Bai na kontenido

Bai na kontenido

HISTORIA DI BIDA

“Mi A Mira, ma Mi No Por A Komprondé”

“Mi A Mira, ma Mi No Por A Komprondé”

Na aña 1975, tempu mi tabatin dos aña, mi mama a kuminsá ripará ku tabatin algu straño ku mi. Ora e tabatin mi kargá, un amiga di dje a laga un opheto pisá kai ku a zona masha duru mes. Mi mama a ripará ku mi no a reakshoná mes. Tempu mi tabatin tres aña, ainda mi no por a papia. Tabata rònt di e tempu ei ku mi famia a tende e notisia ku a shòk nan: spesialistanan a konstatá ku mi tabata kompletamente surdu!

Tempu mi tabata hopi chikitu ainda, mi mayornan a divorsiá i mi mama mester a lanta ami ku mi rumannan mayó—dos ruman hòmber i un ruman muhé—su so. Den e tempu ei, mucha surdu na Fransia no tabata haña e edukashon ku nan ta haña awe, i e métodonan ku nan tabata usa tabata tormentá e muchanan. Apesar di esei, for di tempu mi tabata mucha mi tabatin un bentaha ku hopi hende surdu no tin. Laga mi splika kiko mi ke men.

Tempu mi tabatin mas o ménos sinku aña

Pa un tempu, hopi edukadó a pensa ku maestronan di skol mester a obligá mucha surdu pa siña papia i lesa lep. Na Fransia, kaminda mi a lanta, tabata estriktamente prohibí pa usa idioma di seña na skol. Nan tabata asta mara man di algun mucha surdu tras di nan lomba durante e lèsnan.

Durante e promé añanan di mi bida, mi a haña yudansa vários ora pa siman di un logopedista. E tabata tene mi kabes i move mi kakumbein pa obligá mi saka zonido ku mi mes no por a tende, i e tabata ripití esaki bes tras bes. Mi no por a komuniká ku otro mucha. Tabata añanan di hopi sufrimentu pa mi.

Despues, tempu mi tabatin seis aña, nan a manda mi un skol spesial pa mucha surdu. Pa promé biaha mi a topa otro mucha surdu. Aki tambe tabata prohibí pa usa idioma di seña. Si nos a purba di hasi seña den klas, nan tabata dal nos riba nos dedenan, òf nan tabata ranka nos kabei. Sinembargo, nos tabata usa un idioma di seña ku nos mes a inventá den sekreto. Por fin mi por a komuniká ku otro mucha. Asina a kuminsá un periodo di kuater aña di hopi felisidat.

Sinembargo, tempu mi tabatin dies aña, mi a bai un skol primario ku muchanan ku no tabata surdu. Esei a kibra mi hopi. Mi a sinti komo si fuera tur e otro muchanan surdu a muri i ku mi a keda mi so den e mundu akí. E dòkternan a pensa ku si mi a usa idioma di seña, lo mi no a siña papia nunka mas. P’esei, riba nan rekomendashon mi famia no a siña e idioma ei i no a permití mi anda ku mucha surdu. Te ainda mi ta kòrda un bishita ku mi a hasi serka un spesialista di oido, kende tabatin un buki di idioma di seña riba su mesa. Ora mi a mira e plachinan riba portada di e buki, mi a mustra ku mi dede riba dje i bisa: “Mi ke e buki ei!” Mesora e dòkter a skonde e buki. *

MI A KUMINSÁ SIÑA E BÈRDAT DI BEIBEL

Mi mama a hasi su bèst pa inkulká e normanan di Beibel den nos segun ku nos tabata krese. E tabata bai ku nos e reunionnan di e kongregashon Mérignac di Testigunan di Yehova ku tabata keda serka di Bordeaux. Komo mucha, mi no tabata komprondé kasi nada na e reunionnan. Sinembargo, vários miembro di e kongregashon tabata sinta banda di mi i tabata hasi anotashon di loke nan tabata tende for di plataforma. Nan interes amoroso a motivá mi kurason. Mi mama tabata studia Beibel ku mi na kas, pero mi no a komprondé mashá di loke e tabata siña mi. Mi a sinti mi manera profeta Daniel, kende a risibí un profesia serka un angel. El a bisa: “Mi a tende, ma [mi] no por a komprondé.” (Daniel 12:8) Den mi kaso “mi a mira, ma mi no por a komprondé.”

Sinembargo, tiki tiki mi a kuminsá komprondé e siñansanan básiko di Beibel. Mi tabata balorá e kosnan ku mi por a komprondé bon i a purba di biba na armonia ku nan. Mi a siña tambe ora mi tabata wak kon otro hende tabata komportá nan mes. Por ehèmpel, Beibel ta bisa ku nos mester tin pasenshi. (Santiago 5:7, 8) Mi no tabata komprondé realmente kiko ta pasenshi. Pero, mi a bin komprondé esei ora mi tabata mira kon mi rumannan den fe tabata mustra pasenshi. E kongregashon kristian realmente tabata un gran yudansa pa mi.

UN GRAN DESEPSHON I UN BUNITA SORPRESA

Stéphane a yuda mi komprondé Beibel

Un dia, ora mi tabata riba kaya, mi a mira algun hóben surdu ta usa idioma di seña pa komuniká ku otro. Mi a kuminsá anda ku nan den sekreto i a kuminsá siña e idioma di seña franses. Mi a sigui bai reunion i un ruman hòmber hóben ku yama Stéphane a mustra interes den mi pa yuda mi. E tabata hasi hopi esfuerso pa komuniká ku mi i nos a bira bon amigu. Sinembargo, un poko tempu despues mi a haña un gran desepshon. Stéphane a kai será pasobra el a nenga di drenta servisio militar. Esei tabata un sla duru pa mi. Awor ku e no tabat’ei mas, mi a sinti mi hopi desanimá i kasi a stòp di bai reunion.

Despues di diesun luna, Stéphane a sali liber i a bai kas bèk. Imaginá bo mi sorpresa ora el a kuminsá komuniká ku mi pa medio di idioma di seña. Mi no por a kere mi bista! Kiko a pasa? Den prizòn Stéphane a siña idioma di seña franses. Ora mi tabata mira su moveshon di man i ekspreshon di kara i komprondé kiko tur eseinan a nifiká, mi a bira masha felis.

POR FIN MI POR A KOMPRONDÉ E BÈRDAT DI BEIBEL

Stéphane a kuminsá studia Beibel ku mi. For di e momento ei padilanti, mi por a kuminsá konektá tur e pida pida siñansanan di Beibel ku loke mi tabata sa kaba. Komo mucha, mi tabata gusta wak e plachinan bunita den nos publikashonnan basá riba Beibel, i mi tabata kompará kada personahe ku otro i analisá tur detaye pa mi por a keda kòrda e relatonan bíbliko. Por ehèmpel, mi tabata sa e relato di Abraham i su “simia” i e “multitut grandi,” pero ta ora mi a haña splikashon pa medio di idioma di seña, mi a bin komprondé kiko realmente nan ta nifiká. (Génesis 22:15-18; Revelashon 7:9) Por fin mi a haña mi idioma natural, e idioma di mi kurason.

Awor ku mi por a komprondé tur loke nan tabata splika den e reunionnan, mi tabata sinti mi motivá, i mi deseo pa haña mas konosementu a oumentá. Ku yudansa di Stéphane, mi a sigui haña mas komprondementu di Beibel i na aña 1992 mi a dediká mi bida na Yehova Dios i a batisá. Pero maske mi a hasi progreso, ainda mi tabata tímido i tabatin difikultat pa aserká otro hende debí na loke a pasa ku mi den mi infansia.

MI LUCHA KONTRA TIMIDES

Ku tempu, e grupo di idioma di seña ku mi tabata pertenesé na dje a uni ku e kongregashon Pessac, den serkania di Bordeaux. Esei a permití mi sigui hasi progreso den sentido spiritual. Aunke mi tabata lucha ainda pa komuniká ku otro hende, mi rumannan den fe ku no tabatin problema ku oido tabata hasi sigur ku mi a komprondé tur kos. Por ehèmpel, un pareha kasá, Gilles ku Elodie, a hasi hopi esfuerso pa komuniká ku mi. Hopi biaha nan tabata invitá mi pa un komementu òf pa bebe un kòpi di kòfi despues di reunion i asina nos a bira bon amigu. Mi ta masha felis di por ta den hende ku ta sirbi un Dios di amor!

Mi kasá Vanessa ta un berdadero apoyo pa mi

Ta den e kongregashon ei mi a topa ku Vanessa, un nèchi mucha muhé. Su karakter suave i su sentido di hustisia a atraé mi. Mi desabilidat no tabata niun problema p’e; mas bien, el a haña ku esei a enrikesé su bida. Mi a namorá di Vanessa i nos a kasa na aña 2005. El a yuda mi vense mi timides pa por komuniká ku otro hende i ekspresá mi mes mihó. Mi ta masha gradisidu ku e ta yuda mi kumpli ku mi responsabilidatnan.

UN OTRO BENDISHON DI YEHOVA

E aña ku nos a kasa, e sukursal di Testigunan di Yehova na Louviers, Fransia, a invitá mi pa un luna pa haña entrenamentu den trabou di tradukshon. Den añanan resien, e sukursal a traha duru pa produsí vários publikashon den idioma di seña franses riba DVD. Pero nan tabatin hopi mas trabou; e tim di tradukshon tabatin mester di mas yudansa.

Aki mi ta duna un diskurso bíbliko den idioma di seña franses

Pa ami ku Vanessa tabata un gran privilegio i tambe un bendishon di Yehova Dios di por a sirbi na e sukursal. Pero, mi tin ku atmití ku nos tabatin un poko miedu. Kon lo a para ku nos grupo di idioma di seña? Kiko nos lo tabatin ku hasi ku nos kas? Vanessa lo por a haña trabou den e bisindario ei? Na un manera maravioso, Yehova a yuda nos solushoná tur e problemanan ei. Mi a sinti Yehova su amor pa nos i pa hende surdu.

APOYO DI UN PUEBLO UNÍ

Awor ku mi ta den e trabou di tradukshon, mi por haña un mihó idea kuantu esfuerso ta ser hasí pa yuda hende surdu komprondé Beibel. I ta un plaser pa mira kon hopi di mi kompañeronan di trabou ta hasi esfuerso pa komuniká ku mi. E esfuerso ku nan ta hasi pa siña maske ta algu di e idioma di seña i us’é ta konmové mi. P’esei, mi ta sinti mi manera parti di un famia. Tur e ekspreshonnan di amor ei ta mustra ku den e pueblo di Yehova tin un union ekstraordinario.—Salmo 133:1.

Mi ta traha den Departamento di Tradukshon na sukursal

Mi ta masha gradisidu na Yehova ku semper el a sòru ku mi por a haña yudansa den e kongregashon kristian. Mi ta gradisidu tambe ku mi por duna mi granito den yuda otro hende surdu konosé nos Kreador amoroso i hala serka dje. Mi ta anhelá e dia ku Dios lo eliminá tur barera di komunikashon i ku nos tur por papia e “idioma puru”—e bèrdat tokante Yehova Dios i su propósito—komo parti di un famia humano uní.—Sofonías 3:9.

^ par. 9 Ta te na aña 1991 gobièrnu franses a outorisá ofisialmente e uso di idioma di seña pa eduká mucha surdu.