Lukas 11:1-54

11  Teeçx enteꞌ Jesusaꞌ Dxusna orãynak uꞌpuꞌ teeçx ahte, saꞌ orãyna jxãꞌtheꞌ, txãa yakh uꞌjusa teeçxsaꞌ naꞌjĩk: —Kweꞌsxtxi mkaapiyaꞌj, Dxus yakh puutx weꞌwena orãyyaꞌ, Juanwa maꞌwẽga txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxiꞌ kaapiyaꞌjaꞌ txãꞌwẽy jĩteꞌ,  Jesus pasçxaꞌ: —Dxus yakh puutx weꞌwena oraĩççxaꞌ, naꞌjĩneꞌkwe: Kweꞌsx Tata cielute ũssa, Idxaꞌ bagaçxtewa wala jxtuhthesag. Iidx jxkaahwaꞌj enaꞌsçxáathaꞌw ũythasuꞌ. Naa kiwete idx maꞌwẽneꞌga jxthãasuꞌ txãa yuꞌ jxuka kxtey tee yuu cielute naꞌwẽy.  Ãçxh kweꞌsx ũꞌwaꞌjaꞌs meen pees.  Kweꞌsx ewmée yũuniꞌs meen peltunaĩ, kweꞌsxwa peltunãythaꞌw kweꞌsxtxi ewmée yũusatx txãa paꞌga. Ewmeete wetekahmén meen nweꞌwe jĩna oraĩneꞌkwe.  Txajũꞌ naꞌjĩnak weꞌwe: —Iꞌkweꞌsxaꞌ namiku yatte kuspxãh uꞌjçxaꞌ: Namiku, tekh pan mpeekiꞌj.  Dxiꞌj uꞌjsa adx namikuk yatte paꞌj, açaꞌ kĩh yuhwa jiꞌphmeeth puuçwaꞌj, ¿jĩmeemaꞌkwe kĩhwa jiꞌphmeeçxaꞌ?  Açaꞌ dxiiju passaꞌ naꞌjĩna: Adx luuçx deeni yãꞌthaꞌ, açaꞌ kuçx susnu. Naapkaçxhaꞌ vxitxwa aphni yãꞌj ũsaꞌ, açaꞌ kĩh yuhwa ũsyaꞌ ewumeꞌnja jĩçxawa,  jwee kuçx susna nes yuukahmén kiiteçxa kĩh pẽjxtewa jxuka ũsuna. Naꞌjĩꞌth naꞌ: Namiku paꞌgaçxáa kuspxãh kiiteçxa ew yũumée naasáa kuçx suskahménçxáa txãꞌwẽ yũuna.  Txãa paꞌgath adxaꞌ iꞌkweꞌsxtxi Dxusna pẽykajaꞌ açaꞌ txãꞌ ũsuna. Kĩh peejiniꞌswa pakweçxaꞌ uyuuneꞌkwe. Vxitxte paꞌyateꞌ phaadena. 10  Naꞌjĩꞌth naꞌ: maawa Dxusna pẽysaꞌ, jxpaꞌgana. Açaꞌ pakwesaꞌ, uyuuna. Açaꞌ vxitxte tuꞌkakateꞌ, phaadena. 11  Ũus miiyajkxwe: iꞌkweꞌsx luuçx pan pẽjxteꞌ, ¿kwetaꞌs ũsmaꞌkwe? Meeçxaꞌ wedx pẽjxteꞌ, ¿ulaꞌs ũsmaꞌkwe? 12  Meeçxawa ziç pẽjxteꞌ, ¿usmitxaꞌs ũsmaꞌkwe? 13  Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus dxiꞌpte ewmeesaçxawa, iꞌkweꞌsx luuçxtxiꞌ ewsaçxáa iꞌkwe peesuꞌ. Açaꞌ iꞌkweꞌsx Tata cieluteweꞌsxaꞌ wejx jxthaakwe ewsa Dxus Espirituꞌs peesuna pẽysatxiꞌs jĩk. Dxus Espirituꞌs açeweꞌweni (Mt 12.22-30; Mr 3.19-27) 14  Jesusaꞌ eçx luuku vxit-sa kweꞌweꞌjsameꞌs piçthẽꞌj ũusuh kutxiꞌtheꞌ, txãa eçxaꞌ ũusuh kasejk, açaꞌ txãa piçthẽꞌjaꞌ weꞌweyaꞌ ãjak. Txãꞌwẽ yũuteꞌ, nasaꞌ wala kuh yajkxna neeyũutx. 15  Nawa vxite yuꞌ, naꞌjĩnatx weꞌweꞌ: —Eçxthẽꞌj puꞌçxteçxáak naa piçthẽꞌjaꞌ eçx luuku vxit-satxwa nasaa ũusuh kutxiꞌjiꞌ jĩꞌtx. 16  Naapkaçxhaꞌ vxite yuꞌ Jesus kĩh yũutewa jiyuyaꞌ sũhçxa cielujũ seenaꞌsa mkaavxyaꞌjaꞌj jĩteꞌ, 17  Jesusaꞌ txãaweꞌsx ewmée ũus yaakxniꞌs jiyuçxaꞌ, kxtey yuumée naꞌwẽçxáak weꞌwe: —Maa gobiernowa peekx nasa yakhíiçxáa puiiçxaꞌ, txãaweꞌsx pweꞌsxíiçxáa jxuka pçuutxna. Maa yatteweꞌsxwa txãaweꞌsx pweꞌsxíiçxáa puutx puiiçxaꞌ, txãaweꞌsx pweꞌsxíiçxáa jxuka pçuutxna. 18  Txãꞌwẽy eçxthẽꞌjwa txãaweꞌsx pweꞌsxíiçxáa puutx puiiçxaꞌ, puutx pçuutxna. Adxaꞌsaꞌ eçxthẽꞌj puꞌçxteçxáak eçx luuku vxit-satxwa nasa ũusu kutxiꞌjyaꞌ ãjãꞌ jĩꞌiꞌkwe txãa paꞌgath txãꞌjĩꞌ. 19  Txãꞌwẽ dxihteꞌ, iꞌkweꞌsx yakh uꞌjusatxwa eçxthẽꞌjíiçxáaneꞌ puꞌçxhiꞌ eçx luuku vxit-satx kutxiꞌjyaꞌ. Ew yajkxwaç yuꞌ, iꞌkweꞌsx yakh uꞌjusaíiçxáa iꞌkweꞌsx jxpubaniꞌs khiyuꞌjwaꞌjsataꞌ. 20  Adxaꞌs eçxthẽꞌj puꞌçxmée, Dxus puꞌçxteth eçx luuku vxit-satx nasaa ũusuh kutxiꞌjiꞌ. Isa ew jiyuwaç yuꞌ, iꞌkweꞌsxtxi Dxus jxkaahwaꞌj en ãjk txãa paꞌga txãꞌwẽ yũuçthu. 21  Teeçx piçthẽꞌj çxhãçxhasaꞌ kĩjkĩhwa txajx jiꞌphuniꞌs ivxiituyaꞌmée sũhçxa puiiwaꞌj tũꞌsçxa yatte yupuꞌk kaꞌgaꞌjyaꞌmée. 22  Nawa vxite wejx jxthaakwe çxhãçxhasa paꞌjçxaꞌ, txãa yupsaꞌs knayçxa puiiwaꞌjaꞌswa kusaꞌjna yuuçxa jiꞌphunitxiꞌs txãak iiyamu. 23  Adx juꞌgumée ũssaꞌ, adxaꞌs açesataꞌ. Açaꞌ adx yakh pkhakh puꞌçxsameꞌ neeusaçxa txãꞌwẽ yuuna. Eçxaꞌ nasa ũuste kiꞌ sxawedni (Mt 12.43-45) 24  Eçx luuku vxit-saꞌ nasa ũusu kasehçxaꞌ, nasa uꞌpnimeesuk jxkaasewaꞌj pakwena uꞌjuꞌ. Nawa uymeeçxaꞌ naa sũjuꞌk: Adx kasehni yatnay sxawedna uꞌjweꞌnja sũhçxa 25  kiꞌ sxawedteꞌ txãa nasa ũus yuꞌ yataꞌs ew padçxa txaahni naꞌwẽ ũstek uyna paꞌjaꞌ. 26  Saꞌ uꞌjçxa vxite siete eçx txãate jxthaakwe ewmeesatx nuypaꞌjçxa, txãa nasa ũuste pejka uꞌkatx. Açaꞌ txãa nasaꞌ jxthaakwek ewmeesa yuuna paꞌjaꞌ. Kim wejx thaakwe weçxawaꞌjsatxki 27  Jesusaꞌ txãꞌwẽ ptaꞌsxiçpkaçxhaꞌ, teeçx uꞌy nasaa ksxavxyte naꞌjĩnak sus weꞌwe: —Idxna kçxuꞌçxusa mama yakhaꞌ seenaꞌ yuh wala weçxa yuhna jĩteꞌ, 28  Jesus pasçxaꞌ: —Txãꞌwẽmeꞌ, wejxwa Dxus weꞌweniꞌs wẽsẽꞌjçxaꞌ, txajx jxkaahnitxiꞌs kxtey yuusáa yakhçxáa seenaꞌ wala weçxa yujaꞌ jĩk. Nasa ewmeesaꞌ cieluju kĩhçxáawa kaavxyaꞌjaꞌkhaahni (Mt 12.38-42; Mr 8.12) 29  Txajũꞌ nasaꞌ Jesus weꞌweniꞌs wẽsẽꞌjyaꞌ txajx tasxte pkhaakhesatxiꞌ naꞌjĩnak weꞌwe: —Nasa ewmeesa naa ensuweꞌsxaꞌ kĩhçxáawa seenaꞌsa kaavxyaꞌjaꞌkhajaꞌtx. Nawa kĩh yuhwa jwee yuꞌ kaavxyaꞌjaꞌjmée, naasáa Dxus yuwe ptaꞌsxsa Jonas maꞌwẽsaga yuꞌ txãꞌsçxáana khiyuꞌthe ewna. 30  Jonaswa maꞌwẽga Níniwe çxhabte nasa ewmeesatx khiyuꞌj, txãꞌwẽy Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaawa naa ensu nasa ewmeesatx khiyuꞌjsaꞌ. 31  Naa ensu nasatx Dxus kastigãywaꞌj en ãhteꞌ, txãniitey jxuꞌj kiwete jxkaahsa uꞌythẽꞌjaꞌ ãçxga nasatxiꞌ ewmeete nvxiituna. Txãa uꞌyaꞌ txakwe jxuꞌjuweꞌsx yuhçxawa, waꞌlméek Salomon ptaꞌsxniçxáꞌswa wẽsẽꞌjyaꞌ paꞌj. Naapkaçxhaꞌ ãçxh yuꞌ Salomonte jxthaakwesa ayte ũsaꞌ nawa waꞌluꞌtx naa paꞌga txãa uꞌyaꞌ ewmeete nvxiituna. 32  Txãꞌwẽy Níniwe çxhabteweꞌsxwa Dxus kastigãywaꞌj en ãhteꞌ, naa ensu nasatx ewmeete nvxiitutxna. Txãaweꞌsxaꞌ Jonas ptaꞌsxniçxáꞌswa wẽsẽꞌjçxaꞌ, txãaweꞌsx pkaltxi nvxihtçxa Dxus tasxte sxawedtxi. Naapkaçxhaꞌ ãçxh yuꞌ Jonaste jxthaakwesa ayte ũsaꞌ nawa waꞌluꞌtx naa paꞌga Níniwe çxhabteweꞌsxaꞌ ewmeete nvxiitutxna. Yafxaꞌ kakweꞌs ewte kaafxiꞌzeꞌjsataꞌ (Mt 5.15; 6.22-23) 33  Lamparaꞌs atũu dxiite aphçxa txajxaꞌ txãꞌwẽ yaꞌpkiꞌtaçmeꞌ, wejxwa ẽetek yaꞌtxajaꞌ eenaꞌ kweethkahn, kxah maawa uꞌkasaꞌ eenaꞌte uꞌkakahn. 34  Peekx kakwete yafxaꞌ lampara naꞌwẽsataꞌ. Açaꞌ iidx yafxaꞌ suwenimée ewçxaꞌ iidx kakwete jxuka eenaꞌ kweethna nes yuuna. Nawa iidx yafx ewmée suweniiteꞌ, iidx kakweꞌ jxuka çxhiꞌdxteçxáa neeyũuna. 35  Iidx kakwete kĩhte yuhwa çxhiꞌdxsamée jxuka eenaꞌsaçxáa ũsteꞌ, jxuka ew uyuuneꞌga, lamparawa maꞌwẽga ew eenaꞌ kweetheꞌ txãꞌwẽ. 36  Nawa mpaꞌyajkx. Txãꞌwẽmeꞌ, eenaꞌ khikhysa jiꞌphgu txãa kweethmeeteꞌ, çxhiꞌdxteçxáa neeyũuneꞌga. Fxariseo vxiteꞌ ley kaapiyaꞌjsaweꞌsxtxi yuuwesa Jesus nvxiitni (Mt 23.1-36; Mr 12.38-40; Lk 20.45-47) 37  Txajũꞌ Jesusaꞌ txãꞌwẽ weꞌwena jxãꞌtheꞌ, teeçx fxariseo txajx yatte sãꞌjĩyaꞌ piꞌkxku. Açaꞌ Jesusaꞌ uꞌjçxa ũꞌyaꞌ kaçxku. 38  Txajũꞌ txãa fxariseoꞌ naasũjk: Naa piçthẽꞌjaꞌ wala yuh fxiy yuꞌk kusekhẽ yuꞌ kaahmée ũꞌyaꞌ kaçxku sũjũꞌk. 39  Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌjĩk: —Fxariseoweꞌsx iꞌkweꞌsxaꞌ plaatu waso maꞌk yuu nawa txãa yuutxiꞌ ekakhẽ yuꞌ pkhiꞌkhiꞌiꞌkwe. Nawa iꞌkweꞌsx ũus dxiite yuꞌ, pesweena kĩjkĩhwa ewmeeçxáa yũunisaçxáa jxuka uta ũsaꞌ. 40  Iꞌkweꞌsxaꞌ jiimeewáꞌkwe: Dxusaꞌ kakwekhẽ ãakhẽweꞌsxçxáꞌs uyçxaꞌ, ũusteweꞌsx yuꞌs uyuꞌçmeeneꞌ ¿sũjũꞌwáꞌkwe? 41  Txãꞌwẽ kĩhwa jiꞌphmeesatx ũusuh jxuka peeygãhna lmusxnu peeswaçaꞌ, ãakhẽçxáa yaatesa yuumeeneꞌkwe. 42  Fxariseoweꞌsx, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ putatxhãꞌ, meꞌsukwe, kĩjkĩhwa uuthasxte ũsna txãa yuꞌsaꞌ jxuka diesmo dukhçxawa, Dxus yuꞌsaꞌ ũusu jxuka wedxna nwẽeseꞌjna fxiꞌzeꞌçmeeiꞌkwe naa paꞌga seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Diesmoꞌs dukhwaꞌj yujaꞌ, nawa Dxusna nwẽeseꞌjni wejx jxthaakwe ewaꞌ. 43  Fxariseoweꞌsx, iꞌkweꞌsx yakh seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ judiuweꞌsx pkhaakhenisu kaçxni wejx ewsaçxáana iꞌkwe pakwéꞌ, saꞌ çxhabsu msuuwa ewkuẽçxáa weçxa jxthãasna iꞌkwe pekũjuꞌ naa paꞌga seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. 44  Ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx vxiteꞌ fxariseoweꞌsx, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ ãajuçxáa ew weꞌweçxaꞌ, ũus dxiiju yuꞌ ewmeeçxáa yajkxna fxiꞌzepaꞌga. Iꞌkweꞌsxaꞌ uusáa pedani kafxaꞌs aphnisa naꞌwẽiꞌkwe. Txãa kafxaꞌs aphteꞌ, nasaꞌ maꞌwẽ dxiiga kĩh ũstewa jiimée kajkwesu skhẽuukx txãꞌwẽçxáa iꞌkwe jiyunimeete fxiꞌzeꞌ jĩteꞌ, 45  ley kaapiyaꞌjsa pasçxaꞌ: —Kweꞌsxtxig açeweꞌweꞌ jĩtewa, 46  Jesusaꞌ kiꞌ weꞌweçxaꞌ: —Ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ, iꞌkweꞌsxwa vxiteçxáatx txãꞌwẽ kim yuhwa ãjãwaꞌjmée thẽysaꞌs ũsçxaꞌ, iꞌkweꞌsx yuꞌ, maꞌwẽkuẽçxáa yuhwa puꞌçxhiçmeeiꞌkwe naa paꞌga. 47  Txãꞌwẽy iꞌkweꞌsx jiꞌj yaçgaweꞌsx txãꞌwẽ Dxus yuwe ptaꞌsxsatx ikhçxa pedaateꞌ, iꞌkweꞌsx yuꞌ txãa pedaniꞌs zhiçxkwe vxitnaiꞌkwe pheuꞌjuꞌ. 48  Saꞌ txãꞌwẽ yũuçxaꞌ, kweꞌsx jiꞌj yaçgaweꞌsx ew yuh yuutx jĩçxaneꞌkwe txãaweꞌsx ikhçxa pedaniꞌs zhiçxkwe vxitna pheuꞌjuꞌ naapaꞌga iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. 49  Kxajíi Dxusaꞌ txãꞌwẽ yũuniꞌs weꞌweçxak naꞌjĩꞌ: Adx yuwee ptaꞌsxsa txãniitey ensuwa kajaꞌnja, saꞌ naa ensuwa kajaꞌnja. Nawa maaíitxiꞌ ikhetxna, saꞌ vxite yuutxiꞌ wala ahçena pkxuutxna jĩꞌk. 50  Naa ensu nasaꞌ jxukaysa kastigoꞌs knayuutxna, 51  txãꞌwẽ Abelaꞌs ikhnijũjx Dxus yuwe ptaꞌsxsatx ikhçxa Zakariasaꞌs ikhni entepkaçx ee pkawpaꞌga. Txãa Zakarias yuꞌsaꞌ dxuus yat patxute altal utxatetx ikh. Txãa paꞌga naa ensu nasatx Dxusaꞌ kastigaĩna, txãꞌwẽ Dxus kaahnisatx ikhpaꞌga. 52  Ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ txakwe wala leyaꞌs jiisathaꞌw jĩçxawa, vxite yuutxiꞌs kaapiyaꞌjaꞌçmeeiꞌkwe. Txãasa vxite jiyu wẽesatx iꞌkweꞌsxaꞌ yupnaçxáa ũsiꞌkwe jĩteꞌ, 53  ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx vxiteꞌ fxariseoweꞌsxaꞌ wala ũusaçxaçxa kĩhçxáawa wala paapẽjxtxi, 54  kĩhteçxáawa ewmée pasteꞌ pãatxhĩꞌkhyaꞌ sũhçxa.

Notas