Bai na kontenido

Bai na kontenido

Determiná pa Sigui Sirbi Mi Kreadó

Determiná pa Sigui Sirbi Mi Kreadó

Historia di Bida

Determiná pa Sigui Sirbi Mi Kreadó

SEGUN E RELATO DI CONSTANCE BENANTI

Kosnan a sosodé masha lihé! Den apénas seis dia, Camille, nos yu muhé di 22 luna, a haña un keintura haltu i a muri. Mi tristesa tabata insoportabel. Mi tambe kier a muri. Pakiko Dios a permití un kos asina? Mi tabata tur konfundí.

MI MAYORNAN tabata imigrante di Castellammare del Golfo, un stat na Sisilia, Italia. Nan a bini New York, kaminda mi a nase dia 8 di desèmber 1908. Nos famia tabata konsistí di mi tata, mi mama i ocho yu, sinku hòmber i tres muhé. *

Na 1927 mi tata, Santo Catanzaro, a kuminsá asistí na e reunionnan di un grupo chikitu di Studiantenan di Beibel, manera nan tabata yama Testigunan di Yehova e tempu ei. Giovanni De Cecca, un ruman italiano ku tabata sirbi na e sede (ku yama Bètel) na Brooklyn, New York, tabata tene e reunionnan kaminda nos tabata biba na New Jersey. Ku tempu mi tata a kuminsá prediká i a drenta den e sirbishi di tempu kompletu. El a sigui den e trabou ei te na su morto na 1953.

Tempu mi mama tabata yòn, e kier a bira sùr, pero su mayornan no a permitié. Na promé instante, mi mama a influensiá mi pa mi no partisipá ku mi tata den e estudio di Beibel. Pero, poko despues mi a kuminsá mira kambio den mi tata. El a bira mas kalmu, mas suave, i tabatin mas trankilidat den nos famia. Anto mi a gusta esei.

Miéntras tantu, mi a topa Charles, un mucha hòmber di mi edat ku a nase na Brooklyn. Su famia, meskos ku di mi, tambe a bini di Sisilia. Despues di poko tempu nos a komprometé, i na 1931, despues ku mi tata a bini bèk for di un kongreso di Testigunan di Yehova na Columbus, Ohio, nos a kasa. Denter di un aña, nos yu muhé Camille a nase. Ora el a muri, mi a keda deskonsolá. Un dia Charles a bisa mi ku awa na wowo: “Meskos ku Camille tabata bo yu, e tabata di mi tambe. Pakiko nos no por dal bai ku nos bida, konsolando otro?”

Nos A Aseptá e Bèrdat di Beibel

Charles a rekordá mi ku ora mi tata a duna e diskurso na entiero di Camille, el a papia tokante e speransa di resurekshon. Mi a puntr’é: “Di bèrdat bo ta kere den resurekshon?”

“Sí, mi ta kere!” el a kontestá. “Pakiko nos no ta buska pa haña sa mas di loke Beibel ta bisa?”

E anochi ei mi no por a drumi. Seis or di mainta, promé ku mi tata a sali pa bai trabou, mi a bai serka dje i bis’é ku ami ku Charles kier a studia Beibel. El a keda masha kontentu i a brasa mi. Mi mama, kende tabata riba kama ainda, a tende nos papia. El a puntra mi kiko a sosodé. Mi a bis’é: “Nada. Simplemente ami ku Charles a disidí di studia Beibel.”

El a kontestá: “Nos tur tin ku studia Beibel.” Pues, nos tur, inkluso mi rumannan—11 persona na tur—a kuminsá studia huntu komo famia.

E estudio di Beibel a duna mi konsuelo, i pokopoko pero sigur mi konfushon mental i mi tristesa a kambia pa speransa. Un aña despues, na 1935, ami ku Charles a kuminsá kompartí e bèrdat di Beibel ku otro hende. Na febrüari 1937, despues ku nos a tende un diskurso na e sede na Brooklyn ku a splika tokante e nifikashon bíbliko di boutismo bou di awa, nos a batisá den un pisina na un hotèl eibanda huntu ku hopi otro persona. Mi a dal e paso aki no solamente pasobra mi a spera di mira mi yu muhé atrobe sino tambe pa motibu ku mi a deseá di sirbi nos Kreadó, kende mi a siña konosé i stima.

Den Sirbishi di Tempu Kompletu

Tabata dushi i emoshonante pa papia ku otro hende tokante loke mi a siña, ya ku foral e tempu ei hopi hende tabata reakshoná faborablemente riba e mensahe di Reino i tabata djòin nos den e trabou di proklam’é. (Mateo 9:37) Na 1941, ami ku Charles a bira pionero, manera Testigunan di Yehova ta yama e rumannan ku ta prediká tempu kompletu den sirbishi. No muchu tempu despues nos a kumpra un trailer, i Charles a laga nos famia su fábrika di traha karson den man di mi ruman Frank. Despues di un tempu nos a keda sumamente emoshoná ora nos a risibí un karta ku a informá nos ku nos a ser asigná komo pionero spesial. Na promé instante nos a sirbi na New Jersey, i despues nan a manda nos na e Estado di New York.

Na 1946, miéntras nos tabata asistí na un kongreso na Baltimore, Maryland, nan a pidi nos pa asistí na un reunion ku representantenan spesial di Testigunan di Yehova. Ei nos a topa Nathan H. Knorr i Milton G. Henschel. Nan a papia ku nos tokante e trabou di misionero i, spesífikamente, tokante e obra di prediká na Italia. Nan a invitá nos pa pensa riba e posibilidat di asistí na e Skol Bíbliko di Galaad di Watchtower.

Nan a bisa nos: “Pensa riba dje, i despues duna nos boso kontesta.” Despues ku nos a sali for di e ofisina, ami ku Charles a wak otro i a bira bèk bai paden riba e mesun pia. Nos a bisa nan: “Nos a pensa riba e asuntu. Nos ta kla pa bai Galaad.” Dies dia despues, nos a kuminsá asistí na e di shete klas di Galaad.

E lunanan di entrenamentu ku nos a haña tabata inolvidabel. Loke a impreshoná nos hopi tabata e pasenshi i amor di e instruktornan. Nan a prepará nos pa enfrentá difikultatnan den e teritorio stranhero. Despues ku nos a gradua na yüli 1946, nan a asigná nos pa prediká pa un tempu den e stat di New York, kaminda tabatin un poblashon grandi di italiano. Despues e gran dia a yega! Dia 25 di yüni 1947 nos a sali pa Italia, nos asignashon komo misionero.

Nos A Establesé Nos Mes den Nos Asignashon

Nos a biaha den un barku ku anteriormente a wòrdu usá pa propósitonan militar. Despues di a pasa 14 dia riba laman, nos a yega n’e haf italiano di Genoa. Ainda e stat tabatin e sikatrisnan di Segundo Guera Mundial, lokual a kaba apénas dos aña promé. Por ehèmpel, pa motibu di e bombardeonan e stashon di trein no tabatin ningun bentana di glas. Di Genoa nos a sigui ku trein di karga pa Milan, kaminda e sukursal i kas di misionero tabata situá.

E kondishonnan di bida despues di guera na Italia tabata hopi miserabel. E esfuersonan di rekonstrukshon tabata tuma lugá, pero tòg a reina hopi pobresa. Djis despues mi a haña mi ku un problema serio di salú. Segun un dòkter, e kondishon di mi kurason tabata asina malu ku el a pensa ku lo tabata mihó pa mi a regresá Merka. Mi ta kontentu ku su diagnóstiko tabata robes. Despues di 58 aña, ainda mi ta den mi asignashon na Italia.

Nos tabata den nos asignashon apénas un par di aña ora ku mi rumannan na Merka kier a regalá nos un outo. Pero Charles a nenga nan oferta, un desishon ku mi a apresiá. Te asina leu ku nos tabata sa, e tempu ei ningun Testigu na Italia no tabatin outo, i Charles a haña ku tabata mihó pa nos a mantené un nivel di bida ku tabata komparabel na esun di nos rumannan kristian. Ta te na 1961 nos a haña un outo chikitu.

Nos promé Salòn di Reino na Milan tabata den un bodega ku flur di tera. No tabatin tualèt, i e úniko awa ku tabatin ta ora awa a kai i yena e lugá. Tambe nos tabatin e kompania di raton chikitu ku tabata kore bai bini. Dos pera di lus tabata duna iluminashon pa nos reunionnan. Apesar di e inkumbiniensianan ei, tabata un animashon pa mira personanan sinsero asistí na nos reunionnan i ku tempu djòin nos den e trabou di prediká.

Eksperensianan Komo Misionero

Un biaha nos a laga e foyeto Pas—Lo E Ta Duradero? serka un hòmber. Ora nos tabata bai, su esposa Santina a yega kas kargá ku sakunan di komestibel. E tabata un poko disgustá, bisando ku e tabatin ocho yu muhé di kria i ku e no tabatin niun tempu liber. Dia mi a bishitá Santina atrobe, su esposo no tabata na kas, i e tabata sintá ta brei. “Mi no tin tempu pa skucha,” el a bisa. “Ademas, mi no por lesa.”

Mi a hasi orashon na Yehova den silensio i despues mi a puntr’é si mi por a pag’é pa e brei un suèter pa mi esposo. Dos siman despues, mi a haña e suèter, i ami ku Santina a kuminsá studia Beibel regularmente ku yudansa di e buki “E Bèrdat Lo Hasi Boso Liber.” Santina a siña lesa, i apesar ku su kasá tabata kontra, el a progresá i batisá. Sinku di su yu muhénan a bira Testigu, i Santina a yuda hopi otro persona tambe aseptá e bèrdat di Beibel.

Na mart 1951, nan a manda nos huntu ku dos otro misionero—Ruth Cannon * i Loyce Callahan, kende despues a kasa ku Bill Wengert—pa Brescia, kaminda no tabatin Testigu. Nos a haña un apartamento mueblá, pero dos luna despues, e doño a pidi nos pa sali for di e kas den 24 ora. Siendo ku no tabatin niun otro Testigu den e área, nos a haña nos obligá ta bai un hotèl, kaminda nos a keda pa kasi dos luna.

Nos dieta tabata masha limitá: kòfi cappuccino ku croissant pa desayuno, fruta i pan ku keshi pa almuerso, i fruta i pan ku keshi pa sena. Apesar di e inkumbiniensianan, nos tabata berdaderamente bendishoná. Ku tempu nos a haña un apartamento chikitu, i na e Memorial di e morto di Kristu na 1952, tabatin 35 persona presente den e sala chikitu ku nos tabata usa komo un Salòn di Reino.

Nos A Haña Nos ku Algun Reto

Den e tempu ei, ainda miembronan di klero tabatin hopi poder riba e pueblo. Por ehèmpel, un biaha ku nos tabata prediká na Brescia, pastor a manda algun mucha hòmber tira nos ku piedra. Pero ku tempu, 16 persona a kuminsá studia Beibel ku nos, i den un tempu kòrtiku nan a bira Testigu. I ken tabata entre nan? Un di e mucha hòmbernan ku a menasá di tira nos ku piedra! Awor e ta sirbi komo ansiano den un di e kongregashonnan na Brescia. Na 1955 ora nos a bai for di Brescia, tabatin 40 publikadó di Reino ta prediká.

Despues di esei, nos a sirbi pa tres aña na Livorno, kaminda mayoria di e Testigunan tabata hende muhé. Esaki a nifiká ku nos komo ruman muhé tabatin ku kumpli ku sierto debernan ku normalmente ta ser asigná na ruman hòmber. Despues nos a muda bai Genoa, kaminda nos a kuminsá 11 aña mas promé. Ora nos a yega bèk tabatin un kongregashon. E Salòn di Reino tabata na e promé piso den e edifisio kaminda nos apartamento tabata situá.

Ora nos a yega Genoa, mi a kuminsá studia ku un señora kende su kasá un tempu tabata bòksdó i gerente di un gimnasio di bòkseo. E señora a progresá spiritualmente i den poko tempu a bira nos ruman muhé kristian. Sin embargo, su esposo tabata kontra i a keda asina pa hopi tempu. Despues el a kuminsá kompañá su esposa bai e reunionnan. En bes di drenta den salòn, e tabata sinta pafó i skucha. Despues ku nos a bai for di Genoa, nos a tende ku el a pidi un estudio di Beibel. Ku tempu el a batisá i a bira un superintendente kristian amoroso. El a keda fiel te na su morto.

Tambe mi a yega di studia Beibel ku un señora ku tabata komprometé ku un polis. Na promé instante, e polis a mustra sierto interes, pero despues ku nan a kasa, su aktitut a kambia. E polis a kuminsá oponé e señora, i e señora a stòp di studia. Ora el a reanudá su estudio di Beibel despues, su kasá a menas’é bisando ku si un dia e haña nos ta studia, lo e tira nos tur dos mata. Wèl, e señora a progresá spiritualmente i a bira un Testigu batisá. Klaru ku nunka e hòmber no a tira nos. De echo, añanan despues na un asamblea na Genoa, un hende a bini mi tras, tapa mi wowonan ku su mannan, i puntra mi si mi por a rei ken e tabata. Mi no por a wanta mi lágrimanan ora mi a mira e kasá di e señora ei. Despues ku el a brasa mi, el a bisa mi ku el a simbolisá su dedikashon na Yehova mediante boutismo riba nèt e dia ei!

Di 1964 pa 1972, mi tabatin e privilegio di kompañá Charles ora e tabata bishitá kongregashonnan pa fortifiká nan spiritualmente. Nos a sirbi den kasi henter nort Italia—na Piedmont, Lombardy i Liguria. Despues nos a reanudá nos sirbishi di pionero banda di Florence i despues na Vercelli. Na 1977, tabatin un kongregashon so na Vercelli, pero ora nos a bai for di ei na 1999, tabatin tres. E aña ei, mi a kumpli 91 aña, i e rumannan a animá nos pa muda bai un kas di misionero na Roma, un bunita kas chikitu den un área relativamente trankil.

Un Otro Tristesa

Na mart 2002, Charles, kende semper tabatin un bon salú, diripiente a bira malu. Su salú a sigui bai atras te ora el a muri dia 11 di mei 2002. Pa 71 aña nos a yora huntu den tempu di tristesa i a alegrá huntu ora nos a risibí bendishon. Su morto tabata un pèrdida inmenso i doloroso pa mi.

Hopi bes mi ta mira Charles den mi mente, ku su bachi ‘double-breast’ i su sombré di añanan ’30. Mi ta imaginá su sonrisa, òf ta manera kos ku mi ta tende su harí di kustumber. Ku yudansa di Yehova i grásias na e amor di asina tantu ruman kristian stimá, mi por a pasa dor di e periodo tristu aki. Mi ta warda ansiosamente riba e dia ku lo mi mira Charles atrobe.

Siguiendo ku Mi Sirbishi

E kos di mas maravioso ku mi por a hasi den mi bida ta di sirbi mi Kreadó. Atraves di añanan, ‘mi a purba i mira ku Yehova ta bon.’ (Salmo 34:8) Mi a sinti su amor i a eksperensiá su kuido. Ounke mi a pèrdè mi beibi, Yehova a duna mi hopi yu hòmber i yu muhé spiritual—plamá rònt Italia—ku a yena tantu mi kurason komo esun di dje ku goso.

E loke semper mi a gusta hasi mas ta di papia ku otro hende tokante mi Kreadó. P’esei mi ta sigui prediká i kondusí estudio di Beibel. Tin biaha mi ta lamentá ku pa motibu di mi salú mi no por hasi mas. Pero mi ta realisá ku Yehova konosé mi limitashonnan i ku e ta stima mi i ta apresiá loke mi por hasi. (Marko 12:42) Mi ta purba biba segun e palabranan di Salmo 146:2: ‘Tanten ku mi ta biba lo mi alabá Yehova; lo mi kanta alabansa na mi Dios, tanten ku mi tin bida.’ *

[Nota]

^ par. 5 E eksperensia di mi ruman hòmber Angelo Catanzaro a sali publiká den E Toren di Vigilansia na ingles di 1 di aprel 1975, página 205-7.

^ par. 28 Pa su historia di bida, wak E Toren di Vigilansia na spañó di 15 di sèptèmber 1971, página 565-8.

^ par. 41 Miéntras ku tabata preparando e artíkulo aki, Ruman Benanti a fayesé dia 16 di yüli 2005. E tabatin 96 aña.

[Plachi na página 13]

Camille

[Plachi na página 14]

Dia nos a kasa, na 1931

[Plachi na página 14]

Ounke na prinsipio mi mama no tabata interesá, despues el a haña ku nos tur mester a studia Beibel

[Plachi na página 15]

Ku Ruman Knorr na graduashon di Galaad, 1946

[Plachi na página 17]

Ku Charles djis promé ku su morto