Yehova. (1 Ped. 2:21) Mi a haña asignashon pa traha den un sirkuito ku a kubri un área grandi di e zona sentral di Luzon, e isla di mas grandi di Filipinas. Esei a inkluí e provinsianan di Bulacan, Nueva Ecija, Tarlac i Zambales. Pa mi a bishitá algun pueblo, mi mester a pasa dor di e Serunan Sierra Madre ku ta yen di piedra i baranka. Niun transporte públiko no tabata yega na e lugánan ei. Pues mi mester a pidi shofùr di trùknan grandi si mi por a sinta riba e tronkonnan ku nan tabata transportá. Hopi biaha nan tabata laga mi hasi esei, pero esei no tabata e transpòrt di mas kómodo.

Mayoria di e kongregashonnan tabata basta nobo i chikitu. P’esei e rumannan a keda masha kontentu ora mi tabata yuda nan organisá e reunionnan i e trabou di prediká na un manera mas efikas.

Despues mi a haña asignashon pa bai traha den un sirkuito ku a kubri henter e region di Bicol. Den e área ei tabatin prinsipalmente gruponan aislá kaminda tabatin pioneronan spesial ku tabata prediká den teritorionan nobo. Na un kas, e úniko tualèt ku tabatin tabata un buraku den tera ku dos tabla pa pone pia ariba. Ora mi a para riba e tablanan, nan a kai den e buraku i ami tambe a kai den e buraku huntu ku nan. Mi a dura basta ratu pa mi por a limpia mi mes i pa mi por a drecha pa bai desayuná.

Tabata durante e asignashon ei ku mi a kuminsá pensa riba Nora, kende hopi tempu pasá a kuminsá traha pionero na Bulacan. Awor e tabata pionero spesial na e stat di Dumaguete, i mi a bai bishit’é. Despues di esei, nos a skirbi otro pa un tempu, i na 1956 nos a kasa. E promé siman despues di nos kasamentu, nos a bai bishitá un kongregashon na e isla di Rapu Rapu. Einan nos mester a subi seru i kana hopi, pero tabata un goso pa sirbi e rumannan na lugánan aislá komo pareha kasá.

MI A HAÑA INVITASHON PA BOLBE SIRBI NA BÈTEL

Despues ku nos a sirbi kuater aña den e trabou di sirkuito, nos a haña invitashon pa sirbi na sukursal. Pues, na yanüari 1960 nos a kuminsá nos karera largu na Bètel. Durante añanan, mi a siña hopi for di ruman hòmbernan ku tabatin responsabilidatnan grandi, i Nora a haña vários asignashon na Bètel.

Dunando un diskurso na un kongreso huntu ku un ruman ku ta tradusí na sebuano

Durante mi sirbishi na Bètel, mi a haña e gran bendishon di por mira e oumento enorme ku tabatin den e trabou teokrátiko na Filipinas. Ora mi a kuminsá traha na Bètel komo un hóben soltero, tabatin mas o ménos 10.000 publikadó den henter e pais. Awor tin mas ku 200.000 publikadó na Filipinas, i tin sientos di bètelita ku ta apoyá e trabou di prediká.

Segun ku e trabou a krese durante añanan, e fasilidatnan di Bètel a bira muchu chikitu. P’esei e Kuerpo Gobernante a pidi nos pa buska un tereno kaminda por a konstruí un sukursal mas grandi. Ami ku e superintendente di e departamento di imprenta a bai kas pa kas den bisindario di e sukursal pa puntra si tabatin hende ku kier a bende nan tereno. Niun hende no tabata ke, i doño di un tereno a asta bisa nos: “Hende chines no ta bende, ta kumpra nos sa kumpra.”

Tradusiendo un diskurso pa Ruman Albert Schroeder

Pero un dia, ònferwagt doño di un tereno a puntra si nos kier a kumpra su tereno komo ku e tabata bai muda pa Merka. Esei tabata komienso di un seri di suseso ku nos no por a kere. Un otro bisiña a disidí di bende su tereno, anto el a animá otro bisiñanan pa hasi meskos. Nos a asta kumpra tereno di e hòmber chines ku no kier a bende su tereno. Den korto tempu, e tamaño di e propiedat di e sukursal a bira mas ku tres biaha mas grandi. Mi tin sigur ku ta Yehova Dios tabata ke pa esei sosodé.

Na 1950, mi tabata e bètelita di mas yòn. Awor, ami ku mi kasá ta e bètelitanan di mas grandi. Mi no ta lamentá niun ora so ku mi a sigui Kristu unda ku el a manda mi. Ta bèrdat ku mi mayornan a kore ku mi for di nan kas, pero Yehova a duna mi un famia grandi di rumannan spiritual. Mi tin sigur ku Yehova ta duna nos tur loke nos tin mester, sin importá e asignashon ku nos haña. Ami ku Nora ta masha kontentu pa tur loke Yehova a duna nos den su bondat, i nos ta animá tur hende pa pone Yehova “na prueba.”—Mal. 3:10.

Un biaha Hesus a bisa un kobradó di belasting ku yama Mateo Levi: “Sigui mi.” Kiko Mateo Levi a hasi? Beibel ta bisa: “Lagando tur kos atras, Levi a lanta i a siguié.” (Luk. 5:27, 28) Mi tambe tabatin oportunidatnan pa bai laga tur kos pa sigui Kristu, i di kurason mi ta animá boso pa hasi meskos pasobra boso lo haña hopi bendishon.

Mi ta kontentu di por sigui apoyá e trabou teokrátiko ku ta sigui krese na Filipinas

^ par. 6 Publiká pa Testigunan di Yehova, pero nan no ta disponibel mas.