Bai na kontenido

Bai na kontenido

E Trabou di Hasi Disipel A Forma Mi Bida

E Trabou di Hasi Disipel A Forma Mi Bida

Historia di Bida

E Trabou di Hasi Disipel A Forma Mi Bida

Segun e Relato di Lynette Peters

Sòldánan di marina merikano a bin pa evakuá nos. Tabatin un frankotiradó riba dak di e edifisio. Tabatin sòldá drumí plat abou den yerba ku nan skopètnan kla pa tira. Segun ku ami i e otro misioneronan a kore bai den direkshon di e helikòpter ku tabata warda nos e djadumingu mainta ei, nos a fòrsa nos mes pa keda trankil. Den un fregá di wowo nos tabata den laira. Dies minüt despues, nos a baha sano i salvo riba un barku militar ku tabata mará dilanti di kosta.

E SIGUIENTE mainta, nos a tende ku e rebeldenan a bombardiá e hotèl kaminda nos a bai buska refugio e anochi promé. E añanan di disturbio sivil na Sierra Leone finalmente a eskalá den un guera kompletu. Tur stranhero, inkluso nos, a haña nan obligá ta hui for di e pais kasi di un momento pa otro. Pa splika kon bin mi tabata den e situashon ei, laga mi kuminsá for di prinsipio.

Mi a lanta na Guayana Britániko, konosí komo Guyana for di aña 1966. Mi hubentut den e dékada di 1950 tabata masha dushi i sin ningun preokupashon. Mayoria di mayor tabata duna masha hopi balor na edukashon, i tabata spera di hóbennan ku nan ta siña bon na skol. Mi ta kòrda ku un biaha un trahadó di banko a puntra mi tata: “Pakiko bo ta paga asina tantu plaka na skol pa e edukashon di bo yunan?” Mi tata a kontest’é: “Ta e mihó edukashon so por garantisá nan éksito.” E tempu ei, e tabata pensa ku nos lo a haña e mihó edukashon na skolnan prestigioso. Pero poko despues su punto di bista a kambia.

Ora ku mi tabatin 11 aña, mi mama a kuminsá studia Beibel ku Testigunan di Yehova. El a bishitá un Salòn di Reino huntu ku un bisiña. Loke nan a tende e anochi ei a konvensé nan tur dos ku nan a haña e bèrdat. Mas despues, mi mama a konta un otro bisiña loke nan a trata na e reunion. Despues di poko tempu nan tur tres tabata studia ku e misioneronan Daphne Harry (ku despues a bira Baird) i Rose Cuffie. Den ménos ku un aña, mi mama ku su dos amiganan a batisá. Sinku aña despues, mi tata a kita for di Iglesia Atventista di Shete Dia i a batisá komo un Testigu di Yehova.

Na hóben, ami ku dos di mi ruman muhénan—nos tabata e promé tresnan di dies yu—a pasa hopi ora felis na e kas di misionero kaminda Daphne ku Rose tabata biba. Na okashonnan asina nos tabata skucha e eksperensianan di sirbishi di vèlt ku nan a konta. E misioneronan aki tabata bria di goso segun ku nan a traha inkansablemente na fabor di e bienestar spiritual di otro hende. Nan ehèmpel a lanta den mi e deseo di bira misionero.

Pero kiko a yuda mi keda enfoká riba e meta di sirbishi di tempu kompletu meimei di famia i kompañeronan di skol ku tabata enfoká riba karera? Tabatin asina tantu oportunidat atraktivo; lo mi por a dediká mi mes na studia lei, muzik, medisina òf kualke otro kos. E ekselente ehèmpel di mi mayornan a duna mi e guia nesesario. Nan a apliká e bèrdat den nan bida, a studia Beibel diligentemente i a dediká nan mes na yuda otro hende siña tokante Yehova. * Es mas, regularmente nan tabata invitá sirbidónan di tempu kompletu na nos kas. E goso i satisfakshon ku e rumannan aki a desplegá a fortalesé mi deseo pa laga e trabou di hasi disipel forma mi bida.

Mi a batisá na edat di 15 aña. Anto asina ku mi a kaba skol sekundario, mi a kuminsá traha pionero di tempu kompletu. Philomena, un trahadó na hospital, tabata e promé persona ku mi a yuda progresá te na dedikashon i boutismo. E goso di mir’é siña stima Yehova a reforsá mi deseo di sigui den e sirbishi di tempu kompletu. Poko despues, mi a haña e oferta di un mihó trabou den servisio di gobièrnu kaminda mi tabata traha komo sekretaria. Mi a nenga e oferta i a skohe en bes di esei pa sigui traha pionero.

Mi tabata biba na kas ainda, i misioneronan a sigui bishitá nos. Mi tabata gusta skucha nan eksperensianan! Tur esaki a reforsá mi deseo di ta un misionero, apesar ku e posibilidat di logra esei a parse masha chikitu. E tempu ei nan tabata manda misionero na Guyana i te ainda nan ta hasié. Un dia na aña 1969, mi a keda sorprendí pero felis di haña e invitashon pa asistí na e Skol Bíbliko di Galaad di Watchtower na Brooklyn, New York.

Un Asignashon Ku Mi No A Spera

Tabatin 54 studiante for di 21 pais den e di 48 klas di Galaad. Nos tabata 17 ruman muhé soltero. Ounke esei tabata 37 aña pasá, ainda mi ta kòrda e sinku lunanan ei kla-kla. Tabatin masha hopi kos di siña, anto no solamente bèrdatnan bíbliko sino tambe sugerensianan práktiko i konseho pa e bida komo futuro misionero. Por ehèmpel, mi a siña pa sigui instrukshon, pa ser balansá den sigui loke ta na moda i pa perseverá apesar di sirkunstansianan desfaborabel.

Mi mayornan semper a enfatisá e importansia di asistí ku regularidat na reunion. Ken ku tabata muchu malu pa asistí na reunion riba djadumingu no por a bira bon diripiente p’e asistí na un resital di piano òf un konsierto e siguiente anochi. Sin embargo, durante un periodo na Skol di Galaad, mi asistensia na reunion a bai atras. Un djabièrnè anochi, mi a purba hustifiká mi ousensia na Don ku Dolores Adams, un pareha di Bètel ku tabata hiba mi reunion. Ai, muchu hopi hùiswèrk, hopi rapòrt! Kon mi ta logra bai Skol di Ministerio Teokrátiko i Reunion di Sirbishi? Despues di a rasoná ku mi pa un ratu, Ruman Adams di: “Laga bo konsenshi guia bo.” Mi a tuma su konseho i no a falta reunion e anochi ei ni ningun otro anochi despues di esei. Atraves di añanan, mi no a permití nada strobá mi di asistí na reunionnan kristian, ku eksepshon di sirkunstansianan ekstremo.

Mas o ménos na mitar di e skol, e studiantenan a kuminsá spekulá ki asignashon nos lo haña. Den mi mente, ami semper a pensa ku nan lo a manda mi Guyana, kaminda tabatin mester di hopi yudansa den e trabou di prediká. Imaginá bo e sorpresa ku mi a haña ora mi a tende ku lo mi no bai bèk einan. Na lugá di esei, mi a haña e asignashon pa bai Sierra Leone, Wèst Afrika. Esta gradisidu mi tabata na Yehova ku por fin mi deseo pa ta un misionero leu for di kas a kumpli!

Masha Hopi Kos di Siña

“Pintoresko” ta e palabra ku mihó ta ekspresá mi promé impreshon di Sierra Leone, ku su tantísimo seru- i seritunan, bahia- i playanan. Sin embargo, e berdadero beyesa di e pais wèst afrikano aki ta su habitantenan, kende nan amor i bondat ta laga asta hende stranhero sinti nan mes na kas. Esaki ta un gran yudansa pa misioneronan nobo por superá nan heimwee. E hendenan di Sierra Leone gusta papia tokante nan kustumbernan i kultura i foral nan gusta yuda hende nobo siña papia krio, e lingua franca di e pais.

E hendenan ku ta papia krio tin hopi dicho bibu. Por ehèmpel, makaku ta traha anto babun ta kome, ta nifiká ku no ta tur biaha ta esun ku sembra ta kosechá. Ki un bon deskripshon di e inhustisia ku ta reina den mundu!—Isaias 65:22.

E trabou di prediká i hasi disipel tabata un plaser. Masha poko biaha bo tabata haña un hende ku no tabata interesá den Beibel. Atraves di añanan, e misioneronan i sirbidónan di Yehova di hopi tempu a yuda tantu hende yòn komo hende grandi di tur nivel di bida i tribu aseptá e bèrdat.

Erla St. Hill, mi promé kompañera misionero, tabata un trahadó inkansabel. E diligensia ku e tabatin den atendé su debernan na e kas di misionero tabata kasi mes grandi ku su entusiasmo den e ministerio. El a yuda mi komprondé e importansia di hopi kos. Por ehèmpel, e importansia di siña konosé e bisiñanan, bishitá Testigunan i hende interesá ku ta malu i asistí na entiero ora ta posibel. Tambe el a inkulká den mi e importansia di nunka bai for di un teritorio despues di sirbishi di vèlt sin pasa, maske ta djis un ratu, pa kumindá e rumannan ku ta biba den e área. Hasiendo e kosnan aki, mi a haña den korto tempu hopi mama, ruman hòmber, ruman muhé i amiga, i mi asignashon a bira mi hogar.—Marko 10:29, 30.

Mi a forma tambe lasonan fuerte di amistat ku e misioneronan ekselente ku a sirbi huntu ku mi. Entre nan tabatin mi kompañera di kuarto Adna Byrd, ku a sirbi na Sierra Leone di 1978 pa 1981, i Cheryl Ferguson, kende ta mi kompañera di kuarto pa e último 24 añanan.

Guera Sivil Ta Trese Prueba

Na 1997, mas o ménos un luna despues di e dedikashon di e fasilidatnan nobo di sukursal na Sierra Leone, guera a obligá nos evakuá for di e pais, manera mi a konta na prinsipio. Seis aña promé ku esei, nos a keda impreshoná ku e fe di e Testigunan di Liberia ku a hui bin Sierra Leone pa skapa di guera na Liberia. Algun di nan a yega sin nada. Apesar di e situashon difísil, nan tabata sali den sirbishi tur dia. Tabata masha konmovedor pa mira nan amor pa Yehova i pa hende.

Awor ku nos mes tabata refugiado den e pais di Guinea, nos a sigui e ehèmpel di e rumannan di Liberia i a sigui konfia den Yehova i pone interesnan di Reino na promé lugá. Un aña despues, nos por a regresá Sierra Leone, pero denter di shete luna, bringamentu a kuminsá atrobe i nos tabatin ku bolbe evakuá bai Guinea.

Poko despues nos a tende ku miembronan di un di e gruponan den e guera a bai biba den nos kas di misionero na Kissy i ku nan a plùnder òf destruí tur nos pertinensianan. En bes di sinti nos desanimá, nos tabata simplemente gradisidu ku nos ta na bida. Nos a keda ku masha tiki pertinensia, pero nos a logra trata ku e situashon.

Despues di nos segundo evakuashon, ami ku mi kompañera di kuarto Cheryl, a keda Guinea. Esaki a nifiká ku nos mester a siña franses. Mesora algun di e otro misioneronan a kuminsá usa e franses ku nan a siña, i nan no tabata wòri mashá ku e foutnan ku nan tabata hasi. Pero ami no a gusta e idea niun tiki di papia un idioma malu, pues mi tabata papia franses solamente ora ku tabata apsolutamente nesesario. Tur esei tabata hopi doloroso. Mi mester a rekordá mi mes tur dia pakiko mi tabata na Guinea, esta, pa yuda otro hende konosé Yehova.

Pokopoko mi a hasi progreso dor di studia, dor di skucha hende ku tabata papia e idioma bon i dor di buska yudansa di e muchanan den kongregashon, ya ku nan ta bisa bo e kosnan stret. Anto inesperadamente, un yudansa oportuno a bin for di e organisashon di Yehova. For di sèptèmber 2001, Nos Ministerio di Reino ta duna sugerensia pa presentá e revistanan, banda di e ideanan kon pa ofresé buki i foyeto na hende di vários kreensia religioso. Awor mi tin mas konfiansa ora mi ta partisipá den sirbishi, asta si mi no por ekspresá mi mes bon manera mi ta hasié na mi lenga materno.

E echo ku mi a lanta den un famia grandi siguramente a yuda mi ahustá na biba ku hopi hende, ku pa un tempu a enserá biba ku 17 misionero den un kas. Durante mi 37 añanan di sirbishi komo misionero, mi a biba ku mas di 100 misionero den kas. Ki un gran privilegio di por a siña konosé asina tantu hende, kada un ku un otro personalidat i tòg trahando huntu pa alkansá e mesun meta! Anto ta ki un goso di por kolaborá ku Dios i partisipá den yuda hende aseptá e bèrdat di Beibel!—1 Korintionan 3:9.

Atraves di añanan, mi a pèrdè hopi evento grandi den bida di mi propio miembronan di famia, manera kasamentu di mayoria di mi rumannan mas chikí. Ademas, mi no a mira mi subrino- i subrinanan mes tantu ku mi tabatin gana di mira nan. Tabata un sakrifisio pa mi i pa mi famia, kende amorosamente a animá mi pa keda den e trabou di misionero.

Sin embargo, loke mi a pèrdè na kas, mi a haña den mi sirbishi di misionero. Apesar ku mi a skohe pa keda soltera, mi tin hopi yu spiritual, no solamente esnan ku mi a studia kuné sino tambe esnan ku mi a sera amistat íntimo kuné. Es mas, mi a mira nan yunan krese, kasa i lanta nan propio yunan den e kaminda di e bèrdat. Algun di nan tambe, meskos ku mi, a laga e trabou di hasi disipel forma nan bida.

[Nota]

^ par. 9 Mi mama a traha pionero pa mas ku 25 aña, i ora mi tata a baha ku penshon, el a bira pionero ousiliar.

[Mapanan na página 15]

(Pa e teksto den su formato kompleto, wak e publikashon)

Mi a ser asigná na Sierra Leone, Wèst Afrika

GUINEA

SIERRA LEONE

[Plachi na página 13]

Mi dos ruman muhénan, kendenan huntu ku mi a pasa hopi ora felis serka e misioneronan den dékada di 1950

[Plachi na página 14]

Ami ku e otro studiantenan di e di 48 klas di Galaad

[Plachi na página 16]

Dedikashon di e sukursal na Sierra Leone