Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

Mi A Haña Felisidat den Duna

Mi A Haña Felisidat den Duna

TEMPU mi tabatin 12 aña di edat, mi a realisá pa promé biaha ku mi tabatin algu balioso pa duna. Durante un asamblea, un ruman hòmber a puntra mi si mi tabata ke bai prediká. Mi a bis’é “sí,” aunke nunka mi no a yega di prediká. Nos a bai den un teritorio, i el a duna mi algun foyeto tokante e Reino di Dios. El a bisa mi: “Abo ta bai serka e hendenan na e banda di kaya ei, i ami ta bai n’e banda akí.” Tur nèrvioso mi a kuminsá bai na e kasnan, i pa mi sorpresa, mi a laga tur e foyetonan ku mi tabatin. Ta bisto ku hopi hende tabata ke loke mi tabatin pa duna.

Mi a nase na 1923 na Chatham, Kent, Inglatera, i m’a lanta den un mundu yen di hende desepshoná. E Guera Grandi (Promé Guera Mundial) no a kumpli ku e promesa pa hasi mundu un mihó lugá di biba. Mi mayornan tabata desepshoná tambe ku pastornan baptista ku tabata parse mas interesá den nan propio bienestar. Tempu mi tabatin mas o ménos nuebe aña, mi mama a kuminsá bai e salòn di e Asosiashon Internashonal di Studiantenan di Beibel, kendenan despues a adoptá e nòmber Testigunan di Yehova. Na e salòn ei nan tabata tene “klas,” òf reunion. Einan un ruman muhé tabata duna ami i e otro muchanan lèsnan basá riba Beibel i e buki E Harpa di Dios. Mi tabata gusta loke mi tabata siña.

MI A SIÑA DI RUMAN HÒMBERNAN DI EDAT

Komo tiner, mi tabata gusta kompartí ku hende e speransa ku tin den e Palabra di Dios. Aunke hopi biaha mi so tabata bai di kas pa kas, mi a siña hopi tambe ora mi tabata bai prediká ku otro ruman. Por ehèmpel, un dia ora ami ku un ruman hòmber di edat tabata bai den teritorio riba baiskel, nos a pasa un pastor na kaminda, anto mi a bisa: “Ata un kabritu ei.” E ruman a wanta brek i a bisa mi pa nos bai sinta huntu riba un pida tronkon. El a bisa mi: “Ken a bisa bo ku bo por husga hende komo kabritu? Keda kontentu ku nos por duna hende e bon notisia i laga e huisio den man di Yehova.” E tempu ei, mi a siña ku ora mi ta duna, mi por ta felis.—Mat. 25:31-33; Echo. 20:35.

Un otro ruman hòmber di edat a siña mi ku pa mi por haña felisidat den duna, tin bes nos tin ku perseverá ku pasenshi. Su kasá no tabata gusta Testigunan di Yehova. Un biaha el a invitá mi bai serka dje na kas pa bebe algu. Su esposa tabata asina furioso ku e ruman a bai prediká ku el a kuminsá manda paki di te riba nos. Na lugá di zundr’é, ku un smail el a pone e pakinan di te bèk na nan lugá. Algun aña despues, e ruman su pasenshi a duna resultado ora ku su kasá a batisá komo un Testigu di Yehova.

Mi deseo di duna otro hende speransa pa futuro a sigui krese, i ami ku mi mama a batisá na Dover na mart 1940. Na sèptèmber 1939, tempu mi tabatin 16 aña, Gran Bretaña a deklará guera kontra di Alemania. Na yüni 1940, mi a wak míles di sòldá troumatisá ta pasa den trùk dilanti di mi porta di kas. Nan tabata sobrebibientenan di e Bataya di Dunkirk. Nan tabata mustra manera hende sin speransa, i mi tabata ansioso pa konta nan tokante e Reino di Dios. Pero mas lat den e aña ei, un bombardeo pisá a kuminsá na Gran Bretaña. Tur anochi, mi tabata wak batayon di bombardero aleman bula pasa riba nos área. Bo por a tende zonido di e bòmnan ku tabata kai, i esei tabata terorisá nos. Su manisé, nos por a mira yen di kas destruí. Mas i mas mi tabata realisá ku e Reino tabata mi úniko speransa pa futuro.

MI A KUMINSÁ UN BIDA DI DUNA

En realidat, ta na aña 1941 mi a kuminsá hiba un bida ku a hasi mi realmente felis. Mi tabata kore stazje pa yuda traha i drecha barku na e dòk militar di Chatham. Tabata trata di un trabou prestigioso ku tabata duna hopi benefisio. Pa hopi tempu kaba e sirbidónan di Yehova a komprondé ku kristiannan no tin mag di bai guera. Na 1941, nos a bin komprondé ku nos no por traha den industria di arma. (Huan 18:36) Komo ku e dòk tabata traha supmarino, mi a disidí di kita for di trabou i kuminsá traha den sirbishi di tempu kompleto. Mi promé asignashon tabata den Cirencester, un stat masha bunita den e seritunan di Cotswolds.

Ora mi a hasi 18 aña, mi a kai será pa nuebe luna pa a nenga servisio militar. Tabata un sintimentu horibel ora e porta di mi sèl a dal sera i ku mi tabata mi so. Pero mas despues, e wardadónan di prizòn i prezunan a kuminsá puntra mi ta dikon mi a kai será i gustosamente mi a splika nan tokante mi fe.

Ora mi a sali for di prizòn, mi a haña invitashon pa djòin Leonard Smith * pa prediká den diferente stat den e kondado di Kent. Na komienso di 1944, mas di mil avion ku tabata bula sin piloto, kargá ku eksplosivo, a kai riba Kent. Nos tabata keda nèt bou di e ruta di vuelo entre e área di Europa ku e nazinan a okupá i Lònden. E bòmnan ei tabata yama doodlebugs. Esaki tabata un kampaña di teror, pasobra asina bo tende e motor paga, bo tabata sa ku algun sekònde despues e avion lo a kai i eksplotá. Nos tabata dirigí un estudio di Beibel ku un famia di sinku hende. Tin biaha, nos tabata sinta bou di un mesa di heru trahá pa protehá nan si e kas basha den otro. Ku tempu, henter e famia a batisá.

MI A HIBA E BON NOTISIA NA OTRO PAIS

Nos tabata hasi propaganda pa un kongreso tempu mi a kaba di kuminsá traha pionero na Irlanda

Despues di guera, mi a traha pionero dos aña largu den e parti zùit di Irlanda. Nos no tabata sa kon diferente Irlanda tabata for di Inglatera. Nos tabata bai di kas pa kas pa buska lugá pa pasa nochi, bisando e hendenan ku nos tabata misionero, i nos tabata ofresé revista riba kaya. Tabata un poko “bobo” di nos parti pa hasi e kosnan ei den un pais kaminda tabatin hopi katóliko. Ora un hòmber a menasá nos, mi a entregá un keho na un polis ku a bisa mi: “Wèl, kiko bo a ferwagt?” Nos no a realisá kuantu poder e pastornan tabatin. Nan tabata manda pa kita hende for di trabou si nan a aseptá nos bukinan, i nan a manda pa saka nos for di nos lugánan di hospedá.

No a dura muchu ku nos a bin komprondé ku ora nos yega un área nobo, tabata mihó pa nos bai leu for di kaminda nos tabata keda i prediká solamente na hende ku tabatin otro pastor. E hendenan ku tabata biba den serkania nos tabata bishitá te último. Na Kilkenny, tres bes pa siman nos tabata studia ku un yònkuman apesar di e menasanan di un grupo di hende violento. Debí ku mi tabata gusta siña hende bèrdatnan bíbliko, mi a disidí di apliká pa bai e Skol Bíbliko di Galaad di Watchtower pa haña entrenamentu pa sirbi komo misionero.

E boto di bela ku yama Sibia a sirbi komo nos kas di misionero di 1948 pa 1953

Despues di e kurso na New York ku ta dura sinku luna, ami huntu ku tres otro graduado di Galaad a haña asignashon pa bai na e islanan mas chikitu den Karibe. Na novèmber 1948, nos a sali for di New York riba un boto di bela di 18 meter ku yama Sibia. Nunka mi no a yega di nabegá, pues mi tabata ansioso pa hasi e biahe ei. Un di e rumannan, Gust Maki, tabata un kapitan ku eksperensia. El a siña nos algun kos básiko di nabegashon, manera kon pa hisa i baha bela, kon pa usa un kompas i kon pa nabegá kontra bientu. Gust a nabegá nos boto pa 30 dia, i nos a pasa den tormentanan peligroso te ora ku nos a yega Bahamas.

“PROKLAMÁ DEN E TERANAN NA KOSTA”

Despues ku nos tabatin algun luna ta prediká riba e islanan mas chikitu di Bahamas, nos a sali ku boto rumbo pa e islanan mas abou den Laman Karibe ku ta ekstendé un 800 kilometer for di Virgin Islands serka banda di Puerto Rico, yega kasi te na Trinidad. Pa sinku aña, nos a prediká prinsipalmente riba islanan aislá kaminda no tabatin Testigu. Tin bes nos tabata pasa simannan largu sin por a manda òf risibí karta. Pero nos tabata kontentu ku nos por a proklamá Yehova su palabra riba e islanan.—Yer. 31:10.

E misioneronan abordo di Sibia (di man robes pa man drechi): Ron Parkin, Dick Ryde, Gust Maki i Stanley Carter

Ora nos a tira anker den un bahia, nos yegada tabata kousa basta konmoshon bou di e habitantenan, i nan tabata bòsha bini na e pir pa wak ken nos ta. Algun di nan nunka no a yega di mira un boto òf hende koló kla. E habitantenan tabata amabel i religioso, i nan tabata konosé Beibel bon. Hopi biaha nan tabata duna nos piská fresku, awakati i pinda. Nos boto no tabatin masha lugá pa drumi, kushiná òf laba paña, pero nos a logra sí.

Nos tabata rema bai kantu i pasa henter un dia ta bishitá e hendenan. Nos tabata bisa nan ku lo tin un diskurso basá riba Beibel. Anto anochi nos tabata bati e bèl di e boto i tabata un goso pa mira e hendenan bini. Nan lampi di zeta tabata bria manera strea ku tabata baha bini for di e serunan. Tin bes tabata bini rònt di shen hende, i nan tabata keda te anochi lat ta hasi pregunta. Debí ku nan tabata gusta kanta, nos tabata taip e palabranan di algun kantika di Reino i duna nan. Nos kuater tabata hasi nos bèst pa kanta segun e weis, i e hendenan tabata djòin nos ku nan stèm ku tabata armonisá ku otro na un manera masha bunita. Ki un dushi tempu!

Ora nos a kaba di dirigí un estudio di Beibel, algun studiante tabata kompañá nos pa bai na e siguiente famia kaminda nos tabatin ku studia Beibel pa asina nan por a djòin e estudio einan. Aunke ku despues di algun siman nos mester a bai un otro kaminda, hopi biaha nos tabata pidi e hendenan ku a mustra mas interes den e bèrdat pa sigui studia ku e otronan te ora ku nos a regresá. Tabata hopi bunita pa mira kon algun di nan tabata tuma nan tarea masha na serio.

Awe, hopi di e islanan ei ta yen di resòrt pa turista, pero tempunan ayá nan tabata lugánan aislá ku solamente lagun blou-bèrdè, playa ku santu blanku i palma. Normalmente nos tabata nabegá anochi di un isla pa un otro. Dòlfeinnan tabata landa kantu di nos boto, i e úniko kos ku nos por a tende tabata zonido di e olanan di laman ku tabata dal kontra di nos boto. Luna tabata iluminá e laman trankil i a traha manera un kaminda di plata ku ta yega te na e horizonte.

Despues di a prediká pa sinku aña riba e islanan, nos a nabegá bai Puerto Rico pa kambia e boto di bela pa un boto di motor. Einan, mi a konosé i namorá di Maxine Boyd, un bunita misionero. For di tempu ku e tabata chikitu e tabata un predikadó zeloso di e bon notisia. Despues, el a sirbi komo misionero na República Dominicana te ora e gobièrnu katóliko a sak’é for di e pais na 1950. Komo ku mi tabata tripulante riba un boto, mi tabatin pèrmit pa keda ún luna so na Puerto Rico. Pronto despues lo mi mester a subi laman atrobe pa algun aña mas. P’esei, mi a bisa mi mes: ‘Ronald, si bo ke e mucha muhé akí, bo mester hasi lihé.’ Despues di tres siman nos a komprometé, i despues di seis siman nos a kasa. Ami ku Maxine a ser asigná komo misionero na Puerto Rico. Pues nunka mi no a bai riba e boto nobo.

Na 1956, nos a kuminsá bishitá e kongregashonnan den e trabou di sirkuito. Hopi di e rumannan tabata pober, pero nos tabata gusta bishitá nan. Por ehèmpel, den e pueblito di Potala Pastillo, tabatin dos famia Testigu ku hopi yu, i mi tabata gusta toka flùit pa nan. Mi a puntra Hilda, un di e chikitinnan, si e kier a bai prediká ku nos. El a bisa mi: “Mi ke sí, pero mi no por. Mi no tin sapatu.” Nos a kumpra un par di sapatu p’e, i el a bai prediká ku nos. Añanan despues, na 1972, ora ami ku Maxine a bishitá Bètel di Brooklyn, un ruman muhé ku a kaba di gradua di e Skol di Galaad a aserká nos. E tabata riba kaminda pa bai Ecuador pa kuminsá ku su asignashon. El a bisa: “Boso no ta rekonosé mi no? Ami ta e chikitin di Pastillo ku no tabatin sapatu.” Tabata Hilda! Nos tabata asina kontentu ku nos hemut a yena.

Na 1960, nan a pidi nos pa bai sirbi na e sukursal di Puerto Rico ku tabata den un kas chikitu di dos piso na Santurce, San Juan. Na komienso, ami ku Lennart Johnson tabata hasi kasi tur e trabou. E ku su kasá tabata e promé Testigunan di Yehova na República Dominicana, i nan a yega Puerto Rico na 1957. Despues, Maxine tabata prepará e abonamèntnan riba revista; mas ku mil pa siman. E tabata gusta su trabou pasobra e tabata pensa riba tur e hendenan ku tabata risibí kuminda spiritual.

Mi ta gusta traha na Bètel, pasobra mi ta haña hopi chèns pa duna di mi mes. Pero e tin su desafionan. Por ehèmpel, na 1967, ora Puerto Rico tabatin su promé asamblea internashonal, mi a sinti ku tur e responsabilidatnan tabata demasiado pa mi. Nathan Knorr, kende e tempu ayá tabata dirigí e organisashon di Testigunan di Yehova, a bini Puerto Rico. El a asumí ku mi a keda sin regla transpòrt pa e misioneronan ku a bini di bishita, aunke mi a hasi esei. Despues el a hala mi atenshon fuertemente ku mi mester tabata mas organisá i a bisa mi ku e tabata desapuntá den mi. Mi no kier a diskutí kuné, pero mi a sinti mi husgá, i mi tabata rabiá pa basta tempu. Sinembargo, e siguiente biaha ku ami ku Maxine a topa Ruman Knorr, el a invitá nos serka dje i a kushiná pa nos.

Vários biaha nos tabata bai bishitá mi famia na Inglatera. Mi tata no a aseptá e bèrdat mesun tempu ku ami ku mi mama. Pero ora e diskursantenan di Bètel tabata di bishita, hopi biaha mi mama tabata laga nan keda serka nan. Mi tata a mira ku na kontraste ku e pastornan ku a desepshon’é algun aña mas promé, e ansianonan ei di Bètel tabata masha humilde. Finalmente, na 1962 el a batisá komo Testigu di Yehova.

Ku Maxine na Puerto Rico djis despues ku nos a kasa i na nos di 50 aniversario na 2003

Mi esposa stimá, Maxine, a fayesé na 2011. Mi ta anhelá e dia ku lo mi por mir’é atrobe durante resurekshon. Ki un pensamentu emoshonante! Durante nos 58 añanan kasá, nos a mira kon e pueblo di Yehova na Puerto Rico a krese di 650 te 26.000 Testigu. Anto na 2013, e aktividatnan di e sukursal di Puerto Rico a ser trasladá pa e sukursal di Merka, i nan a pidi mi pa bai sirbi na Wallkill, New York. Despues di 60 aña riba e isla, mi tabata sinti mi mes portorikeño ku e coquí, e sapu chikitu di palu i masha konosí na Puerto Rico ku ta kanta kokí kokí ora solo ta baha. Pero a yega tempu pa muda.

“DIOS TA STIMA HENDE KU TA DUNA KU ALEGRIA”

Ainda mi ta gusta sirbishi di Bètel. Mi tin mas ku 90 aña, i mi trabou ta pa animá e miembronan di e famia di Bètel komo un wardadó spiritual. Nan a bisa mi ku mi a bishitá mas ku 600 ruman for di dia ku mi a bini Wallkill. Algun ruman ku bini serka mi ke papia tokante problemanan personal òf di famia. Otronan ke sa kon nan por tin éksito den nan trabou na Bètel. I otro rumannan ku a kaba di kasa ta pidi konseho tokante matrimonio. Algun ruman a ser reasigná pa bai traha den vèlt. Mi ta skucha tur ku ke papia ku mi, i ora ta apropiá, mi ta bisa nan: “‘Dios ta stima hende ku ta duna ku alegria.’ Pues alegrá den bo trabou. Ta pa Yehova bo ta traha.”—2 Kor. 9:7.

Loke ta konta pa bo por keda kontentu na Bètel ta konta tambe pa kualke otro trabou: Bo mester enfoká riba e importansia di loke bo ta hasi. Tur trabou ku nos ta hasi na Bètel ta sirbishi sagrado. E ta yuda “e esklabo fiel i prudente” perkurá kuminda spiritual pa e hermandat mundial. (Mat. 24:45) Sin importá unda nos ta sirbi, nos tin oportunidat pa alabá Yehova. Pues, laga nos ta determiná pa deleitá den loke e manda nos hasi, pasobra “Dios ta stima hende ku ta duna ku alegria.”

^ par. 13 E historia di bida di Leonard Smith a sali den La Atalaya di 15 di aprel 2012.