Bai na kontenido

Bai na kontenido

Buskando Promé e Reino: Un Bida Sigur i Felis

Buskando Promé e Reino: Un Bida Sigur i Felis

Historia di Bida

Buskando Promé e Reino: Un Bida Sigur i Felis

SEGUN E RELATO DI JETHA SUNAL

Despues di desayuno nos a tende e anunsio aki na radio: “Testigunan di Yehova ta ilegal, i nan obra a ser prohibí.”

TABATA aña 1950, i nos tabata kuater mucha muhé di bint’i piku aña sirbiendo komo misionero di Testigunan di Yehova na Repúblika Dominikana. Nos a yega e aña anterior.

Sirbishi di misionero no tabata semper mi meta den bida. Ta bèrdat ku na mucha mi tabata bai misa. Pero mi tata a stòp di bai misa durante Promé Guera Mundial. Anto e dia ku mi a konfirmá den Iglesia Episkopal na 1933, obispu a lesa solamente un versíkulo for di Beibel i despues a kuminsá papia tokante polítika. Mama a rabia asina tantu ku nunka mas el a bai misa.

Nos Bida Ta Kambia

Mi mayornan William Karl i Mary Adams a haña sinku yu. E yu hòmbernan tabata Don, Joel i Karl. Mi ruman muhé Joy tabata e yu mas chikí i ami tabata e mayó. Mi mester tabatin mas o ménos 13 aña ora ku un dia despues di skol, mi a haña Mama ta lesa un foyeto chikí publiká dor di Testigunan di Yehova. Su título tabata E Reino, e Speransa pa Mundu. “Esaki ta e bèrdat,” mi mama a bisa mi.

Mama a papia ku nos tur tokante e kosnan ku e tabata siña for di Beibel. Ku echo i palabra, el a yuda nos komprondé e importansia di e konseho di Hesus: “Buska promé e reino di Dios i Su hustisia.”—Mateo 6:33.

No ta tur biaha mi kier a skucha. Un biaha mi di: “Mama, stòp di prediká mi sino mi no ta seka tayó mas pa bo.” Pero ku takto el a sigui papia ku nos. Regularmente e tabata bai ku nos tur na e studio di Beibel ku a ser tené na kas di Clara Ryan, kende tabata biba pegá ku nos kas na Elmhurst, Illinois, Merka.

Clara tabata duna lès di piano tambe. Un biaha pa aña e tabata laga su alumnonan duna un presentashon públiko, i e tabata usa e oportunidat ei pa papia tokante e Reino di Dios i di e speransa di resurekshon. Komo ku mi tabata interesá den muzik—mi tabata tuma lès di viol for di tempu ku mi tin shete aña—mi a skucha loke Clara a bisa.

No a tarda hopi ku ami ku mi rumannan a kuminsá asistí huntu ku Mama na e reunionnan di kongregashon den parti wèst di Chicago. Esei tabata un kareda largu ku bus i trèm, pero esei a siña nos for di yòn kiko kier men buska promé e Reino. Na 1938, tres aña despues ku Mama a batisá, mi a bai kuné na un kongreso di Testigunan di Yehova na Chicago. Chicago tabata un di e 50 statnan ku a sigui e mesun programa via radiotelefòn. Loke mi a tende a touch mi kurason.

Sin embargo, mi amor pa muzik tambe tabata trèk mi kurason. Na 1938 mi a kaba skol sekundario, i Tata a hasi areglo pa mi bai studia na e Konservatorio Merikano di Muzik na Chicago. Asina ta ku, durante e siguiente dos añanan mi a siña muzik, mi a toka den dos orkesta i mi tabata pensa pa sigui un karera den muzik.

Mi maestro di viol, Herbert Butler, a bandoná Europa pa e bin biba na Merka. P’esei mi a dun’é e foyeto chikí Refugiadonan, * pensando ku kisas lo e les’é. Anto bèrdat el a les’é, i despues di mi lès e siguiente siman, e di: “Jetha, bo ta toka bon, i si bo sigui ku bo lèsnan, lo bo por haña un trabou den un orkesta di radio òf komo maestra di muzik. Pero mi kier sa ku bo kurason ta den esaki (e tabata mishi pensativamente ku e foyeto). Dikon bo no ta hasi esaki e karera di bo bida?”

Mi a pensa seriamente riba esei. En bes di sigui bai skol, mi a aseptá Mama su invitashon pa bai e kongreso di Testigunan di Yehova na Detroit, Michigan, na yüli 1940. Nos a keda den tènt den e kampamentu temporal ku nan a traha pa trailer i tènt. Klaru ku mi viol no por a keda atras, i mi a toka den e orkesta di kongreso. Pero na e kampamentu mi a topa hopi pionero (predikadónan di tempu kompletu). Nan tur tabata masha felis. Mi a disidí di batisá i yena un solisitut pa sirbishi di pionero. Mi a resa pidi Yehova yuda mi sigui den sirbishi di tempu kompletu pa e restu di mi bida.

Mi a kuminsá traha pionero den mi pueblo natal. Despues mi a sirbi na Chicago. Na 1943, mi a muda bai Kentucky. E zomer ei, djis promé ku e kongreso di distrito, mi a risibí un invitashon pa asistí na e di dos klas di Skol di Galat. Einan lo mi a risibí training pa e trabou di misionero. E klas lo a kuminsá na sèptèmber 1943.

Durante kongreso e zomer ei, mi a keda serka un Testigu ku a bisa mi ku mi por tuma loke mi kier for di e pañanan di su yu muhé. Su yu muhé a drenta servisio militar, i el a bisa su mama pa duna hende tur su kosnan. Pa mi, e perkurashonnan aki tabata un kumplimentu di loke Hesus a primintí: “Ma buska promé e reino di Dios i Su hustisia, i tur e kosnan aki lo wòrdu añadí na boso.” (Mateo 6:33) E sinku lunanan na Galat a pasa masha lihé, i ora mi a kaba e skol dia 31 di yanüari 1944, mi tabata ansioso pa drenta e sirbishi di misionero.

Nan Tambe A Skohe Sirbishi di Tempu Kompletu

Mama a drenta den sirbishi di pionero na 1942. E tempu ei mi otro rumannan ainda tabata bai skol. Hopi bes Mama tabata topa ku nan despues di skol i bai ku nan den sirbishi di vèlt. Tambe el a siña nan yuda ku trabou di kas. Hopi bes e mes tabata keda anochi te lat lantá pa strika i hasi otro trabou nesesario ya asina e por a sali den sirbishi den dia.

Na yanüari 1943, miéntras ku mi tabata traha pionero na Kentucky, mi ruman hòmber Don tambe a kuminsá traha pionero. Esaki a desepshoná mi tata, pasobra el a spera ku tur su yunan lo a kaba universidat meskos kuné i mi mama. Despues ku Don tabatin kasi dos aña ta traha pionero, el a haña invitashon pa sigui ku su sirbishi di tempu kompletu komo parti di e personal di e sede mundial di Testigunan di Yehova na Brooklyn, New York.

Joel a kuminsá traha pionero na yüni 1943, miéntras e tabata biba na kas ainda. E tempu ei el a purba konvensé Tata pa bai un kongreso, pero e no a logra. Sin embargo, despues ku Joel a purba kuminsá maske ta un studio di Beibel den e teritorio pero sin éksito, Tata a bai di akuerdo pa Joel studia kuné den e buki “E Bèrdat Lo Hasi Boso Liber.” Tata tabata kontestá e preguntanan fásilmente, pero el a insistí pa Joel mustr’é den Beibel e loke e buki tabata bisa. Esaki a yuda konvensé Joel mas di e bèrdat.

Joel a spera ku e Hunta di Servisio Militar Obligatorio ku a duna Don dispensashon komo minister religioso lo a hasi meskos kuné. Pero ora e hunta a mira kon yòn Joel su kara tabata, nan a nenga di klasifik’é komo minister religioso i a manda un notifikashon p’e pa presentá pa servisio militar. Ora el a nenga di presentá, nan a saka un órden di aresto kontra dje. Despues ku FBI a lokalis’é, el a pasa tres dia den prizon di Cook County.

Tata a usa nos kas komo bòrg pa e por a haña libertat bou di fiansa. Despues di esei, el a hasi meskos pa otro Testigunan yòn ku a enfrentá e mesun situashon. E inhustisia di e asuntu a pone mi tata rabia mashá, i el a bai Washington, D.C., huntu ku Joel pa wak si ta posibel apelá e kaso. Finalmente, Joel a haña su klasifikashon komo minister religioso, i nan a kanselá e kaso. Mi tata a skirbi mi kaminda mi tabata sirbi komo misionero: “Mi kier sa ku nos tin ku duna Yehova mérito pa e viktoria aki!” Pa fin di ougùstùs 1946, Joel tambe a haña invitashon pa sirbi komo un miembro di e sede mundial na Brooklyn.

Karl a traha pionero vários biaha durante fakansi di skol promé ku el a kaba skol sekundario na prinsipio di 1947 i a kuminsá ku e sirbishi di pionero regular. E tempu ei Tata su salú no tabata bon, p’esei Karl a keda yud’é ku su negoshi pa un tempu promé ku el a bai traha pionero na un otro lugá. Na final di 1947, Karl tambe a kuminsá sirbi huntu ku Don i Joel na e sede na Brooklyn komo miembro di e famia di Bètel.

Ora Joy a kaba skol sekundario, e tambe a kuminsá traha pionero. Anto na 1951 el a djòin su ruman hòmbernan na Bètel. El a traha den limpiesa i tambe den e Departamentu di Abonamènt. Na 1955 el a kasa ku Roger Morgan, un otro miembro di e famia di Bètel. Un shete aña despues nan a bandoná Bètel ya ku nan kier a forma un famia. Ku tempu nan a lanta dos yu, ku tambe ta sirbi Yehova.

Ora ku tur yu tabata den sirbishi di tempu kompletu, Mama a duna Tata e animashon ku e tabatin mester, i asina Tata tambe a dediká su bida na Yehova i a batisá na 1952. Pa 15 aña largu, te na su morto, el a demostrá di ta masha ingenioso den buska maneranan pa kompartí e bèrdat di Reino ku otro hende, maske malesa tabata strob’é.

Despues ku pa un periodo kòrtiku Mama a stòp di traha pionero debí na Tata su malesa, el a sigui ku e trabou te na su morto. Nunka e no a kore outo ni baiskel. E tabata un persona kòrtiku, i a kana bai tur kaminda, hopi bes leu den kunuku, pa kondusí studio di Beibel.

Den e Trabou di Misionero

Despues ku nos a kaba Skol di Galat, un grupo di nos a traha pionero pa un aña nort di New York City te ora ku nos a bin kla ku nos papelnan pa biaha. Finalmente, na 1945 nos a sali bai nos asignashon, Cuba, kaminda pokopoko nos a ahustá na un bida nobo. E hendenan a reakshoná bon riba nos predikashon, i pronto nos tur tabata kondusí hopi studio di Beibel. Nos a sirbi einan pa vários aña. Despues nos asignashon a kambia pa Repúblika Dominikana. Un dia mi a topa un señora ku a roga mi pa bai bishitá un kliente di dje, un señora franses ku yama Suzanne Enfroy, ku kier a siña komprondé Beibel.

Suzanne tabata hudiu, i ora Hitler a invadí Fransia, su kasá a manda e ku nan dos yunan na un otro pais. Suzanne a kuminsá kompartí loke e tabata siña mesora ku otro hende. Promé el a papia ku e señora ku a pidi mi bishit’é, despues ku Blanche, un amiga di Fransia. Ámbos señora a hasi progreso te batisá.

Suzanne a puntra mi: “Kiko mi por hasi pa yuda mi yunan?” Su yu hòmber tabata studia pa dòkter i esun muhé tabata siña balèt i a spera di baila un dia na e teatro Radio City Music Hall na New York. Suzanne a regalá nan abonamènt riba E Toren di Vigilansia i Spièrta! Komo resultado, Suzanne su yu hòmber, kasá di e yu i e ruman muhé pia’ ohochi di e kasá, tur a bira Testigu. Suzanne su kasá, Louis, tabata spantá pa e interes ku su esposa tabatin den Testigunan di Yehova ya ku gobièrnu di Repúblika Dominikana p’e tempu ei a prohibí nos trabou. Pero despues ku henter e famia a muda bai Merka, e tambe a bira Testigu ku tempu.

Bou di Prohibishon Pero Sirbiendo Ketu Bai

Ounke e trabou di prediká di Testigunan di Yehova a ser prohibí na Repúblika Dominikana djis despues ku nos a ser asigná einan na 1949, nos tabata desididu pa obedesé Dios komo Gobernante mas ku hende. (Echonan 5:29) Nos a sigui buska e Reino di Dios promé dor di laga hende konosé e bon notisia tokante dje, manera Hesus a instruí su siguidónan pa hasi. (Mateo 24:14) Sin embargo, nos a siña kon pa ta “kouteloso manera kolebra i inosente manera palomba,” segun ku nos a hasi nos trabou di prediká. (Mateo 10:16) Por ehèmpel, mi viol a resultá di ta un gran yudansa. Mi tabata bai kuné ora mi ta kondusí studio di Beibel. Mi studiantenan no a bira tokadó di viol, pero sí vários famia a bira sirbidó di Yehova!

Despues ku nan a prohibí e trabou di prediká, nos kuater mucha muhé—ami, Mary Aniol, Sophia Soviak i Edith Morgan—a muda di e kas di misionero na San Francisco de Macorís bai esun situá den sukursal na e kapital, Santo Domingo. Pero tur luna mi tabata bai nos asignashon original pa duna lès di muzik. Dor di esei mi por a transportá den mi tas di viol alimento spiritual pa nos rumannan kristian i bini bèk ku e rapòrt di nan aktividat di prediká.

Ora ku e rumannan di San Francisco de Macorís a ser enkarselá na Santiago pa motibu di nan neutralidat kristian, nan famianan a pidi mi hiba plaka pa nan i, si ta posibel Beibel, i tambe bini bèk ku notisia pa nan famia. Ora ku e bewakernan na e prizon di Santiago a mira mi ku mi tas di viol, nan a puntra mi kiko mi ta bai hasi kuné. Mi a kontestá nan: “Pa entretené nan.”

Entre e kantikanan ku mi a toka tabatin unu ku un Testigu a skirbi tempu e tabata den un kampo di konsentrashon nazi. Awor e kantika ei ta number 29 den e buki di kantika di Testigunan di Yehova. Mi a tok’é pa asina nos rumannan enkarselá por a siña kant’é.

Mi a haña sa tambe ku nan a transferí hopi di e Testigunan pa un boerderij ku a pertenesé na Trujillo, e kabes di gobièrnu. Nan di ku mi ku e tabata situá pegá ku e ruta di konvoi. P’esei rònt di mèrdia, mi a baha for di konvoi i puntra kon pa yega einan. E doño di un tienda chikí a mustra mi un kareda di seru i a bisa ku e lugá ta tras di nan. El a ofresé mi su kabai i un mucha hòmber pa hiba mi einan, basta mi laga mi viol komo bòrg.

Ora nos a pasa e serunan, nos mester a krusa un riu, ami ku e mucha sintá riba e kabai segun ku e kabai a landa pa krusa e riu. Einan nos a mira un trupa di lora, ku nan plumanan bèrdè i blou ta bria den solo. Esta un bista bunita! Mi a resa: “Danki Yehova, ku bo a traha nan asina bunita.” Porfin, banda di kuat’or di atardi, nos a yega na e boerderij. E sòldá enkargá, bondadosamente a laga mi papia ku e rumannan, i el a laga mi duna nan e kosnan ku mi a trese pa nan, asta un Beibel chikí.

Ora nos tabata bai bèk, mi a resa henter kaminda, pasobra awor tabata skur. Nos a yega bèk na e tienda papa muhá di áwaseru. Komo ku e último konvoi a bai kaba, mi a pidi e doño di e tienda pa para un trùk ku tabata pasa. Pero tabata safe pa mi bai ku e dos hòmbernan den e trùk? Un di nan a puntra mi: “Bo konosé Sophie? E tabata studia ku mi ruman muhé.” Mi a disidí ku esaki tabata Yehova su kontesta riba mi orashon! Nan a hiba mi sano i salvo Santo Domingo.

Na 1953, mi tabata entre e grupo di Repúblika Dominikana ku a asistí na e kongreso internashonal di Testigunan di Yehova na Yankee Stadium na New York. Henter mi famia tabat’ei, inkluso mi tata. Despues di un informe tokante kon e trabou di prediká ta progresando na Repúblika Dominikana, ami ku Mary Aniol, mi kompañera misionero, tabatin un demostrashon chikí riba programa ku a mustra kon nos ta prediká bou di prohibishon.

Gosonan Spesial di e Trabou Biahero

E zomer ei mi a topa Rudolph Sunal, ku a bira mi kasá e siguiente aña. Su famia a bira Testigu na Allegheny, Pennsylvania, djis despues di Promé Guera Mundial. Despues di tabata enkarselá pa su posishon kristian di neutralidat durante Segundo Guera Mundial, el a bai Bètel na Brooklyn, New York. Poko despues ku nos a kasa el a haña e invitashon pa bishitá e kongregashonnan komo un superintendente biahero. Pa e siguiente 18 añanan mi a kompañ’é den e trabou di sirkuito.

Nos sirbishi a hiba nos entre otro na Pennsylvania, West Virginia, New Hampshire i Massachusetts. Por lo general nos tabata keda na kas di nos rumannan kristian. Tabata un goso spesial pa siña konosé nan bon i sirbi Yehova huntu ku nan. E amor i hospitalidat ku nan a mustra nos semper tabata kaluroso i sinsero. Despues ku Joel a kasa ku mi eks-kompañera misionero Mary Aniol, nan a sirbi tres aña den e trabou biahero, bishitando kongregashonnan na Pennsylvania i Michigan. Despues di esei, na 1958, Joel a bolbe haña invitashon pa bira un miembro di e famia di Bètel, e biaha aki huntu ku Mary.

Karl tabatin mas o ménos shete aña na Bètel ora nan a asign’é pa un par di luna na e trabou di sirkuito pa e haña mas eksperensia. Despues di esei el a bira instruktor na e Skol di Galat. Na 1963 el a kasa ku Bobbie, kende a sirbi fielmente na Bètel te na su morto na òktober 2002.

Durante e hopi añanan ku e tabata na Bètel, Don a biaha tempu-tempu pa otro paisnan pa sirbi esnan ku ta traha na ofisinanan di sukursal i den e trabou di misionero. Su asignashon a hib’é na Oriente, Áfrika, Europa i vários parti di e kontinente di Amérika. Hopi bes Don su kasá fiel, Dolores, sa bai huntu kuné.

Nos Sirkunstansianan Ta Kambia

Despues di tabata malu pa hopi tempu, mi tata a muri, pero promé ku esei el a bisa mi ku e ta masha kontentu ku nos a skohe pa sirbi Yehova Dios. E di ku nos a risibí hopi mas tantu bendishon ku nos lo a haña si nos a buska un edukashon di universidat manera e tabatin pensá pa nos. Despues ku mi a yuda Mama paketá pa bai biba na un lugá mas serka di mi ruman muhé Joy, ami ku mi kasá a aseptá vários asignashon di pionero den e parti di Merka ku yama New England, ya asina nos por ta serka di mi kasá su mama, ku e tempu ei tabatin mester di nos yudansa. Despues ku su mama a muri, mi mama a biba 13 aña huntu ku nos. Anto dia 18 di yanüari 1987, el a terminá su asignashon riba tera na edat di 93 aña.

Hopi biaha ora amigunan tabata elogi’é ku el a kria tur su yunan pa stima i sirbi Yehova, Mama tabata kontestá modestamente: “Simplemente mi a haña bon ‘tera’ pa traha kuné.” (Mateo 13:23) Ta un berdadero bendishon ku nos tabatin mayornan temeroso di Dios ku a pone un bon ehèmpel di selo i humildat pa nos.

Ainda e Reino Ta na Promé Lugá

Nos a sigui pone e Reino di Dios na promé lugá den nos bida i a purba apliká Hesus su konseho pa kompartié ku otro hende. (Lukas 6:38; 14:12-14) Yehova na su turno a perkurá generosamente pa nos nesesidatnan. Nos tabatin un bida sigur i felis.

Ami ku Rudy no a pèrdè nos amor pa muzik. Nos ta pasa masha dushi ora ku otro rumannan ku tambe ta stima muzik ta bishitá nos kas pa pasa un anochi ameno i pa toka nos instrumèntnan huntu. Pero muzik no ta mi karera. E ta un plaser adishonal den mi bida. Awor ami ku mi kasá ta disfrutá di mira e fruta di nos sirbishi di pionero, e hendenan ku nos a yuda den transkurso di añanan.

Apesar ku aktualmente nos ta sufri di kebranto di salú, mi por bisa ku nos bida tabata masha felis i sigur durante e mas ku 60 añanan aki di sirbishi di tempu kompletu. Tur mainta ora mi lanta, mi ta gradisí Yehova ku el a kontestá e orashon ku mi a hasi ora ku mi a drenta e sirbishi di tempu kompletu asina hopi aña pasá, i mi ta pensa: ‘Bon, kon mi por buska e Reino promé awe?’

[Nota]

^ par. 14 Publiká dor di Testigunan di Yehova, pero ya e no ta wòrdu di drùk mas.

[Plachi na página 24]

Nos famia na 1948 (di robes pa drechi): Joy, Don, Mama, Joel, Karl, ami i Tata

[Plachi na página 25]

Mama a pone un ehèmpel di selo den sirbishi

[Plachi na página 26]

Karl, Don Joel, Joy i ami awe, mas ku 50 aña despues

[Plachi na página 27]

Di robes pa drechi: Ami, Mary Aniol, Sophia Soviak i Edith Morgan komo misionero na Repúblika Dominikana

[Plachi na página 28]

Ami ku Mary (banda robes) na Yankee Stadium, 1953

[Plachi na página 29]

Huntu ku mi kasá tempu ku e tabata den e trabou di sirkuito