Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

“Mi A Siña Masha Hopi for di Otro Ruman!”

“Mi A Siña Masha Hopi for di Otro Ruman!”

MI TABATA un sòldá yòn den ehérsito franses, i nos tabata stashoná den e serunan di Algeria. Den e área ei tabatin masha hopi bringamentu. Un anochi ku mi tabata na mi pòst tabata dje suku ei ku kasi mi no por a mira nada. Mi tabata pará ku mitrayùr den man, patras di yen di saku di santu. Diripiente m’a tende zonido di pia, m’a bira friu friu. Mi no kier a mata niun hende ni mi no tabata ke pa nan mata mi. Pues m’a dal un gritu: “Ai mi Dios, yuda mi!”

Loke a pasa e anochi ei a spanta mi asina tantu ku m’a kuminsá buska Dios. Pero promé ku mi sigui konta bo loke a pasa ku mi e anochi ei, laga mi konta bo kon mi infansia a influensiá mi gana di siña mas tokante di Dios.

LOKE M’A SIÑA FOR DI MI TATA

M’a nase na 1937 na Guesnain, un pueblo minero na e parti nort di Fransia. Mi tata tabata un minero, i el a siña mi ku no ta nada malu pa traha duru. El a siña mi tambe pa odia inhustisia. E kier a yuda e mineronan ya ku hopi di nan a ser tratá inhustamente i tabata traha den kondishonnan masha peligroso. Pues, el a djòin vários sindikato i tabata partisipá den wèlga. Algu tambe ku tabata lag’é rabia mes mes tabata e hipokresia di e pastornan. Hopi di nan tabata biba luho, pero asina mes nan tabata pidi e pober mineronan kuminda i plaka. Mi tata tabata asina fadá ku loke e pastornan tabata hasi, ku e no a siña mi nada tokante religion. De echo, nunka nos a papia tokante Dios.

Segun ku m’a krese, mi tambe a kuminsá haña rabia riba inhustisia. Algun hende tabata trata e estranheronan ku tabata biba na Fransia malu. M’a haña esei hopi inhustu. Ami tabata hunga bala ku yunan di imigrante i nos tabata pasa prèt ku otro. Ademas, mi mama mes no tabata franses, e tabata polako. Mi tabatin masha gana pa tur rasa ta igual i por biba huntu na pas.

M’A PARA PENSA RIBA KI SENTIDO BIDA TIN

Tempu mi tabata sòldá

Na 1957, mi mester a drenta servisio militar. Debí na esei, mi tabata den e serunan na Algeria riba e anochi ki m’a papia di dje na kuminsamentu. Despues ku mi dal e gritu di “ai mi Dios, yuda mi!,” m’a haña mi kara kara ku un buriku i no un sòldá enemigu. Esta un alivio! Pero ta loke a sosodé ei, i no guera riba su mes, a pone mi para pensa riba ki sentido bida tin. Dikon nos ta aki? Dios ta interesá den nos? Berdadero pas ta posibel?

Mas despues, ora mi tabata na kas di mi mayornan, m’a topa un Testigu di Yehova. El a duna mi La Sainte Bible, esei tabata un Beibel katóliko. M’a kuminsá les’é despues ku m’a bolbe bèk na Algeria. Un teksto ku a sorprendé mi i a pone mi pensa tabata Revelashon 21:3 i 4, ku ta bisa: “E tènt di Dios lo ta ku humanidat . . . I lo e seka tur lágrima for di nan wowo, i lo no tin morto mas; ni tristesa ni sklamashon ni doló lo no tin mas.” * M’a puntra mi mes: ‘E kos akí ta bèrdat?’ E tempu ei, mi no tabata sa kasi nada tokante Dios ni Beibel.

Na 1959, mi servisio militar a terminá anto m’a topa un Testigu ku yama François, kende a siña mi e bèrdatnan ku tin Beibel. Por ehèmpel, ku Dios yama Yehova. (Sal. 83:18, NW) Tambe François a splika mi ku Yehova lo trese hustisia riba tera, lo hasi e tera un paradeis i lo kumpli ku e palabranan di Revelashon 21:3 i 4.

E siñansanan ei tabata masha lógiko i a yega na mi kurason. Pero debí na esei, m’a haña rabia riba e pastornan i mi kier a sali mesora bai kritiká nan públikamente, pasobra nan tabata siña hende kos ku no ta pará den Beibel. Tabata parse ku ainda mi tabatin e mesun pensamentu ku mi tata i ku mi no tabatin pasenshi.

François i mi otro amigunan Testigu a yuda mi kalma. Nan a splika mi ku nos komo kristian no mester husga hende pero nos mester kompartí ku nan e speransa ku tin den e bon notisia di e Reino di Dios. Esei ta e trabou ku Hesus a hasi i ku el a manda su siguidónan hasi. (Mat. 24:14; Luk. 4:43) Tambe mi mester a siña kon pa papia ku hende na un manera amabel i ku takto, sin importá nan kreensianan. Beibel ta bisa: “Un esklabo di Señor no tin nodi di pleita, pero e mester ta amabel ku tur hende.”—2 Tim. 2:24.

M’a hasi e kambionan nesesario i na 1959 na un asamblea di sirkuito m’a batisá komo un Testigu di Yehova. Einan m’a konosé Angèle i m’a gusta e ruman ei mashá. M’a kuminsá bishitá su kongregashon i nos a kasa na 1960. Di bèrdat e ta un esposa ekselente i un regalo presioso di Yehova.—Pro. 19:14.

Dia nos a kasa

M’A SIÑA HOPI FOR DI RUMAN HÒMBER KU EKSPERENSIA

Durante transkurso di añanan, m’a siña hopi lès importante for di ruman hòmber ku eksperensia. E lès di mas importante ku m’a siña ta esaki: Si nos ke tin éksito den kualke asignashon difísil, nos mester ta humilde i sigui e konseho di Proverbionan 15:22: “Ku hopi konsehero [plannan] ta wòrdu lográ.”

1965: Den e trabou di sirkuito na Fransia

Na 1964, m’a kuminsá mira kon balioso e konseho ei ta. E aña ei m’a bira sirkuito i a kuminsá bishitá e kongregashonnan pa animá i yuda e rumannan den sentido spiritual. Pero mi tabatin apénas 27 aña i no tabatin nada di eksperensia. Pues, m’a hasi hopi fout. Pero, m’a purba di siña for di nan. Ma riba tur kos, m’a siña hopi lès importante for di “konsehero” kapas i ku eksperensia.

Mi ta kòrda algu ku a pasa ora mi tabata nobo den e trabou di sirkuito. Despues ku m’a bishitá un kongregashon na Paris, un ruman hòmber spiritualmente maduro a puntra mi si e por a papia ku mi un ratu. M’a bis’é: “Klaro.”

El a puntra mi: “Louis, ken un dòkter ta bai wak ora e hasi un bishita na kas?”

M’a kontest’é: “Esun ku ta malu.”

El a bisa mi: “Bèrdat. Pero, m’a ripará ku bo ta pasa hopi tempu ku esnan ku ta bon di salú den sentido spiritual, manera e superintendente di kongregashon. Nos kongregashon tin hopi ruman ku ta desanimá, ku ta nobo den e bèrdat òf ku ta tímido. Nan lo gusta mashá si bo pasa tempu ku nan, asta si ta djis pa kome un kuminda na nan kas.”

M’a apresiá e bon konseho ku e ruman ei a duna mi. Na su palabranan mi por a mira ku e tabata stima Yehova su karnénan mashá i esei a konmové mi. Pues, m’a pone mi orguyo un banda i mesora a kuminsá apliká loke el a bisa mi. Mi ta gradisí Yehova pa ruman hòmbernan asina.

Na 1969 i 1973 mi tabata enkargá ku e departamento ku tabata atendé kuminda na dos kongreso internashonal na Colombes, Paris. Na esun di 1973, pa sinku dia nos mester a kushiná pa mas o ménos 60.000 hende. Mi no tabata sa kon nos por a logra tur esaki. Pero atrobe, m’a sigui e konseho di Proverbionan 15:22—m’a pidi otro hende konseho. M’a pidi algun ruman hòmber ku tabatin eksperensia yudansa. Den nan tabatin karnisero, kunukero, kòki i hasidó di kompra. Huntu nos tabata por a kumpli ku e asignashon difísil ei.

Na 1973, ami ku mi kasá a haña e invitashon pa sirbi na Bètel di Fransia. Mi promé asignashon tabata masha difísil. Mi mester a buska manera pa e literatura yega serka nos rumannan na Kamerun, Afrika, kaminda nos obra tabata prohibí di 1970 pa 1993. Atrobe m’a kuminsá sinti ku mi lo mi no por a hasi e trabou ei. Kisas e superintendente di e sukursal na Fransia a ripará ku mi tabata duda. Anto p’esei el a bisa mi: “Nos rumannan na Kamerun tin ègt mester di kuminda spiritual. Laga nos alimentá nan.” I ta esei ta loke nos a hasi tambe.

1973: Na un reunion spesial na Nigeria ku algun ruman for di Kamerun

M’a hasi vários biahe na e paisnan ku tabata pegá ku Kamerun pa asina topa e ansianonan di Kamerun. E rumannan ei tabatin kurashi i tabata diskreto. Nan a yuda mi buska manera pa laga literatura yega na e rumannan na Kamerun regularmente. Yehova a bendishoná nos esfuersonan. De echo, pa mas ku 20 aña e rumannan na Kamerun semper tabatin E Toren di Vigilansia i un publikashon mensual ku tabata yama Nuestro Servicio del Reino.

1977: Ami ku Angèle bishitando Nigeria huntu ku algun superintendente di sirkuito di Kamerun i nan esposa

M’A SIÑA HOPI FOR DI MI KASÁ STIMÁ

Fo’i dia ku nos a kuminsá namorá, m’a mira ku Angèle ta un hende masha spiritual. Ora nos a kasa, esei a bira mas bisto. Por ehèmpel, riba e dia ku nos a kasa, el a pidi mi e anochi ei pa hasi orashon na Yehova i bis’é ku komo pareha nos ke sirbié mas mihó posibel. Anto Yehova a skucha e orashon ei.

Angèle tambe a yuda mi konfia mas den Yehova. Por ehèmpel, na 1973 ora ku nos a haña invitashon pa bai Bètel, m’a keda blo drei rònt pasobra mi tabata stima e trabou di sirkuito. Pero Angèle a kòrda mi ku nos a dediká nos bida na Yehova. Pues, tur loke su organisashon pidi nos hasi, nos tin ku hasi. (Heb. 13:17) Mi no por bisa nada! Pues nos a bai Bètel. Mi kasá ta un hende masha prudente, rasonabel i spiritual. E kualidatnan ei a fortalesé nos matrimonio i a yuda nos tuma bon desishon.

Ami ku Angèle na Bètel di Fransia

Apesar ku nos edat a subi, Angèle a keda un esposa ekselente ku ta sostené mi. Por ehèmpel, hopi skol teokrátiko ta na ingles, pues, ami ku Angèle mester a traha duru pa nos por a mehorá nos ingles. P’esei nos a bai un kongregashon ingles, aunke nos tabatin 70 i piku aña e tempu ei. Debí ku mi tabata miembro di e Komité di Sukursal di Fransia, no tabata fásil pa mi traha tempu pa mi siña ingles. Pero ami ku Angèle a yuda otro. Awor den nos 80 i piku aña, nos ta sigui prepará pa reunion tantu na ingles komo na franses. Nos ta hasi nos bèst tambe pa partisipá mas tantu posibel den e reunionnan i den sirbishi ku nos kongregashon. Yehova a bendishoná nos esfuerso pa siña ingles.

Na 2017, nos a haña un bendishon masha spesial. Ami ku Angèle a haña invitashon pa bai e Skol pa Miembro di Komité di Sukursal i Nan Esposa na Sentro Edukativo di Watchtower na Patterson, New York.

Yehova di bèrdat ta esun ku ta siña nos; e ta nos Gran Instruktor. (Isa. 30:20) Pues, no ta un sorpresa ku su sirbidónan, tantu yòn komo di edat, tambe ta haña e mihó edukashon! (Deu. 4:5-8) Sin duda, m’a mira kon e hóbennan ku ta skucha, tantu Yehova komo e rumannan ku tin eksperensia, ta hasi progreso spiritual i tin éksito ora nan bira adulto. Proverbio 9:9 ta rekordá nos: “Duna instrukshon na un hende sabí, i lo e bira mas sabí ainda; siña un hende hustu, i lo e krese den siñansa.”

Tin biaha, mi ta pensa riba e anochi spantoso den e serunan di Algeria, un 60 aña pasá. E anochi ei, mi no tabata sa ku lo mi tabatin un bida asina felis. M’a siña hopi for di otro ruman! Yehova di bèrdat a duna tantu ami komo Angèle un bida maravioso i satisfaktorio. Nos ta determiná pa sigui siña for di nos Tata selestial i for di e rumannan ku eksperensia, kendenan tambe ta stima Yehova.

^ par. 11 Tradukshon di Mundu Nobo di e Skritura Griego Kristian.