Bai na kontenido

Bai na kontenido

Mi A Wòrdu Sostené dor di Keda Kontentu ku Loke Yehova Ta Perkurá

Mi A Wòrdu Sostené dor di Keda Kontentu ku Loke Yehova Ta Perkurá

Historia di Bida

Mi A Wòrdu Sostené dor di Keda Kontentu ku Loke Yehova Ta Perkurá

SEGUN E RELATO DI BENJAMIN IKECHUKWU OSUEKE

Poko despues ku mi a kuminsá traha tempu kompletu den e sirbishi kristian, mi a bishitá kas di mi mayornan. Ora mi tata a mira mi, el a kue mi tene na mi kamisa i kuminsá grita: “Ladron!” El a kue su machete i a dal mi ku e banda plat. E bochincha a pone bisiñanan kore bin wak ta kiko ta pasa na nos kas. Ta kiko m’a hòrta? Laga mi splika bo.

MI A nase na aña 1930 den e pueblito Umuariam den parti zùitost di Nigeria, i mi tabata e mayó di shete yu. Mi ruman muhé mayó a muri ku 13 aña. Mi mayornan tabata miembro di Iglesia Anglikano. Tata tabata un kunukero, i Mama tabatin un negoshi chikí. E tabata kana bai marshenan ku a keda mas o ménos 30 kilometer for di nos pueblito pa kumpra un bleki di zeta di palma i tabata bolbe bèk lat riba e mesun dia. Anto su siguiente mainta trempan, el a kana 40 kilometer pa yega un pueblo kantu di un stashon di trein pa bende e zeta. Si el a hasi ganashi—normalmente no mas ku 27 sèn—e tabata kumpra kuminda pa nos famia i bin kas bèk e mesun dia. Esei tabata su rutina pa mas o ménos 15 aña te na su morto na 1950.

Mi a kuminsá mi edukashon den mi pueblito na un skol dirigí dor di Iglesia Anglikano, pero pa mi por a kaba skol básiko mi mester a bai biba na un penshon ku a keda un 35 kilometer leu. Ya ku mi mayornan no tabatin plaka pa paga pa mi edukashon, mi a kuminsá buska trabou. Promé mi a traha komo kriá di kas pa un conducteur di trein na Lagos, den wèst di Nigeria, i despues pa un ámtenar na Kaduna, den nort di Nigeria. Na Benin City, parti sentral-wèst di Nigeria, mi a haña trabou komo ofisinista pa un abogado, i despues mi a traha komo peon na un fábrika di zag palu. Djeinan mi a biaha pa Camerun na 1953 pa keda ku un tio ku a yuda mi haña trabou na un plantashi di mata di rùber. Mi salario mensual tabata rònt di 16 florin. Mi tabata hasi solamente trabou humilde, sin embargo mi tabata keda kontentu basta mi tabatin sufisiente pa kome.

Un Hòmber Pober Ta Parti Rikesa

Silvanus Okemiri, un kolega, tabata Testigu di Yehova. E tabata usa tur chèns ku e haña pa kompartí su konosementu di Beibel ku mi miéntras nos tabata kòrta yerba i pone un kapa protektivo di sas rònt di e matanan di rùber. E tempu ei mi no a hasi nada mas ku skuch’é. No opstante, ora mi tio a haña sa ku mi tabata den kontakto ku e Testigunan, el a hasi su bèst pa desanimá mi. El a spièrta mi: “Benji, no bishitá Sr. Okemiri. E ta un hòmber di Yehova i un hende pober-pober. Ken ku asosiá kuné lo bira meskos kuné.”

Na prinsipio di 1954, ora ku mi no por a soportá e kondishonnan pisá di trabou di e kompania mas, mi a regresá kas. E tempunan ei Iglesia Anglikano tabata hopi estrikto tokante moralidat. Mi a lanta ku rabia riba inmoralidat. Sin embargo, no a tarda hopi ku e hipokresia di otro baidónan di misa a disgustá mi. Ounke nan tabata deklará ku masha fervor ku nan ta sigui normanan di Beibel, nan estilo di bida a kontradisí loke nan a bisa. (Mateo 15:8) Kada bes ami ku mi tata tabata pleita, i esei a krea hopi tenshon den nos relashon. Un anochi gewon mi a bai for di kas.

Mi a muda pa Omoba, un pueblo chikí a lo largu di un ruta di trein. Einan mi a bolbe bin den kontakto ku Testigunan di Yehova. Priscilla Isiocha, ku mi tabata konosé di mi pueblito, a duna mi e foyetonan chikí “E Bon Nobo Aki di e Reino” i Despues di Armagedón—Dios Su Mundu Nobo. * Mi a lesa nan ku smak, konvensí ku mi a haña e bèrdat. Den mi misa nos no tabata studia Beibel; nos a konsentrá riba tradishon di hende. Sin embargo, e literatura di e Testigunan tabata sita masha hopi for di Beibel.

Ménos ku un luna despues, mi a puntra Ruman Isiocha ku su kasá ki dia nan ta bai nan misa. Ora mi a asistí pa promé bes na un reunion di Testigunan di Yehova, mi no a komprondé niun pataka. E artíkulo di Toren di Vigilansia tabata tokante e atake di ‘Gòg di Magòg,’ menshoná den e buki profétiko di Ezekiel. (Ezekiel 38:1, 2) Hopi palabra ku nan a usa tabata straño pa mi, pero mi a keda asina impreshoná ku e bonbiní kaluroso ku mi a risibí ku mi a disidí di bolbe e siguiente djadumingu. Durante e di dos reunion, mi a tende tokante predikashon. Pues mi a puntra Priscilla ki dia nan tabata bai prediká. E di tres djadumingu mi a kompañá nan, ku un Beibel chikí den man. Mi no tabatin tas di prediká ni ningun literatura bíbliko. Asina mes mi a bira un publikadó di Reino i a raportá mi sirbishi di vèlt na fin di luna!

Niun hende no a studia ku mi, pero ki ora ku mi a bishitá e famia Isiochas, mi tabata siña palabranan di fe i animashon for di e Skritura i a haña algun literatura bíbliko. Dia 11 di desèmber 1954, na un kongreso di distrito na e pueblo Aba, mi a simbolisá mi dedikashon na Yehova mediante boutismo den awa. Mi tabata biba serka un pariente i a traha serka dje pa siña un fishi, ma el a stòp di duna mi kuminda i di siña mi i no a paga mi niun sèn pretu pa e trabounan ku mi a hasi p’e. Pero tòg, mi no a ten’é na kurason; simplemente mi tabata gradisidu ku mi tabatin un relashon personal ku Dios. Esaki a duna mi konsuelo i pas mental. E Testigunan lokal a yuda mi. Famia Isiochas a duna mi kuminda, i otronan a fia mi plaka pa kuminsá un negoshi chikí. Meimei di aña 1955, mi a kumpra un baiskel segunda mano, i na mart 1956 mi a kuminsá den e trabou di pionero regular. Djis despues, mi a logra paga mi debenan. E ganashi ku mi tabata hasi di mi bendementu di kos tabata masha tiki, pero awor mi por a perkurá pa mi mes. Loke Yehova a perkurá tabata sufisiente pa mi.

Mi Ta “Hòrta” Mi Rumannan

Mi promé preokupashon, asina ku mi tabata riba mi mes, tabata pa yuda mi rumannan di kas spiritualmente. Debí na prehuisio i hopi deskonfiansa, mi tata tabata masha kontra ku mi a bira Testigu di Yehova. Pues, kon lo mi por a yuda mi rumannan di kas siña tokante Beibel? Mi a ofresé pa mantené mi ruman hòmber mas yòn Ernest, i asina Tata a lag’é bin keda serka mi. Den poko tempu Ernest a aseptá e bèrdat i a batisá na 1956. Esei a hasi mi tata su oposishon mas fuerte. No opstante, mi ruman muhé ku ya kaba tabata kasá tambe a bin den e bèrdat huntu ku su kasá. Ora mi a hasi areglo pa mi di dos ruman muhé, Felicia, pasa fakansi di skol serka mi, Tata a bai di akuerdo pero di mala gana. No a tarda hopi ku Felicia tambe a batisá komo Testigu di Yehova.

Na 1959, mi a bai kas pa buska Bernice, mi di tres ruman muhé, pa e bai keda ku Ernest. Ta na e okashon ei mi tata a ataká mi, i akusá mi di ta hòrta su yunan for di dje. E no a komprondé ku ta nan a tuma nan desishon personal di sirbi Yehova. Tata a hura ku nunka lo e no laga Bernice bai ku mi. Pero Yehova su poder no ta limitá, pasobra e siguiente aña, Bernice a bin pasa fakansi di skol serka Ernest. Anto meskos ku su otro ruman muhénan, e tambe a aseptá e bèrdat i a batisá.

‘Siñando e Sekreto’

Na sèptèmber 1957, mi a kuminsá sirbi komo pionero spesial, dedikando tur luna alrededor di 150 ora na e trabou di prediká. Ami ku mi partner, Sunday Irogbelachi, a sirbi den e inmenso teritorio di e stat Akpu-na-abuo, na Etche. Na e promé asamblea di sirkuito ku nos a asistí tempu ku nos tabata einan, 13 persona di nos grupo a batisá. Nos ta masha emoshoná awor pa mira ku tin 20 kongregashon den e área ei!

Na 1958, mi a konosé Christiana Azuike, un pionero regular ku tabata asosiá ku Kongregashon Aba Ost. Mi a atmirá su selo, i na desèmber di e aña ei nos a kasa. Na prinsipio di 1959, mi a ser nombrá komo superintendente biahero pa bishitá i fortalesé kongregashonnan di nos rumannan spiritual. For di e aña ei te 1972, ami ku mi kasá a bishitá kasi tur e kongregashonnan di e pueblo di Yehova den parti ost i sentral-wèst di Nigeria.

Kongregashonnan tabata keda leu for di otro, i nos medio prinsipal di transporte tabata baiskel. Ora nos a sirbi kongregashonnan den statnan grandi, nos rumannan a paga un taksi pa hiba nos na e siguiente kongregashon. Den algun kaso e kuartonan kaminda nos a keda tabatin flur di tera i nan no tabatin plafòn. Nos a drumi riba kama trahá di palu di palma raffia. Algun di e kamanan tabatin un matras di yerba tapá ku un mat; otronan no tabatin matras mes. E kantidat i kualidat di kuminda no tabata un problema pa nos. Komo ku nos a siña den pasado pa keda kontentu ku e nesesidatnan di mas básiko, nos a disfrutá di loke sea nos anfitrionnan a sirbi nos, i nan tabata apresiá esei. Den e tempu ei algun stat no tabatin koriente, p’esei semper nos tabata biaha ku nos lampi di kerosin. Sin embargo, apesar di e kondishonnan difísil, nos a pasa dushi ku e kongregashonnan.

Durante e añanan ei, nos a bin realisá e balor di Pablo su konseho: “Si nos tin kuminda i paña pa bisti, ku esakinan nos mester ta kontentu.” (1 Timoteo 6:8) Pablo dor di pasa den kontratempu a siña un sekreto ku a yud’é keda kontentu. Kiko tabata e sekreto? El a splika: “Mi sa di biba humilde, i mi sa tambe di biba den prosperidat; den kualke i den tur sirkunstansia mi a siña e sekreto di ta barika yen i di pasa hamber, tantu di tin abundansia komo di pasa nesesidat.” Nos tambe a siña e sekreto ei. Pablo a bisa tambe: “Tur kos mi por den [“Dios,” NW], kende ta duna mi fortalesa.” (Filipensenan 4:12, 13) Esei a resultá hopi sierto den nos kaso! Nos a disfrutá di kontentamentu, hopi aktividat kristian edifikante i pas mental.

Sirbiendo e Kongregashonnan Komo Famia

Na fin di 1959 nos promé yu hòmber, Joel, a nase, i na 1962, nos di dos yu hòmber, Samuel. Ami ku Christiana a sigui den e trabou biahero, bishitando e kongregashonnan ku e muchanan. Na 1967, e guera sivil di Nigeria a kuminsá diripiente. Skolnan a sera komo ku konstantemente tabatin atakenan aéreo. Mi kasá tabata yùfrou di skol promé ku el a djòin mi den e trabou biahero, p’esei durante e guera, el a siña nos yunan na kas. Pa ora Samuel tabatin seis aña ya e por a lesa i skirbi. Despues di guera, ora ku el a bai skol e tabata dos klas mas avansá ku otro muchanan di su pareu.

Na e tempu ei, miéntras ku nos tabata den e trabou biahero, nos no a realisá plenamente ta kiko ta e difikultatnan relashoná ku kriamentu di yu. Sin embargo, e echo ku na 1972 nos a haña e asignashon pa sirbi komo pionero spesial a resultá probechoso pa nos. Esaki a permití nos keda na un solo sitio i asina nos por a duna atenshon adekuá na e spiritualidat di nos famia. For di infansia nos a siña nos yu hòmbernan e balor di keda kontentu ku loke Yehova ta perkurá. Na 1973, Samuel a batisá, i Joel a kuminsá traha komo pionero regular den e mesun aña ei. Ámbos yu ta kasá ku ekselente muhénan kristian i awor ta lanta nan mes famia den e bèrdat.

E Miseria di Guera Sivil

Ora ku e guera sivil a start, mi tabata sirbiendo un kongregashon na Onitsha komo superintendente di sirkuito, kompañá pa mi famia. E guera ei a kaba di konvensé nos di e banidat di akumulá kosnan material òf di konfia den nan. Mi a mira hende kore pa skapa nan bida, lagando nan poseshonnan balioso bandoná riba kaya.

Segun ku e guera a eskalá, nan a manda yama tur hòmber físikamente fuerte pa drenta servisio militar. Nan a torturá hopi ruman hòmber ku a nenga di hasi esei. Nos no por a kana rònt libremente. Skarsedat di kuminda a kousa hopi konfushon i desòrdu den e pais. Preis di un liber di yuka a subi di 13 sèn pa 25 florin, i un kùp di salu a subi di 14 florin pa 75 florin. No tabatin lechi, manteka ni suku. Pa sobrebibí, nos tabata mula papaya bèrdè anto meskl’é ku un tiki hariña di yuka. Tambe nos a kome dalakochi, kaska di yuka, blachi di kayena, yerba di olefante [un tipo di kaña], sí, kualke blachi ku nos por a haña. Karni tabata un luho, p’esei mi tabata kue lagadishi pa e muchanan kome. Pero tòg, sin importá kon malu e situashon a bira, Yehova semper a perkurá pa nos.

Sin embargo, loke tabata asta mas peligroso ta e berans spiritual ku e guera a kousa. Mayoria di e rumannan a hui for di e zona di guera bai biba den mondi òf na otro pueblito, i den nan huida nan a pèrdè mayoria, i tin biaha tur nan publikashonnan bíbliko. Fuera di esei, e blokeo di trupanan di gobièrnu a stroba literatura bíbliko nobo di drenta den e área di Biafra. Ounke mayoria kongregashon a purba tene e reunionnan, e spiritualidat di e rumannan a bai atras komo ku instrukshon for di sukursal no por a yega serka nan.

Luchando Kontra Hamber Spiritual

Superintendentenan biahero a hasi nan bèst pa sigui ku e areglo di bishitá kada kongregashon. Komo ku hopi ruman a hui for di e pueblonan, mi tabata buska nan na unda ku mi por a haña nan. Na un okashon mi a laga mi kasá ku mi yunan na un lugá safe, i mi so a biaha durante seis siman, bishitando diferente pueblito i partinan di selva en buska di e rumannan.

Durante mi bishita na un kongregashon na Ogbunka, mi a tende ku tabatin un grupo grandi di Testigu serka di e stat Isuochi den distrito Okigwe. P’esei mi a manda un mensahe pa e rumannan den e área ei pa nan reuní na un plantashi di kashu situá na e pueblito Umuaku. Ami ku un ruman hòmber di edat a bai riba baiskel na e plantashi ku a keda un 15 kilometer leu, kaminda rònt di 200 Testigu, inkluso hende muhé i mucha, a reuní. Ku yudansa di un ruman muhé pionero mi a logra lokalisá un otro grupo di mas o ménos shen Testigu, kendenan a buska refugio den e mondinan di Lomara.

Lawrence Ugwuegbu tabata un di e rumannan di un grupo balente di ruman ku a biba na Owerri, un pueblo destrosá pa guera. El a informá mi ku tabatin kantidat di Testigu den e área di Ohaji. Nan no por a kana rònt libremente, ya ku sòldánan tabata okupá e área. Nos dos a bai ku baiskel den e skuridat di anochi i a topa ku alrededor di 120 Testigu den un kurá será di un ruman kaminda tabatin vários kas. Tambe nos a usa e oportunidat ei pa bishitá otro Testigunan na nan lugá di skonde.

Ruman Isaac Nwagwu a riska su bida pa yuda mi lokalisá mas ruman ku a haña nan obligá ta hui for di nan lugá. El a hiba mi ku kanoa na e otro banda di Riu Otamiri pa nos topa mas ku 150 Testigu ku a reuní na e pueblito Egbu-Etche. Un ruman hòmber a deklará: “Esaki ta e mihó dia di mi bida! Mi no a pensa nunka ku lo mi ta na bida pa mira un superintendente di sirkuito atrobe. Si mi muri awor den e kayente di e guera aki, mi ta muri satisfecho.”

Mi tabata kore e riesgo di ser reklutá pa servisio militar, pero bes tras bes mi a sinti Yehova su protekshon. Un atardi ora ku mi tabata regresá na e kas kaminda mi tabata keda, despues di a reuní ku alrededor di 250 ruman, un grupo di komando militar a para mi na un barikada riba kaminda. Nan a puntra: “Dikon bo no ta den ehérsito?” Mi a splika nan ku mi tabata un misionero ku a prediká e Reino di Dios. Mi a ripará ku nan tabata desididu pa arestá mi. Despues di un orashon kòrtiku i silensioso, mi a bisa nan kapitan: “Por fabor, libra mi.” Sorprendí el a kontestá: “Bo ke men ku nos tin ku laga bo bai?” Mi a kontest’é: “Sí, libra mi.” E di: “Bo ta liber pa bai.” Niun di e sòldánan no a bisa un pia di palabra.—Salmo 65:1, 2.

Kontentamentu Ta Trese Mas Bendishon

Despues ku e guera a terminá na aña 1970, mi a sigui sirbi den e trabou di sirkuito. Tabata un privilegio di por yuda reorganisá e kongregashonnan. Despues, ami ku Christiana a sirbi komo pionero spesial te na 1976, ora ku un biaha mas mi a wòrdu nombrá komo superintendente di sirkuito. Meimei di aña 1976, mi a wòrdu asigná pa e trabou di distrito. Shete aña despues, ami ku mi kasá a haña e invitashon pa sirbi na e sukursal di Nigeria di Testigunan di Yehova, nos kas aktual. Aki na e sukursal, semper nos ta sinti nos masha kontentu mes ora nos bolbe mira nos rumannan ku nos a topa durante e guera sivil i na otro okashon i kendenan ainda ta sirbi Yehova fielmente.

Atraves di añanan, Christiana tabata un fiel kompañera i un sosten maravioso pa mi. Su aktitut positivo i determiná, apesar ku desde 1978 e ta sufri di problemanan persistente di salú, a hasi posibel ku mi por a sigui kumpli ku mi responsabilidatnan. Nos a eksperensiá e bèrdat di e palabranan di e salmista: “SEÑOR lo sosten’é riba su kama di malesa.”—Salmo 41:3.

Ora mi wak bèk riba e añanan aki di aktividat teokrátiko, mi no por keda sin gradisí Yehova pa su bendishonnan maravioso. Dor di keda kontentu ku loke e ta perkurá, mi por bisa di bèrdat ku mi a haña gran felisidat. E goso di mira mi rumannan karnal, mi yunan i nan famia, tur huntu sirbiendo Yehova huntu ku mi i mi kasá ta un bendishon inkomparabel. Yehova a satisfasé mi ku un bida riku i yen di propósito. Ningun di mi deseonan a keda sin kumpli.

[Nota]

^ par. 10 Publiká dor di Testigunan di Yehova. Nan no ta disponibel mas.

[Kuadro na página 27]

Un Areglo Oportuno Ta Yuda Sostené e Hermandat

Meimei di e dékada di 1960, enemistat entre gruponan étniko den parti nort i ost di Nigeria a hiba na disturbio, rebelion, kibramentu di lei i violensia étniko. E desaroyonan aki a pone un preshon grandi riba Testigunan di Yehova, kendenan tabata determiná pa keda estriktamente neutral den e konflikto. Nan a asesiná rònt di 20 Testigu. Mayoria Testigu a pèrdè tur nan pertinensianan.

Dia 30 di mei 1967, e estadonan ost di Nigeria a sali for di e federashon, i a forma e Repúblika di Biafra. E ehérsito federal a mobilisá i nan a imponé un blokeo total kontra Biafra. Esei a hiba na un guera sivil violento i sangriento.

E posishon neutral di e Testigunan di Yehova den e área di Biafra a hasi nan e blanko di atake. Korantnan tabata publiká editorialnan masha pika i asina a instigá opinion públiko kontra nan. Sin embargo, Yehova a hasi sigur ku su sirbidónan por a risibí alimento spiritual. Kon?

Na prinsipio di 1968, outoridatnan a asigná un ámtenar na un puesto na Europa i un otro ámtenar na e pista di aterisahe di Biafra. Ámbos persona tabata Testigu di Yehova. Nan asignashon a pone kada un na un punta di e úniko konekshon entre Biafra i e mundu eksterior. E dos Testigunan aki a ofresé pa yuda ku e tarea peligroso di trese alimento spiritual den Biafra. Tambe nan a yuda suministrá produktonan di ousilio pa nos rumannan ku tabata den miseria. E dos rumannan aki a logra mantené e areglo sumamente importante aki durante henter e guera, ku a terminá na 1970. Un di nan a bisa despues: “E areglo aki a bai mas ayá di loke kualke hende lo por a plania.”

[Plachi na página 23]

Na 1956

[Plachi na página 25]

Na 1965, huntu ku nos yu hòmbernan, Joel i Samuel

[Plachi na página 26]

Ta un gran bendishon di por sirbi Yehova komo famia!

[Plachi na página 27]

Awe, ami ku Christiana ta sirbi na e sukursal di Nigeria