Mateo 22:1-46

22  Jesusaꞌ vxite ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxak ptaꞌsx naꞌjĩna:  —Dxus jxkaahni enteꞌ naꞌwẽ yũuna: Teeçx jxkaahsaꞌ txajx nçxiꞌkaꞌs kaabaꞌjçxa fxiesta vxitku.  Saꞌ txãa jxkaahsaꞌ selpisaatx jxkaakh piꞌkxnisatx paꞌyakahn. Nawa txãaweꞌsxaꞌ waꞌlçxa yuweꞌçmeetaꞌ.  Txãꞌwẽtewa, kiꞌ jxkaakh vxite selpisaatx naꞌjĩna: Piꞌkxnisatxiꞌ yuukajaneꞌkwe. Ũꞌwaꞌjaꞌs jxuka pheuꞌjniyãꞌj jiꞌpthu, tajkx kaaniisxiꞌjnisatx kiikheꞌth, açaꞌ myuhwe boda fxiestate jĩꞌk jĩneꞌkwe.  Txãꞌwẽ kxtey yuutewa, piꞌkxnisaweꞌsxaꞌ nwẽeseꞌjmée wejxwa txãaweꞌsx uuthasxsu vxiteꞌ txãaweꞌsx vxyu knaynisuçxáatx uꞌj.  Açaꞌ vxite yuꞌ selpisaatx uweçxa wala pãpatx ikhpkaçx.  Txãꞌwẽ yũuteꞌ, jxkaahsaꞌ seenaꞌ wala ũusaçxak, saꞌ txajx soldauweꞌsxtxi kaakh txãa nasa ikhsatx kaꞌtuwa ikhçxa txãaweꞌsx çxhabaꞌs jxuka kabkahn.  Txajũꞌ jxkaahsaꞌ naꞌwẽk weꞌwe txãꞌsna selpisaatx: Boda fxiestate ũꞌwaꞌj jxuka pheuꞌjniyãꞌj ũsaꞌ, nawa piꞌkxnisaweꞌsxaꞌ waꞌlçxa paꞌjmeetaꞌ.  Açaꞌ ãçxhaꞌ meꞌjwe klxiikhunsuweꞌsxtxi piꞌkxyaꞌ maatxwa jxuka boda fxiestate yuukahn. 10  Txãꞌjĩteꞌ, selpisaaweꞌsxaꞌ klxiikhunsu uꞌjçxa maatxwa jxuka pkhakhtxi ewsa maꞌk yuu meeçxaꞌ ewmeesa maꞌk yuu nawa jxuka. Açaꞌ fxiesta yatte jxuka nasa utatx. 11  Txajũꞌ jxkaahsaꞌ piꞌkxnisatx thegyaꞌ uꞌkaçxaꞌ, uyku teeçx piçthẽꞌj txãꞌwẽ boda fxiestate athni ropa yakhmée uꞌpte. 12  Saꞌ naꞌwẽk weꞌwe: Namiku, idxaꞌ ¿kĩjxaꞌga ayte uꞌkaꞌ, boda fxiestate athni ropa jiꞌphmeeçxaꞌ? Txãꞌjĩteꞌ, txãa piçthẽꞌjaꞌ pasmée sxuunaꞌk neeyũu. 13  Açaꞌ jxkaahsaꞌ mesate puuçuçsatx naꞌjĩnak jxkaah: Naa piçthẽꞌjaꞌs uweçxa mtudwe çxida petx kuse yãꞌjçxa, saꞌ ekaju kutxiꞌjçxa çxhiꞌdx walate makhwe, kxteꞌ kiꞌthtxi ksuusuꞌjna ũꞌnena ũukhkahn. 14  Txãa paꞌgatey wala yuh paꞌyatewa, jxukay yuꞌ utxaawaꞌjsameetaꞌ jĩk. Gobiernoꞌs dukhwaꞌjaꞌswa pẽyni (Mr 12.13-17; Lk 20.20-26) 15  Txajũꞌ fxariseoweꞌsxaꞌ uꞌjçxa txãaweꞌsx pweꞌsx puutx weꞌwetx Jesusaꞌs ewmeete nvxiit wẽeçxa. 16  Txãꞌwẽ yũuçxaꞌ txãaweꞌsx juꞌgu ũssa vxiteꞌ Herodes nasa txãaweꞌsxtxiꞌ kaahtx Jesusaꞌs naꞌjĩna pẽykahn: —Kaapiyaꞌjsa, idxaꞌs jiithaꞌw, kĩhtewa isasaçxáanag weꞌweꞌ. Saꞌ Dxus tasxte paꞌjwaꞌj dxiꞌjaꞌswa ew yuuçxáag kaapiyaꞌjaꞌ. Nasaa jxkaahna yuꞌkxpehnitx nwẽeseꞌjeꞌçmeeg, txãa paꞌgatey idxaꞌ nasa ewsa naꞌwẽ thegsatx jiyumey juꞌgu yuꞌçmeeg. 17  Idxaꞌ ¿maꞌjĩkiꞌg? Jxkaahsa Cesaraꞌs vxyu dukhte ¿ewmanx? Meeçxaꞌ ¿dukhmeete wáa ewna? jĩteꞌ, 18  Jesusaꞌ naꞌwẽk pas txãaweꞌsx ewmée yaakxniꞌs jiyuçxaꞌ: —Adx dxiꞌpteçxáa ew weꞌweçxaꞌ, ũuste yuꞌ ewmée yaakxsaweꞌsx, ¿kĩjxaꞌkwe adxaꞌs ewmeete nvxiit wẽeçxa txãꞌwẽ pẽyíꞌ? 19  Dukhwaꞌj vxyuꞌs mneejxũhwe jĩteꞌ, teeçx vxyuꞌs jxũna kũhtx. 20  Açaꞌ Jesusaꞌ thegçxaꞌ naꞌwẽk pẽjx: —¿Kiim dxiꞌpaꞌs kiꞌpnina, saꞌ kiim yaseꞌs fxiꞌjnina naa vxyuteꞌ? jĩteꞌ: 21  —Cesar dxiꞌpaꞌs jiꞌphaꞌ, saꞌ txajx yaseꞌs fxiꞌjniꞌ jĩnatx pas. Txajũꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk jxkaah: —Cesar jĩꞌs Cesaraꞌs dukhwaꞌjaꞌ, saꞌ Dxus jĩꞌs Dxusna dukhwaꞌjaꞌ jĩteꞌ, 22  paapẽysaweꞌsxaꞌ wala kuh yajkxna neeyũutx, saꞌ txajũ uꞌjtx. Uusaaweꞌsx kiꞌ ĩtxi yuuwaꞌjaꞌswa pẽyni (Mr 12.18-27; Lk 20.27-40) 23  Txãa entey saduceoweꞌsx maaíi yuꞌ Jesusaꞌs thegyaꞌ paꞌjtx. Nasaꞌ uuyãꞌjçxaꞌ peena yuꞌ ĩtxi yuuwaꞌjsameetaꞌ jĩna weꞌwesatx yuꞌ txãa saduceoweꞌsxaꞌ. Txãasa naꞌwẽtx paapẽjx: 24  —Kaapiyaꞌjsa, meen peetaꞌsx. Moises weꞌweçxaꞌ: Maa piçthẽꞌjwa luuçx jiꞌphumey nyuꞌs nvxihtçxa uuteꞌ, uusáa nyakhaꞌ txãa uꞌy neeyũusáa yakh kabawaꞌjsaꞌ, açaꞌ txãate luuçxaꞌ uusáa nçxiꞌk naꞌwẽ neeyũuna jĩꞌk. 25  Açaꞌ kweꞌsxaꞌ jiithaꞌw siete piçthẽꞌj pxakhtxi uꞌpuꞌ. Açaꞌ nyafxteweꞌsxaꞌ kabaçxawa luuçx jiꞌphumey uuk, txajx nyuaꞌs nyakh eꞌsteweꞌsx jĩi nvxihtçxa. 26  Açaꞌ nyakh eꞌsteweꞌsxwa txãꞌwẽyçxáa nyakh tekhteweꞌsx jĩi nvxihtçxak uu, saꞌ txãꞌwẽçxaçxáatx yũu siete pxakhsay. 27  Açaꞌ nmehteꞌ txãa uꞌywa uuk. 28  Txãꞌwẽ uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuu enteꞌ, ¿maa yakh isa nyu yuuwaꞌjsakx? txãꞌwẽ kxaz pxakhsatxíi txãa uꞌyçxaçxáa iimiꞌsaꞌ naꞌ jĩteꞌ, 29  Jesusaꞌ naꞌwẽk ptaꞌsx: —Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus librute fxiꞌjni ũsaꞌ txãꞌ isa yuhna sũjuꞌçmeeiꞌkwe, saꞌ Dxusaꞌ kĩjxaꞌwa jxuka ãjana sũjuꞌçwameeiꞌkwe. Txãasa jxpubana ũsiꞌkwe. 30  Uusaaweꞌsxaꞌ kiꞌ ĩtxi yuuçxaꞌ peena yuꞌ kabana fxiꞌzewaꞌjsameetaꞌ. Txãaweꞌsxaꞌ cielute ũssa Dxus angelesweꞌsx naꞌwẽsaçxáa yãꞌthaꞌ. 31  Nawa uuçxa kiꞌ ĩtxi yuuwaꞌjaꞌs iꞌkweꞌsxaꞌ iilẽeymeewáꞌkwe Dxusíiwa naꞌwẽk weꞌwe: 32  Abrahan, Isaak, Jakob txãaweꞌsx Dxusthu adxaꞌ jĩꞌk. Uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuusaaweꞌsx Dxusthu jĩçxak txãꞌjĩꞌ. 33  Txãꞌwẽ wẽseꞌjçxaꞌ, wala kuh yajkxna neeyũutx txãꞌwẽ zhiçxkwe Jesus kaapiyaꞌphaꞌga. Dxus ley maatewa jxthaakwesa (Mr 12.28-34) 34  Jesus txãꞌwẽ saduceoweꞌsxtxi sxuunaꞌ vxitniꞌs fxariseoweꞌsx jiyuçxaꞌ, pkhaakhetx. 35  Saꞌ Dxus ley kaapiyaꞌjsa teeçxsaꞌ Jesus tasxte utxaak pẽjxyaꞌ ewmée pastewa jiyu wẽeçxa. Saꞌ naꞌwẽk pẽjx: 36  —Dxus leyaꞌ maatewa jxthaakwesaꞌ ¿maana? jĩteꞌ, 37  Jesus pasçxaꞌ: —Dxusaꞌs ũusuh jxuka yajkxçxa txãa yuuçxáana selpiina fxiꞌzewaꞌjaꞌ bagaçxte yuhwa txutemée uu entepkaçx. 38  Naa txãꞌwẽ jxthaakwesaꞌ. 39  Eꞌsteweꞌsxaꞌ txãꞌwẽydxiꞌaꞌ: Peekíi maꞌwẽga yaꞌpeeygãjaꞌ, txãꞌwẽy mpeeygãh vxite nasatxwa. 40  Dxus jxkaahni naa eꞌzsaçxáa Moises leytxi jxuka ãhsataꞌ, txãꞌwẽy Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx kaapiyaꞌjnitxwa jxuka jĩk. Dxus tasxu yuusaꞌ ¿kiim nçxiꞌkki? jĩna Jesus pẽyni (Mr 12.35-37; Lk 20.41-44) 41  Fxariseoweꞌsx pkhaakheçxa kxtee nee ũsiyna, 42  Jesusaꞌ naꞌwẽk pẽjx: —Kristoꞌ ¿kimna sũjuꞌkwe iꞌkweꞌsxaꞌ? ¿Kiim nçxiꞌkna sũjuꞌkwe? jĩteꞌ, txãaweꞌsx pasçxaꞌ: —Davxid nçxiꞌkna sũjuꞌthaꞌw jĩteꞌ, 43  Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe: —Txãꞌwẽteꞌ, ¿maꞌwẽçxaga Davxidaꞌs Dxus Espiritu kaayakiꞌtheꞌ Kristoꞌs weꞌweçxaꞌ naꞌjĩ: 44  Adxna jxpeꞌjsa Kristoꞌs Dxusaꞌ naꞌjĩk: Adx pukate paçu juꞌgte mkaaçx, Idxna açesatx idxçxaçxáana nwẽeseꞌjwaꞌjaꞌs vxitna jxãꞌphkaçx jĩk. 45  Txãꞌwẽ Davxidíiwa Kristoꞌs weꞌweçxaꞌ: Adxna jxpeꞌjsa jĩnak kxsusuꞌ açaꞌ Kristoꞌ ¿maꞌwẽçxa Davxid nçxiꞌk yuukx? jĩteꞌ, 46  kim yuhwa teeçx yuweçxáawa pasyaꞌ ãjameetaꞌ, saꞌ txajũyãꞌjaꞌ peena yuꞌ pẽjxmeetaꞌ kim yuhwa.

Notas