Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

Nunka Yehova No A Bandoná Mi

Nunka Yehova No A Bandoná Mi

Un biaha, ami ku tres mucha muhé mester a duna Adolf Hitler un bukèt di flor despues di su diskurso. Dikon nan a skohe mi? Mi tata tabata masha enbolbí ku e nazinan, i e tabata shofùr di un di e lidernan di e sede lokal di e partido. Mi mama tabata katóliko deboto, i e tabata ke pa mi bira sùr. Apesar di tur e dos influensianan fuerte ei, mi no a bira ni nazi ni sùr. Laga mi konta bo dikon.

MI A lanta na Graz, Austria. Tempu mi tabatin shete aña, nan a manda mi un skol ku ta duna enseñansa religioso. Pero, tempu mi tabata einan, mi a keda di shòk ora mi a mira ku e pastor- i sùrnan tabata kometé inmoralidat seksual. Debí na esei, denter di ún aña, mi mama a permití mi kita for di skol.

Nos famia ku mi tata den su unifòrm militar

Mas despues, mi a bai un internat. Riba un anochi, mi tata a bin buska mi i hiba mi un lugá mas safe komo ku nan tabata bombardiá Graz pisá. Nos a haña refugio den e pueblo Schladming. Djis despues ku nos a yega, nan a bombardiá e brùg ku nos a krusa. Un otro biaha, algun avion ku tabata bula abou a tira riba ami ku mi wela ora nos tabata den kurá. Ora e guera a kaba, nos a sinti ku tantu nos religion komo nos gobièrnu a bandoná nos.

MI A KONOSÉ UN PERSONA KU NUNKA A BANDONÁ MI

Na 1950, un Testigu di Yehova a kuminsá papia ku mi mama tokante Beibel. Mi tabata skucha nan kòmbersashon i asta mi a bai algun reunion ku mi mama. Mama  tabata konvensí ku e Testigunan di Yehova tabatin e bèrdat, i el a batisá na 1952.

E tempu ei, mi a haña ku e kongregashon lokal tabata parse un klup di dama di edat avansá. Pero despues, nos a bishitá un kongregashon kaminda tabatin hopi hóben. Esei sí no a parse un klup di dama di edat avansá! Ora mi a yega Graz bèk, mi a kuminsá bai tur reunion, i no a dura mashá ku mi tambe tabata konvensí ku esaki tabata e bèrdat. Tambe mi a siña konosé Yehova komo un Dios ku nunka ta bandoná su sirbidónan. E ta sostené nos asta ora nos ta sinti nos so den un situashon difísil.—Sal. 3:5, 6.

Mi tabata ke kompartí e bèrdat ku otro hende, i mi a kuminsá papia ku mi rumannan. Mi kuater ruman muhénan mayó ya no tabata biba na kas i tabata yùfrou di skol. Pero mi a bishitá nan na e pueblitonan kaminda nan tabata biba i a animá nan pa studia Beibel. Eventualmente, tur mi rumannan a studia i a bira Testigu di Yehova.

Den e di dos siman ku mi a bai di kas pa kas, mi a topa un señora di 30 i piku aña ku mi a kuminsá un estudio di Beibel kuné. El a progresá i batisá, i mas despues, su kasá i su dos yu hòmbernan tambe a batisá. E estudio ei a yuda mi mashá spiritualmente. Dikon? Pasobra, nunka mi mes no a haña un estudio di Beibel. Mi mester a prepará bon. Den un sentido, mi a siña mi mes promé i despues siña mi studiante. Na aprel 1954, mi a dediká mi bida na Yehova i batisá den awa.

“PERSIGUÍ, MA NO BANDONÁ”

Na 1955, mi a asistí na e kongreso internashonal na Alemania, Fransia i Inglatera. Miéntras mi tabata na Lònden, mi a topa Albert Schroeder. E tabata un instruktor na e Skol Bíbliko di Galaad, i despues el a sirbi komo miembro di Kuerpo Gobernante. Durante un tour na e Museo Britániko, Ruman Schroeder a mustra nos algun manuskrito di Beibel ku tabatin e nòmber di Dios skirbí ku lèternan hebreo. El a splika kon importante e manuskritonan ei tabata. E splikashon ei a konmové mi i a fortalesé mi fe. Mi tabata mas determiná ku nunka pa prediká e bèrdat di e Palabra di Dios.

Huntu ku mi kompañera (man drechi), sirbiendo komo pionero spesial na Mistelbach, Austria

Dia 1 di yanüari 1956, mi a kuminsá sirbi komo pionero regular. Kuater luna despues mi a haña invitashon pa sirbi komo pionero spesial na Austria. E tempu ei, no tabatin Testigu na Mistelbach, e pueblito kaminda mi mester a sirbi. Pero e asignashon ei a trese un reto kuné. Ami ku mi kompañera pionero tabata diferente for di otro. Mi tabatin kasi 19 aña, i e tabatin 25 aña. Mi tabata di stat, i e tabata di kunuku. Ami tabata gusta lanta lat mainta, i e tabata gusta lanta trempan. Anochi mi tabata gusta keda lantá, i e tabata ke drumi trempan. Ma, komo ku nos a sigui konseho di Beibel, nos a resolvé nos diferensianan i a disfrutá trahando pionero huntu.

Nos a haña nos ku otro pruebanan difísil. Nos a asta haña nos ku persekushon, pero nos no a ser “lagá na kaya,” òf bandoná. (2 Kor. 4:7-9) Un biaha, ora nos tabata prediká den un pueblito, e hendenan a lòs nan kachónan pa esakinan ataká nos. No a dura mashá ku ami ku mi kompañera pionero tabata rondoná di kachó ku tabata blaf i gruña. Nos a tene otro su man, i mi a asta pidi: “Yehova, por fabor, ora nan ataká nos, laga nos muri lihé!” Ora ku e kachónan a yega ménos di ún meter di nos, nan a para, waya nan rabu i kana bai. Nos a sinti ku Yehova a protehá nos! Despues di esei, nos a prediká den henter e pueblito, i e hendenan tabata masha interesá den nos mensahe. Nos a sinti nos masha bon! Kisas nan a keda asombrá ku e kachónan no a hasi nos daño òf pasobra nos no a entregá despues di e eksperensia spantoso ei. Ku tempu, algun di nan a asta bira Testigu.

Un dia nos a haña nos ku un otro eksperensia spantoso. E doño di e kas kaminda nos tabata biba a yega kas burachi, i el a menasá di mata nos, pasobra segun e, nos tabata molestiá e bisiñanan. Su kasá a purba di kalm’é, pero e no a logra. For di nos kamber ariba, nos a skucha tur loke nan tabata bisa. Mesora nos a pone stul dilanti di nos porta i a paketá nos maletanan. Ora nos a habri e porta, nos a mira ku e doño a subi e trapi ku un kuchú grandi den su man. Nos a kore sali di porta patras ku tur nos kosnan i sali via e kaminda largu den e kurá. Nunka mas nos no a bai bèk.

Nos a hür un kamber na hotèl. Al final, nos a keda einan pa kasi ún aña, i esei a benefisiá nos sirbishi. Kon asina? E hotèl tabata den sentro di e stat, i algun studiante di Beibel kier a studia einan. No a dura mashá ku mas o ménos 15 hende tabata asistí na e estudio di buki i e Estudio di Toren di Vigilansia semanal den nos kamber.

Nos a keda na Mistelbach pa mas ku ún aña. Despues mi a ser mandá na Feldbach, zùitost di Graz. Mi a haña un kompañera pionero nobo, pero atrobe no tabatin un kongregashon kaminda nos tabata. Nos tabata biba den un kamber chikitu na e di dos piso den un hùt di palu. Bientu tabata supla dor di e burakunan di e palunan, pues nos a purba di tapa e burakunan ku korant. Nos mester a saka awa for di un pos. Pero tabata bale la pena! Denter di un par di luna, un grupo a ser formá. Ku tempu, mas o ménos 30 miembro di un famia ku nos a studia kuné a bin den e bèrdat.

Eksperensianan asina a duna mi mas apresio pa e echo ku Yehova nunka ta bandoná hende ku ta apoyá interesnan di Reino. Asta ora hende no por yuda nos, Yehova semper t’ei pa nos.—Sal. 121:1-3.

YEHOVA A SOSTENÉ NOS KU SU “MAN DRECHI DI HUSTISIA”

Na 1958 tabatin un kongreso internashonal na New York City, na Stadion di Yankees i na Polo Grounds. Mi a apliká, i e sukursal di Austria a puntra mi si en bes di bai e kongreso lo mi kier a asistí na e di 32 klas di e Skol di Galaad. Kon mi por a nenga un privilegio asina? Mesora mi a kontestá: “Sí!”

Den klas na Galaad, mi a sinta banda di Martin Poetzinger. El a perseverá bou di pruebanan difísil den kampo di konsentrashon nazi. Despues, e tambe a sirbi komo miembro di Kuerpo Gobernante. Durante lès, tin biaha Martin tabata flùister: “Erika, kiko esei ta nifiká na aleman?”

Ora e kurso tabata na mitar, Nathan Knorr a bisa nos unda nos asignashon lo tabata. Ami mester a bai Paraguay. Pero komo ku mi tabata hopi yòn, mi tata mester a duna pèrmit. Despues ku mi a haña esei, mi a yega Paraguay na mart 1959. Mi mester a bai na un kas di misionero na Asunción, huntu ku un kompañera nobo.

No a dura muchu ku mi a konosé Walter Bright, un misionero ku a gradua for di e di 30 klas di Galaad. Ku tempu, nos a kasa, i huntu nos a enfrentá e pruebanan di bida. Ki ora ku nos a haña nos ku prueba difísil, nos tabata lesa e promesa di Yehova na Isaías 41:10, ku ta bisa: “No tene miedu, pasobra mi ta ku bo; no desmayá, pasobra mi ta bo Dios. Lo mi fortalesé bo.” Esei a sigurá nos ku miéntras nos ta hasi esfuerso pa keda leal na Yehova i pone su Reino na promé lugá, nunka lo e bandoná nos.

Algun tempu despues, nos a ser mandá na un área serka e frontera di Brazil. Einan, e pastornan tabata animá e hóbennan pa tira piedra riba e kas di misionero, ku ya kaba tabata den mal kondishon. Despues Walter a kuminsá un estudio di Beibel ku e hefe di polis. E studiante akí a laga algun polis para banda di nos kas pa ún siman, i e malechornan no a molestiá nos mas. Poko despues, nos a muda bai na un mihó kas na e otro banda di e frontera di Brazil. Esei a benefisiá nos pasobra nos por a tene reunion tantu na Paraguay komo na Brazil. Promé ku nos a bai laga e asignashon ei, dos kongregashon chikitu a ser formá.

Huntu ku mi kasá, Walter, sirbiendo komo misionero na Asunción, Paraguay

YEHOVA TA SIGUI SOSTENÉ MI

Dòkter a bisa ku mi no por a haña yu. P’esei na 1962, nos a keda sorprendí ku mi tabata na estado. Ku tempu nos a bai biba na Hollywood, Flórida, serka di famia di Walter. Pa vários aña, ami ku Walter no por a traha pionero. Nos mester a kuida nos famia. Ma, nos a sigui pone e Reino di Dios na promé lugá.—Mat. 6:33.

Na novèmber 1962 ora nos a yega Flórida, nos a keda sorprendí ora nos a ripará ku rumannan koló kla i koló skur no tabata reuní huntu i mester a prediká den áreanan separá debí na kuestionnan lokal enkuanto divishon di rasa. Pero Yehova no ta hasi distinshon di rasa, pues no a dura mashá ku e rumannan a kuminsá reuní huntu den e mesun kongregashon. Tabata bisto ku Yehova su man tabata den e asuntu akí, pasobra awor tin desénas di kongregashon den e área ei.

Lamentablemente, Walter a fayesé na 2015 debí na kanser selebral. E tabata un bon kasá pa 55 aña, e tabata stima Yehova i a yuda hopi ruman. Mi ta ansioso pa mir’é atrobe ora e ser resusitá bon di salú.—Echo. 24:15.

Mi ta gradisidu ku mi por tabata den sirbishi di tempu kompleto pa mas ku 40 aña, disfrutando di hopi goso i bendishon. Por ehèmpel, ami ku Walter por a mira 136 di nos studiantenan batisá. Nos tabatin algun difikultat. Pero nunka nos no a mira nan komo motibu pa stòp di sirbi nos Dios fiel. Mas bien, nos a hala serka dje ku konfiansa ku lo e resolvé tur asuntu na su tempu i na su manera. I e ta hasié!—2 Tim. 4:16, 17.

Mi ta sinti Walter su falta mashá, pero e trabou di pionero ta yuda mi. Mi ta sinti mi bon ora mi ta siña otro hende foral tokante e speransa di resurekshon. Sí, nunka Yehova no a bandoná mi den ningun sentido. Semper el a kumpli ku su promesa di fortalesé mi i di sigui sostené mi ku su “man drechi di hustisia.”—Isa. 41:10.