Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

Mi A Haña Konsuelo den Momentonan Difísil

Mi A Haña Konsuelo den Momentonan Difísil

Na e oriya wèst di Riu Indo, kaminda awe ta Pakistan, tin e stat antiguo Sukkur. Ei mi a nase, dia 9 di novèmber 1929. Rònt di e tempu ei, un misionero ingles a duna mi mayornan un kolekshon di buki basá riba Beibel ku kaft kolorido. E bukinan ei a yuda mi bira Testigu di Yehova.

E BUKINAN ei tabata yama e kolekshon di regenbog. Nan plachinan bibu a stimulá mi imaginashon. Pues, for di hopi yòn mi tabata masha interesá den kosnan spiritual, presis loke e bukinan magnífiko ei tabata splika.

Tempu ku Segundo Guera Mundial tabata menasá India, mi mundu a basha den otro. Mi mayornan a separá i despues a divorsiá. Mi no por a komprondé dikon e dos hendenan ku mas mi tabata stima a bai laga otro. Mi a sinti mi bandoná i pèrdí. Mi tabata úniko yu i tabata komo si fuera mi no tabatin niun hende pa konsolá mi ni apoyá mi.

Ami ku mi mama tabata biba na Karachi, kapital di e provinsia. Un dia, Fred Hardaker, un dòkter di edat, a yama na nos porta. E tabata di e mesun religion ku e misionero ku a duna mi famia e bukinan kolorido. El a ofresé mi mama un estudio di Beibel. Mi mama a bis’é ku e no ta interesá, pero ku podisé ami sí lo ta interesá. E siguiente siman mes mi a kuminsá studia ku Ruman Fred.

Algun siman despues, mi a kuminsá asistí na e reunionnan kristian ku tabata na e klínika di Ruman Fred. Rònt di 12 Testigu di edat tabata reuní einan. Nan a kuida mi manera nan yu. Mi tin grato rekuerdo di e manera ku nan tabata sinta band’i mi, sak pa papia ku mi manera amigu. Nèt loke mi tabatin mester!

No a dura ku Ruman Fred a invitá mi pa bai prediká huntu kuné. El a siña mi kon pa usa e tokadisko portátil pa toka diskurso bíbliko kòrtiku. Tin biaha e diskursonan tabata hopi stret, i algun doño di kas no tabata gusta e mensahe. Pero mi tabata gusta prediká. Mi tabata masha entusiasmá i tabata gusta papia di e bèrdatnan den Beibel ku otro hende.

Segun ku e ehérsito hapones tabata prepará pa invadí India, outoridatnan britániko tabata pone mas preshon riba Testigunan di Yehova. Na yüli 1943, mi tambe a ser afektá. E kabes di skol, un pastor anglikano, a skòrs mi. El a bisa mi mama ku komo ku mi ta Testigu di Yehova mi no ta un bon ehèmpel pa e otro alumnonan. Esei a shòk mi mama, i el a prohibí mi di anda ku e Testigunan. Despues, el a manda mi bai biba serka mi tata na Peshawar, un stat 1.370 kilometer pa nort. Einan, sin kuminda spiritual i sin e rumannan, mi relashon ku Yehova a debilitá i mi a bira inaktivo.

MI A REKUPERÁ MI SALÚ SPIRITUAL

Na 1947, mi a bai Karachi bèk pa buska trabou. Unabes einan, mi a bishitá e klínika di Dr. Fred, i el a duna mi un bonbiní masha kaluroso.

“Kiko bo ta sinti?” el a puntra mi, pensando ku ta malu mi ta.

Mi a kontest’é: “Dòkter, físikamente mi ta bon, ta den sentido spiritual mi ta malu. Mi tin mester di un estudio di Beibel.”

El a puntra mi: “Ki dia bo ke kuminsá?”

Mi a kontest’é: “Si por, mesora.”

Nos a pasa un dushi atardi studiando Beibel. Mi a sinti ku mi a bini kas bèk den sentido spiritual. Mi mama a purba tur manera pa stòp mi di anda ku e Testigunan, pero e biaha akí mi tabata determiná pa sirbi Yehova. Dia 31 di ougùstùs 1947, mi a batisá. Djis despues, ku 17 aña, mi a bira pionero regular.

MI SIRBISHI DI PIONERO

Mi promé asignashon komo pionero tabata na Quetta, un antiguo pòst militar britániko. Na 1947, nan a parti e teritorio di India den dos pais: India ku Pakistan. * Esei a provoká un ola di violensia religioso i a resultá den un di e migrashonnan masal di mas grandi den historia. Un 14 mion refugiado mester a hui. E mòslemnan na India a hui bai Pakistan, miéntras ku e hindúnan i e sikhnan a bai India. Meimei di e káos ei, mi a logra subi un trein chòk chòk di hende na Karachi. Mayor parti di mi biahe pa Quetta mi tabata kologá na un bara pafó di e trein.

Na un asamblea di sirkuito na India, na 1948

Na Quetta, mi a topa George Singh, un pionero spesial di 20 piku aña. George a duna mi un baiskel bieu pa mi kore den e teritorio yen di seru, maske tin biaha mi mester a pusha e baiskel. Mayoria di biaha, mi so tabata prediká. Denter di seis luna, mi tabatin 17 estudio di Beibel, i algun di nan a bira Testigu di Yehova. Un di nan, un ofisial di ehérsito ku yama Sadiq Masih, a yuda ami ku George tradusí algun publikashon bíbliko na urdu, e idioma nashonal di Pakistan. Ku tempu, Sadiq a bira un publikadó yen di entusiasmo.

Riba e barku Queen Elizabeth, rumbo pa e Skol di Galaad

Despues di tempu, mi a bai Karachi bèk i a sirbi einan huntu ku dos misionero ku a kaba di yega for di e Skol di Galaad: Henry Finch i Harry Forrest. Nan a duna mi un ekselente entrenamentu! Un biaha mi a kompañá Ruman Finch bai prediká den parti nort di Pakistan. Na pia di e serunan impreshonante di e region ei, nos a topa masha hopi hende humilde di abla urdu. Nan tabata masha interesá pa siña e bèrdat. Dos aña despues, mi tambe a bai e Skol di Galaad, i mi a bini Pakistan bèk kaminda mi a sirbi pa un parti di e tempu komo superintendente di sirkuito. Mi tabata biba den un kas di misionero na Lahore, huntu ku tres otro ruman hòmber misionero.

UN PERIODO DIFÍSIL

Lamentablemente, e misioneronan na Lahore no tabata bai bon ku otro i, na 1954, sukursal mester a intervení i kambia e asignashon di algun di nan. Komo ku mi a enbolbé mi mes den e problema, mi a haña korekshon firme. Esei a kibra mi hopi, i mi a sinti ku mi tabata un frakaso den sentido spiritual. Mi a bai Karachi bèk i despues mi a bai Lònden, Inglatera, ku e speransa di kuminsá di nobo.

Mi kongregashon na Lònden tabatin hopi bètelita. Pryce Hughes, e sirbidó di sukursal, tabata un ruman hòmber bondadoso ku a duna mi hopi atenshon. Un dia el a konta mi ku un biaha el a haña konseho firme di Ruman Joseph Rutherford, kende tabata supervisá e obra mundial di predikashon. Ora ku Ruman Hughes a purba di hustifiká su mes, Ruman Rutherford a skual e. Loke a sorprendé mi ta ku Ruman Hughes a konta e kos ku un smail riba su kara. El a atmití ku na promé instante el a sintié ofendí, pero ku despues el a realisá ku e tabatin mester di e konseho firme ei i ku esei tabata un prueba di Yehova su amor. (Heb. 12:6) Su palabranan a konmové mi kurason i a yuda mi sirbi Yehova ku alegria atrobe.

Rònt di e tempu ei, mi mama a bin biba na Lònden, i el a aseptá un estudio di Beibel serka John Barr, kende despues a sirbi den e Kuerpo Gobernante. Mi mama a hasi bon progreso spiritual i a batisá na 1957. Despues mi a haña sa ku mi tata tambe a studia ku Testigunan di Yehova promé ku el a muri.

Na 1958, mi a kasa ku Lene, un ruman di Dinamarka ku tabata biba na Lònden. E siguiente aña, nos yu muhé Jane a nase, e promé di nos sinku yunan. Tambe mi a haña algun responsabilidat den Kongregashon Fulham. Pero ku tempu, nos mester a muda pa un klima mas kayente pa motibu di Lene su salú delikado. P’esei na 1967, nos a bai biba na Adelaida, Australia.

UN TRAGEDIA KU A KIBRA NOS KURASON

Nos kongregashon na Adelaida tabatin 12 ruman di edat ku tabata ungí. Nan tabata prediká ku masha entusiasmo i tabata un bon ehèmpel. No a tarda muchu ku nos tabatin un bon rutina spiritual.

Na 1979, ami ku Lene a haña nos di sinku yu, Daniel. El a nase ku síndrome di Down * i tabatin hopi komplikashon di salú, i e dòkternan a bisa nos ku lo e no biba largu. Te ainda ta masha difísil pa mi papia di e angustia ku nos a pasa aden. Nos a hasi tur loke nos tabata por pa kuid’é bon sin deskuidá e otro kuater muchanan. Daniel tabatin dos buraku den su kurason i tin biaha e tabata bira blou pa falta di oksígeno, i nos tabatin ku pura bai hospital kuné. Pero apesar ku su salú tabata hopi delikado, e tabata un mucha masha inteligente i kariñoso. E tabata stima Yehova mashá. Ora nos famia tabata hasi orashon promé ku kome, e tabata pone su mannan chikitu huntu, baha su kabes i bisa “amèn” ku masha smak! Anto despues e ta kome.

Ora Daniel tabatin kuater aña, el a haña leukemia grave. Ami ku Lene tabata físikamente i emoshonalmente agotá. Mi a sinti ku mi tabata bai kai den depreshon. Pero nèt ora nos a sinti ku nos no por mas, nos superintendente di sirkuito, Neville Bromwich, a yega. E anochi ei, ku awa na wowo el a brasa nos, i nos a yora huntu. Su palabranan yen di amor i kompashon tabata un gran konsuelo. El a bai banda di un or di mardugá. Djis despues, Daniel a muri. E morto di Daniel tabata e pió tragedia di nos bida. Sinembargo, nos a karga nos doló ku e konfiansa ku nada, ni sikiera morto, lo por separá Daniel for di e amor di Yehova. (Rom. 8:38, 39) Nos ta anhelá pa ta huntu kuné atrobe ora ku e resusitá den Dios su mundu nobo!—Huan 5:28, 29.

MI TA FELIS ORA MI TA YUDA OTRO HENDE

Aunke mi a haña dos atake selebral, ainda mi ta sirbi komo ansiano. Debí na loke mi a pasa aden, mi a haña mas empatia i kompashon pa otro hende, foral pa esnan ku tin problema. Mi ta purba di no husga nan. Mas bien, mi ta puntra mi mes: ‘Kon nan pasado a afektá nan manera di pensa i di sinti? Kon ami por mustra nan ku mi ta interesá den nan? Kon mi por animá nan pa hasi e boluntat di Yehova?’ Mi gusta hasi bishita di pastoreo. Bon mirá, ora mi ta konsolá i animá otro hende, mi mes tambe ta haña konsuelo i animashon.

Mi gusta hasi bishita di pastoreo

Mi ta sinti meskos ku e salmista ku a bisa di Yehova: “Den e multitut di mi preokupashonnan den mi, bo konsuelonan ta alegrá mi alma.” (Sal. 94:19) Yehova a sostené mi ora ku mi a haña mi ku problema familiar, oposishon religioso, desepshon i depreshon. Un kos ta sigur, Yehova tabata un Tata di bèrdat pa mi!

^ par. 19 Na prinsipio, Pakistan tabata konsistí di Wèst Pakistan (awor Pakistan) i Ost Pakistan (awor Bangladèsh).

^ par. 29 Wak e artíkulo “Criar un hijo con síndrome de Down: sus penas y alegrías” den e ¡Despertad! di yüni 2011.