Bai na kontenido

Bai na kontenido

Mi A Eksperensiá Yehova Su Kuido i Bondat Amoroso

Mi A Eksperensiá Yehova Su Kuido i Bondat Amoroso

Historia di Bida

Mi A Eksperensiá Yehova Su Kuido i Bondat Amoroso

SEGUN E RELATO DI FAY KING

Mi mayornan tabata hende bondadoso, pero meskos ku hopi otro hende, nan no tabatin niun tiki lei ku religion. Mi mama tabatin kustumber di bisa: “Mester tin un Dios, sino ta ken a traha e flornan, i ken a traha e palunan?” Pero ta te einan e tabata yega.

MI TATA a muri na 1939 ora ku mi tabatin 11 aña, i mi a biba ku mi mama na Stockport, djis zùit di Manchester, Inglatera. Semper mi tabatin e deseo di sa mas tokante mi Kreadó i mi a respetá Beibel, maske mi no tabata sa nada di Beibel. P’esei mi a disidí di bai Iglesia Anglikano pa wak kiko e iglesia ei tabatin di ofresé.

Nan sirbishinan no tabatin niun efekto riba mi, pero ora nan tabata lesa e Evangelionan, e palabranan di Hesus di un manera òf otro a konvensé mi ku Beibel mester ta bèrdat. Awor ku mi ta pensa bèk riba e tempu ei, mi ta keda straño ku nunka mi no a lesa Beibel pa mi mes. Asta despues, ora ku un amiga di kas a duna mi un tradukshon moderno di e “Tèstamènt Nobo,” mi no a tuma tempu nunka pa les’é.

Pero e inisio di e Guera di Korea na 1950 realmente a pone mi pensa. Akaso e konflikto lo a plama, manera a pasa ku Segundo Guera Mundial? Si esei sosodé, kon lo mi por a obedesé Hesus su mandamentu pa stima mi enemigunan? Pero di otro banda, lo mi por a para mira hende invadí mi pais i no hasi nada pa stòp nan? Si mi hasi esei, siguramente lo mi ta bula pipa pa mi responsabilidat. Maske mi tabata tur konfundí, mi a keda konvensí ku kontesta riba tur mi preguntanan tabata den Beibel, ounke mi no tabatin niun idea kon òf unda pa haña e kontestanan.

Buskando e Bèrdat na Oustralia

Na 1954 ami ku mi mama a disidí di imigrá pa Oustralia, kaminda mi ruman muhé Jean tabata biba. Un par di aña despues, Jean a bisa mi ku el a pidi Testigunan di Yehova pa bishitá mi pasobra e tabata sa ku mi ta interesá den Beibel i tabata bai misa. Jean kier a sa kiko mi ta pensa di nan. El a bisa mi den konfiansa: “Mi no sa si nan splikashonnan ta korekto òf nò, pero por lo ménos nan tin splikashon. I esei ta mas ku loke e iglesianan ta hasi.”

E pareha ku a bishitá mi, Bill ku Linda Schneider, tabata masha dushi hende. Nan tabatin mas ku 65 aña i tabata Testigu di Yehova pa hopi aña. Nan a yega di traha na e emisora di radio ku Testigunan di Yehova tabatin na e stat Adelaide, anto ora ku e trabou di prediká a keda prohibí na Oustralia durante Segundo Guera Mundial, nan a kuminsá sirbi komo predikadó di tempu kompletu. Bill ku Linda tabata yuda mi hopi, pero tòg mi a sigui investigá diferente religion.

Un kolega a hiba mi un reunion di e evangelista Billy Graham, i despues di e reunion vários di nos a reuní ku un pastor ku a puntra ken tin pregunta. Ami a hasi e pregunta ku ainda tabata molestiá mi: “Kon bo por ta un kristian i stima bo enemigunan i na mesun tempu bo ta bai i mata nan den guera?” Mesora henter e grupo a reakshoná tur eksitá, aparentemente e pregunta ei tabata molestiá nan tur! Despues di un ratu e pastor a bisa: “Mi no sa e kontesta riba e pregunta ei. Ainda mi ta pensando riba dje.”

Miéntras tantu, mi studio di Beibel ku Bill ku Linda a sigui, i na sèptèmber 1958 mi a batisá. Mi a disidí di sigui e ehèmpel di esnan ku a siña mi, p’esei pa ougùstùs di e siguiente aña mi a kuminsá sirbi komo pionero regular, un predikadó di tempu kompletu. Ocho luna despues mi a haña e invitashon pa drenta e fila di pionero spesial. Mi a keda masha kontentu ora mi a tende ku mi ruman muhé Jean tambe a progresá den su studio i a batisá!

Un Porta di Oportunidat A Habri

Mi tabata sirbi huntu ku un di e kongregashonnan di Sydney i tabata dirigí vários studio di Beibel na kas. Un dia mi a topa un miembro di klero di Iglesia Anglikano ku a baha ku penshon, i mi a puntr’é kiko e iglesia ta bisa tokante fin di mundu. Ounke ku el a konta mi ku pa 50 aña largu el a duna lès di doktrina di iglesia, su kontesta a laga mi babuká: “Lo mi tin ku tuma tempu pa investigá esei pasobra mi no konosé Beibel bon manera Testigunan di Yehova.”

Djis despues di esaki, tabatin un yamada pa boluntario ku lo ke sirbi na Pakistan. Mi a yena un solisitut pa esei, sin realisá ku nan no tabata manda hende muhé soltero, sino solamente hende hòmber soltero òf pareha kasá. Evidentemente nan a manda mi solisitut na nos sede na Brooklyn, pasobra poko despues mi a haña un karta ku a bisa mi ku si mi ke bai, tin chèns pa sirbi na Bombay (awor yamá Mumbai), India. Tabata aña 1962. Mi a aseptá e asignashon i a keda Bombay 18 luna, kaba mi a muda pa un otro stat, Allahabad.

Despues di poko tempu mi a pone mi pa siña hindi. E idioma aki di India por lo general tin un ortografia i pronunsiashon konsistente, i p’esei no ta masha difísil pa domin’é. Sin embargo, hopi bes mi tabata sinti un frustrashon ora ku doñonan di kas tabata pidi mi papia ingles numa en bes di para totobiá ku nan idioma! Pero e pais nobo aki tabatin retonan interesante i stimulante, i mi a disfrutá di e asosiashon ku otro Testigunan di Oustralia.

Tempu mi tabata mas yòn, mi a pensa riba kasamentu, pero despues ku mi a batisá mi tabata muchu okupá ta sirbi Yehova pa pensa riba esei. Sin embargo, awor mi a bolbe sinti e nesesidat di un kompañero di bida. Pero klaru ku mi no kier a laga mi asignashon, p’esei mi a hasi orashon na Yehova tokante e asuntu i kaba a sak’é for di mi mente.

Un Bendishon Inesperá

E tempu ei Edwin Skinner tabata supervisá e trabou di prediká di e sukursal di India. El a asistí na e di ocho klas di Skol Bíbliko di Galaad di Watchtower na 1946 huntu ku hopi otro ruman fiel, entre nan Harold King i Stanley Jones, kendenan a wòrdu asigná na China. * Na 1958, outoridatnan a enkarselá Harold ku Stanley kada un su so den un sèl debí na nan aktividat di prediká na Shanghai. Ora ku nan a laga Harold liber na 1963, Edwin a skirbié. Harold a kontestá despues ku el a regresá Hong Kong for di su biahe pa Merka i Inglatera, i a bisa den su karta ku e tin gana di kasa. El a bisa Edwin ku el a hasi orashon tokante e asuntu aki tempu ku e tabata den prizon, i el a puntra Edwin si e no konosé un Testigu ku lo ta un bon kasá p’e.

Na India mayoria matrimonio ta matrimonio reglá, i konstantemente nan tabata pidi Edwin pa hasi e areglonan ei, pero semper el a skohe pa no hasié. P’esei el a entregá e karta na Ruth McKay, kende su kasá, Homer, tabata un superintendente biahero. Ku tempu, Ruth a skirbi mi pa bisa ku un misionero ku tin hopi tempu den bèrdat ta buska un esposa, i Ruth a puntra mi si lo mi ta interesá pa skirbi e ruman. Ruth no a bisa mi ta ken e ruman ta ni e no a bisa nada otro di e ruman.

Niun hende no tabata sa di e orashon ku mi a hasi pa haña un kompaño, ku eksepshon di Yehova, mas ku klaru, i mi promé reakshon tabata pa rechasá e idea. Sin embargo, mas mi a pensa riba e asuntu, mas konvensí mi a bira ku Yehova rara bes ta kontestá nos orashonnan den e manera ku nos kisas ta pensa ku lo e hasié. Pues mi a skirbi Ruth bèk i bis’é ku basta ku no tabatin ningun obligashon, e por pidi e ruman skirbi atrobe. E di dos karta for di Harold King tabata dirigí na ami.

Harold su potrèt i loke a pasa kuné a sali den vários korant i revista despues ku nan a lag’é liber for di prizon na China. Pa ora ku el a skirbi mi ya e tabata bon konosí rònt mundu, pero loke a impreshoná mi tabata su registro di sirbishi teokrátiko fiel. Asina nos a korespondé ku otro pa sinku luna, i despues mi a bai Hong Kong. Nos a kasa dia 5 di òktober 1965.

Nos tur dos kier a kasa i keda den sirbishi di tempu kompletu, i segun ku nos tabata bira mas bieu, nos tabata sinti mas ku tur kos un gran nesesidat di kompaño. Mi a bin stima Harold, i segun ku mi tabata mira e manera bondadoso i ku konsiderashon ku e tabata trata ku hende i ku problemanan ku a surgi relashoná ku nos sirbishi, mi a haña un rèspèt profundo p’e. Pa 27 aña nos a disfrutá di un matrimonio masha felis i a risibí hopi bendishon serka Yehova.

E pueblo chines ta hende trahadó, i mi ta gusta nan hopi. Na Hong Kong nan ta papia e idioma kantones, un dialekto chines ku tin hopi mas variashon di tono ku e idioma mandarin, i p’esei e ta basta difísil pa siña. Ami ku Harold a kuminsá nos bida kasá den e kas di misionero na e sukursal di Testigunan di Yehova, i despues nos a sirbi den asignashonnan den vários parti di e teritorio. Sí, nos tabata masha felis, pero na 1976 a surgi un problema serio ku mi salú.

Enfrentando Problema ku Salú

Mi tabatin un par di luna ta sufri di derame di sanger, i mi sanger a baha drástikamente. Mi mester a operá, pero e dòkternan na hospital a bisa mi ku nan lo no hasi e operashon sin sanger pasobra si nan hasié, probablemente lo mi drenta den shòk i muri. Un dia ora ku e dòkternan tabata trata mi kaso, e verplegsternan a purba pone mi kambia di opinion, bisando ku mi no tabatin derecho di benta mi bida afó. E dia ei nan tabatin 12 operashon programá, 10 di nan tabata aborto, pero mi a nota ku niun hende no a bisa e muhénan na estado nada pa e echo ku nan tabata bai kita bida di nan beibi.

Finalmente, Harold a skirbi un karta ku a eksonerá e hospital di kualke responsabilidat den kaso ku mi muri, i e dòkternan a bai di akuerdo pa hasi e operashon nesesario. Nan a hiba mi sala di operashon i a prepará pa manda mi leu. Sin embargo, na último momentu, e anestesiólogo a nenga di sigui ku e prosedura, i e hospital mester a manda mi kas.

E ora ei nos a konsultá un ginekólogo ku no ta mará na e hospital. Ora el a mira kon serio mi situashon ta, el a ofresé pa hasi e operashon na un preis abou, basta ku nos no konta niun hende kuantu el a kobra nos. El a hasi e operashon ku éksito, i sin usa sanger. Yehova su kuido i bondat amoroso tabata masha bisto pa mi ku Harold na e okashon ei.

Na 1992, Harold a haña un malesa inkurabel. Nos a bai biba na sukursal i ei nan a kuida nos dos ku masha amor. Mi kerido esposo a terminá su bida riba tera na 1993 na edat di 81 aña.

Regreso na Inglatera

Mi tabata kontentu di por ta un miembro di e famia di Bètel di Hong Kong, pero tabata bira mas i mas difísil pa mi soportá e kayente i humedat. Anto pa mi sorpresa mi a haña un karta for di e sede na Brooklyn, i den e karta nan a puntra si en bista di mi salú, lo mi ke bai biba na un sukursal ku tin mas fasilidat pa kuido di salú. Asina a sosodé ku na aña 2000, mi a muda bèk pa Inglatera i a djòin e famia di Bètel na Lònden. Esaki a resultá di ta un perkurashon masha amoroso! Nan a risibí mi kalurosamente, i mi ta disfrutá masha hopi di e vários asignashonnan ku mi tin, entre otro, mi ta yuda kuida e biblioteka di e famia di Bètel ku ta konsistí di 2.000 buki.

Tambe mi ta asosiá ku e kongregashon chines ku ta reuní na Lònden, ounke kos a kambia einan sí. Awendia, masha poko hende ta bini di Hong Kong, pero mas bien nan ta bini di e kontinente di China. Nan ta papia mandarin, i esei ta presentá un reto nobo den e trabou di prediká. Tin informenan for di tur parti di Inglatera tokante hopi studio di Beibel interesante ku ta ser dirigí ku studiantenan universitario ku ta bini di China. Nan ta hende trahadó i ta apresiá e bèrdat di Beibel ku nan ta siña. Ta un goso di por yuda nan.

Den e silensio di mi kas nobo, mi sa reflekshoná hopi bes riba mi bida felis, i Yehova su bondat amoroso ta sigui sorprendé mi. Su bondat amoroso ta penetrá den tur kos ku tin di haber ku su propósito, i su kuido pa su sirbidónan individual ta masha bisto. Mi tin tur motibu pa ta gradisidu pa e manera amoroso ku el a perkurá i ta perkurá pa mi.—1 Pedro 5:6, 7.

[Nota]

^ par. 19 E historia di bida di e dos misioneronan aki a sali den E Toren di Vigilansia na spañó di 15 di sèptèmber 1963, página 565-70, i 15 di febrüari 1966, página 116-26.

[Plachi na página 24]

Sirbiendo na India

[Plachinan na página 25]

Harold King na 1963 i sirbiendo na China den dékada di 1950

[Plachinan na página 26]

Nos dia di kasamentu na Hong Kong, 5 di òktober 1965

[Plachi na página 26]

Huntu ku miembronan di e Bètel di Hong Kong, famia Liang ta meimei, famia Gannaways ta na banda drechi