Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

Yehova A Duna Mi Éksito den Su Sirbishi

Yehova A Duna Mi Éksito den Su Sirbishi

M’a bisa e ofisial di ehérsito ku mi a kai será un biaha kaba pasobra mi a nenga di bai guera. Anto m’a puntr’é: “Bo ta bai pone mi pasa den e kos akí atrobe?” E kòmbersashon ei a tuma lugá e di dos biaha ku nan a manda yama mi pa servisio militar merikano.

MI A nase na aña 1926 na Crooksville, Ohio, Merka. Mi mama ku mi tata no tabata hende religioso pero nan tabata manda tur nan ocho yunan misa. Mi tabata asistí na un misa metodista, i tempu mi tabatin 14 aña, e pastor a duna mi un premio pasobra pa un aña largu mi a bai misa tur djadumingu.

Margaret Walker (di dos ruman muhé for di man robes) a yuda mi haña e bèrdat

Ta nèt den e temporada ei un bisiña Testigu di Yehova ku yama Margaret Walker a kuminsá bishitá mi mama i papia kuné tokante Beibel. Un dia mi a disidí di sinta ku nan. Mi mama a haña ku mi tabata stroba su estudio, i p’esei e tabata manda mi sali pafó. Pero tòg mi tabata buska moda di skucha nan kòmbersashonnan. Despues di algun bishita, Margaret a puntra mi: “Bo sa Dios su nòmber?” M’a kontest’é: “Tur hende sa esei! Ta Dios.” Anto el a bisa mi pa mi kue mi Beibel i lesa Salmo 83:18. * Ora mi a les’é, mi a haña sa ku Dios su nòmber ta Yehova. M’a sali na kareda bai serka mi amigunan, i m’a bisa nan: “Ora boso yega kas awe nochi, lesa Salmo 83:18 den boso Beibel, anto wak kiko ta e nòmber di Dios.” Pues, bo por bisa ku mi a kuminsá prediká mesora.

M’a studia Beibel, i na aña 1941 mi a batisá. Poko tempu despues, mi a ser asigná pa dirigí un estudio di buki di kongregashon. Mi a animá mi mama i mi rumannan pa bini, i nan tur a kuminsá asistí na e estudio di buki. Pero mi tata sí no tabata interesá.

OPOSISHON NA KAS

Mi a haña mas responsabilidat den kongregashon i tiki tiki mi a forma mi mes biblioteka ku publikashonnan teokrátiko. Pero un dia, mi tata a mustra ku su dede riba mi bukinan anto bisa: “Bo ta wak tur e kosnan ei? Kue nan i bai fo’i djaki.” Mi a bai biba den un kamber na Zanesville, un pueblito no muchu leu for di Crooksville, i mi tabata bishitá mi famia konstantemente pa animá nan.

Mi tata a purba di stòp mi mama di asistí na e reunionnan. Tin biaha, ora mi mama tabata riba kaminda pa salòn, mi tata tabata kore su tras i rank’é bai kas kuné. Pero mi mama tabata kore sali for di e otro porta i bai reunion tòg. M’a bisa mi mama ku e no tin ku wòri pasobra mi tata ta bai kansa di kore su tras. Ku tempu mi tata en bèrdat a kansa i a stòp di stroba mi mama di bai reunion.

Na 1943, nos kongregashon a kuminsá tene e Skol di Ministerio Teokrátiko, i mi a kuminsá duna parti. E konsehonan ku mi tabata haña despues di a duna un parti den e Skol a yuda mi mehorá mi manera di papia.

MI A KEDA NEUTRAL DEN TEMPU DI GUERA

Segundo Guera Mundial a dal aden i na aña 1944 nan a yama mi pa servisio militar. Mi a presentá na Fort Hayes na Columbus, Ohio, kaminda nan a saminá mi físikamente i pidi mi yena algun formulario. Pero mi a bisa e ofisial ku sòldá sí lo mi no kier a bira. Nan a laga mi bai, pero algun dia despues, un polis a bini na mi porta i bisa mi ku el a haña òrdu pa arestá mi.

Dos siman despues, mi a haña mi dilanti di korte, i e hues a bisa mi: “Si ta p’ami, lo mi duna bo bida largu! Bo tin algu di bisa?” Mi a kontest’é: “Onorabel Señor Hues, mi mester a ser klasifiká komo un pastor. * Mi prekstul ta e portanan di kas di hende, i mi a prediká e bon notisia di Reino na hopi hende.” E hues a bisa e hurado: “Boso no ta aki pa disidí si e yònkuman akí ta un pastor òf nò. Boso t’ei pa disidí si el a nenga di drenta servisio militar òf nò.” Den ménos ku mei ora e hurado a bini bèk ku e veredikto: nan a disidí ku mi ta kulpabel. E hues a sentensiá mi na sinku aña tras di trali den e prizòn federal na Ashland, Kentucky.

YEHOVA A YUDA MI KEDA FIEL DEN PRIZÒN

Mi a pasa e promé dos simannan di mi sentensia den un prizòn na Columbus, Ohio, i mi a haña mi ta keda henter e promé dia den mi sèl. Mi a bisa Yehova den orashon: “Mi no por keda den e sèl akí sinku aña largu. Mi no sa kon mi ta bai hasi.”

E siguiente dia, e wardadónan di prezu a laga mi sali fo’i mi sèl. Mi a kana bai serka un prezu kurpa grandi ku yama Paul, i nos a para na un bentana ta wak pafó. El a puntra mi: “Chikí, dikon bo ta aki den?” M’a bis’é: “Mi ta un Testigu di Yehova.” El a bolbe puntra mi: “Pakiko bo ta aki den anto?” Mi di kuné: “Testigunan di Yehova no ta bai guera ni mata hende.” El a kontestá: “Bo ke bisa mi ku nan a sera bo pasobra bo no ta mata hende, anto nan ta sera otro hende pasobra nan sí ta mata hende? E kos ei no tin sentido.” Mi di kuné: “Nò, sigur ku nò.”

E ora ei el a bisa mi ku e tabata será den un otro prizòn pa 15 aña, kaminda el a yega di lesa algun di nos publikashonnan. Mesora mi a pidi Yehova pa yuda mi haña e apoyo di e hòmber akí. Paul bisa mi e ora ei: “Si kualke hende mester pone un dede riba bo, djis dal un gritu. Lo mi regla kuenta ku nan.” Pero pa mi di bon mi no a haña problema ku niun di e 50 prezunan ku tabatin den e sekshon ei.

Mi tabata entre e Testigunan ku a ser enkarselá na Ashland, Kentucky, debí ku mi a keda neutral

Ora e funshonarionan di prizòn a manda mi e prizòn na Ashland, mi a topa ku vários ruman hòmber maduro ku ya tabata einan pa un tempu. Asosiashon ku nan a yuda tantu ami komo otronan keda spiritualmente fuerte. Tur siman nos mester a lesa un parti di Beibel i prepará algun pregunta i kontesta pa nos reunion semanal ku tabata yama Bible Bees. Tambe nos tabatin un sirbidó di teritorio. Nos tabata den un kamber grandi ku vários kama poné kantu di e murayanan. Anto e sirbidó di teritorio tabata bisa mi: “Robison, abo tin ku prediká na tal i tal kama. E kamanan ei ta bo teritorio. Wak pa bo prediká na ken ku haña e kamanan ei promé ku nan sali fo’i prizòn.” Asina nos tabata prediká na un manera organisá.

DESPUES KU MI A SALI LIBER

Segundo Guera Mundial a kaba na aña 1945, pero ta te un poko tempu despues mi a sali liber. Mi tabata preokupá pa mi famia pasobra promé ku mi tata a saka mi for di kas, el a bisa mi ku si e logra kore ku mi, lo tabata mas fásil pa e stòp sobrá di mi famia di bai reunion. Pero apesar di oposishon di mi tata, shete miembro di mi famia tabata bai reunion regularmente i un di mi ruman muhénan a batisá; esei sí tabata un sorpresa agradabel pa mi.

Kla pa bai prediká huntu ku Demetrius Papageorge, un ruman ungí ku a kuminsá sirbi Yehova na 1913

Na aña 1950, un guera a kuminsá na Korea den kua Merka tambe tabata enbolbí. Nan a yama mi pa di dos biaha, i mi a presentá na Fort Hayes. Despues ku nan a tèst mi kapasidat, un ofisial a bisa mi: “Abo ta entre esnan ku a haña e punto di mas haltu di e grupo.” M’a kontest’é: “Esei ta bon, pero mi no ta bai den ehérsito.” Mi a sita e teksto di 2 Timoteo 2:3 i bis’é: “Mi ta un sòldá di Kristu kaba.” El a keda ketu un ratu i despues bisa mi: “Bo por bai numa.”

Djis despues di esei mi a asistí na un kongreso na Cincinnati, Ohio, kaminda mi a bai un reunion pa rumannan ku tabata interesá pa traha na Bètel. Einan, Ruman Milton Henschel a bisa ku si nos kier a traha duru pa e Reino, e organisashon por usa nos na Bètel. Mi a yena mi aplikashon, nan a aseptá mi i na ougùstùs di aña 1954 mi a yega na Bètel di Brooklyn. For di e tempu ei mi ta traha na Bètel.

Semper mi tabatin hopi kos di hasi na Bètel. Pa hopi aña mi a traha ku e bòilernan di e drùkerei i di e ofisinanan. Mi a traha komo mekániko, i tambe mi tabata drecha lòk. Tambe mi a traha na e Salònnan di Asamblea na New York.

Pará banda di e bòilernan den edifisio di e ofisinanan na Bètel di Brooklyn

Mi stima e rutina spiritual ku nos tin na Bètel, manera por ehèmpel e programa di Adorashon di Mainta, e Estudio di Toren di Vigilansia ku e famia di Bètel i salimentu den sirbishi ku e kongregashon. Bon mirá, e aktividatnan akí mester ta parti di e rutina spiritual di tur famia Testigu di Yehova. Si mayor- i yunan lesa e teksto di dia huntu, tene Adorashon Komo Famia riba un base regular, partisipá aktivamente den e reunionnan di kongregashon i prediká e bon notisia, lo ta mas fásil pa henter e famia haña un bon relashon ku Yehova.

Mi tin hopi amigu tantu na Bètel komo den kongregashon. Algun di nan tabata ungí i a haña nan rekompensa selestial kaba, miéntras ku otronan tabatin e speransa terenal. Pero tur sirbidó di Yehova, asta bètelita, ta hende imperfekto i semper nos por haña nos ku un desakuerdo ku un ruman. Si akaso esei sosodé, semper mi ta purba di hasi pas ku mi rumannan. Mi ta kòrda riba Mateo 5:23 i 24 i ta pensa kiko Yehova ta ferwagt ku nos lo hasi ora nos haña nos ku desakuerdo. No ta fásil pa pidi despensa, pero ora mi hasi esei, mayoria di biaha e problema ta keda resolvé.

MI SIRBISHI A DUNA BON RESULTADO

Debí na mi edat avansá, ta difísil pa mi bai di kas pa kas, pero mi no ta entregá. Mi a siña papia un tiki chines mandarin, i mi ta gusta papia ku hende di abla chines riba kaya. Tin biaha, mi ta laga 30 pa 40 revista riba ún mainta.

Buskando hende di abla chines pa papia kuné na Brooklyn, New York

Mi a asta haña un rebishita di un hende ku ta biba na China. Riba un dia, un mucha muhé a smail ku mi ora e tabata parti flyer di propaganda pa un stènt di fruta. Mi a smail bèk kuné i a ofres’é E Toren di Vigilansia i Spièrta! na chines. El a tuma nan i a bisa mi ku e yama Katie. Despues di esei, kada biaha ku el a mira mi, e tabata bin papia ku mi. M’a siñ’é nòmber di algun fruta i bèrdura na ingles i e tabata ripití nan. Tambe mi tabata splik’é algun teksto di Beibel i a dun’é e buki Beibel Ta Siña. Pero despues di algun siman, mi no a mir’é mas.

Algun luna despues, un otro mucha muhé ku tabata parti flyer a tuma algun revista serka mi. E siguiente siman, el a duna mi su telefòn i a bisa: “Papia ku China.” M’a kontest’é: “Mi n’ konosé niun hende na China.” Pero, ora el a insistí, mi a tuma e telefòn i bisa: “Halo, ku Robison.” E stèm a bisa mi: “Robby, t’ami, Katie. M’a bai China bèk.” Mi di: “China?” Katie a bisa: “Sí. E mucha muhé ku a duna Robby e telefòn ta mi ruman. Robby a siña mi hopi kos bon. Robby por siñ’é loke Robby a siña mi?” Mi a bis’é: “Mi ta bai hasi mi bèst. Danki pa laga mi sa unda bo ta.” Djis despues, mi no a mira e ruman di Katie mas. Mi ta spera ku kaminda e mucha muhénan ei ta awor akí, nan por sigui siña mas tokante Yehova.

Mi a dediká 73 aña di mi bida na sirbi Yehova. Mi ta kontentu ku el a yuda mi keda neutral den tempu di guera i fiel den prizòn. Ademas, mi rumannan a bisa mi ku e echo ku mi a keda fiel ora nos tata tabata oponé mi a duna nan kurashi. Mi mama i seis di mi rumannan a batisá. Asta mi tata a kambia su aktitut i a asistí na algun reunion promé ku el a fayesé.

Si ta Dios su boluntat, mi famia i amigunan ku a bai sosegá den morto lo resusitá den e mundu nobo. Imaginá e alegria ku lo reina ora nos por sirbi Yehova huntu ku nos sernan kerí pa semper. *

^ par. 6 E tradukshon di Beibel na ingles ku Corwin Robison a usa ta bisa ku Dios su nòmber ta Yehova.

^ par. 14 Pastornan religioso na Merka tabata haña dispensashon di servisio militar.

^ par. 32 Miéntras nos tabata prepará e artíkulo akí, Corwin Robison a fayesé, fiel na Yehova.