Mateo 5:1-48

5  Nasa wala kuh kasehte uyçxaꞌ, Jesusaꞌ txajx txhitxhnisaweꞌsxtxi thãꞌthek peꞌjna uꞌj. Açaꞌ txãaweꞌsxaꞌ txajx tasxte utxaateꞌ,  naꞌwẽk kaapiyaꞌjyaꞌ takh: Kim weçxana fxiꞌzewaꞌjsatxki (Lk 6.20-23)  Wala yuh weçxa yujaꞌ Dxusaꞌs peejxçxa pakwesáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkayaꞌ ãjawaꞌjsataꞌ naa paꞌga.  Wala yuh weçxa yujaꞌ ewmeete fxiꞌzeniꞌs jiyuçxa ũꞌnena Dxusaꞌs yaakxsa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus kvxiisxaꞌjni yuuwaꞌjsataꞌ naa paꞌga.  Wala yuh weçxa yujaꞌ waꞌlmée Dxus tasxte utxasáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusáꞌ naa kiwe jxuka txãaweꞌsx jĩiçxaçxáa yuuna paꞌjwaꞌjsaꞌ naa paꞌga.  Wala yuh weçxa yujaꞌ Dxus dxiꞌpte ew fxiꞌzewaꞌjaꞌs yuuçxáa ũusuh jxuka yajkxçxa pakwesáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaatxiꞌ Dxusaꞌ puꞌçxhina.  Wala yuh weçxa yujaꞌ vxitetx peeygãhna fxiꞌzesa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus peeygãanitx fxiꞌzeꞌ naa paꞌga.  Wala yuh weçxa yujaꞌ ũuste kĩh pkalaꞌs yuhwa kaꞌgaꞌjmée fxiꞌzesa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxusaꞌs uyyaꞌ ãjawaꞌjsataꞌ naa paꞌga.  Wala yuh weçxa yujaꞌ puiimée fxiꞌzewaꞌjaꞌs pakwesáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus luuçxtaꞌ naa paꞌga. 10  Wala yuh weçxa yujaꞌ Dxus yakh fxiꞌzepaꞌga yahçena fxiꞌzesa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũuni fxiꞌzeçxawa Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkawaꞌjsataꞌ naa paꞌga. 11  Iꞌkweꞌsxaꞌ wala yuh weçxana mfxiꞌzewe, adxna nwẽeseꞌphaꞌgaçxáa nasaꞌ wẽesxuna pkxuuna kĩjkĩhwa ewmée nuyweꞌweçtewa. 12  Txãa paꞌgatey cieluteꞌ wala yuh jxpaꞌgawaꞌj jiꞌphiꞌkwe naa paꞌga. Dxus yuwe ptaꞌsxsa txãniiteyweꞌsxtxi txãꞌwẽtx pkxuu naꞌ ãçxhwa txãꞌwẽyçxáa yuutxna, nawa nxusmée weçxana mfxiꞌzewe. Naa kiwete nega naꞌwẽ pẽethehna eenaꞌ kweethwaꞌjsa (Mr 9.50; Lk 14.34-35) 13  Iꞌkweꞌsxaꞌ nega naꞌwẽ naa kiwete pẽethewaꞌjsa iꞌkwe. Nawa negaꞌ sxũukãhçxaꞌ, ¿maꞌwẽ pẽethejekx? Kĩh yũuwaꞌj yuhwa selpimeena, naasáa puhbçxa nasaa wakhiꞌkhiꞌjwaꞌjçxáa yuuna. 14  Iꞌkweꞌsxaꞌ naa kiwete eenaꞌ kweethsa iꞌkwe. Teeçx çxhab thãꞌj vxiçga ũssaꞌ ¿nasa uynimée ũsmaꞌk? 15  Lamparaꞌs aphçxa txajxaꞌ txãꞌwẽ yaꞌpkiꞌtaꞌçmeꞌ, wejxwa ãatek yaꞌtxajaꞌ, yatte jxuka kweethkahn. 16  Txãꞌwẽy iꞌkweꞌsxwa eenaꞌ mkweethwe nasaa dxiꞌpte, kxah iꞌkweꞌsx ew fxiꞌzeniꞌs uyçxaꞌ, Dxus ewsa ũsyujuꞌga jĩna weꞌwetxna iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssaꞌs. Moises leyaꞌs Jesus ãate kaapiyaꞌjni 17  Moises ley vxiteꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx kaapiyaꞌjni txãatx nwẽeseꞌjyaꞌméeneꞌ yuwéꞌ sũhna yaakxnuwe adxaꞌs. Txãꞌwẽ yũuyaꞌ yuweꞌçmeeth, wejxwa txãa leyaꞌs jxthaakwe ew ãate kaajiyuꞌjyaꞌth yuwéꞌ. 18  Isath ptaꞌsxiꞌ, cielu petx kiwe yãꞌjçxa skhẽwpkaçx txãa leytxiꞌ leꞌçxkuẽçxáa yuhwa eꞌskhẽ nvxihtmée jxuka nwẽeseꞌjwaꞌthaꞌ. 19  Txãa paꞌga maawa txãa ley jxkaahnitx wala leꞌçxkuẽesa kĩhtewa selpiwaꞌjmeesa naꞌwẽ thegte txãatxiꞌ nvxihtçxa, nasatxwa txãꞌwẽ yũuyaꞌ íiçxáa kaapiyaꞌjana naꞌ, txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus jxkaahna ũsnite leꞌçxkuẽçxáa seelpisaꞌ jĩni yuuna. Nawa txãa leytxi leꞌçxkuẽçxáa yuhwa nvxihtmée jxuka nwẽeseꞌjçxa vxitetxwa txãꞌwẽy nwẽeseꞌjyaꞌ kaapiyaꞌjsaꞌ, Dxus jxkaahna ũsnite wala seelpisaꞌ jĩni yuuna. 20  Naꞌjĩꞌth naꞌ: iꞌkweꞌsxaꞌ kaapiyaꞌjsaweꞌsx vxiteꞌ fxariseoweꞌsx fxiꞌzenite jxthaakwe ew fxiꞌzemeeçxaꞌ, bagaçxte yuhwa Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkayaꞌ ãjameeneꞌkwe. Ũusçxawaꞌjmeꞌ (Lk 12.57-59) 21  Iꞌkweꞌsx yaçgaweꞌsxtxi naꞌjĩna kaapiyaꞌjniꞌs iiwẽseꞌjneꞌkwe: Nasa ikhwaꞌjmeꞌ. Txãꞌwẽmeꞌ, nasa ikhsatxiꞌs maatxwa kastigãywaꞌj yuuna jĩꞌtx. 22  Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Nasa yuꞌs ikhmeeçxawa, peekx yakhthẽꞌjaꞌs ũusçxa yaakxpaꞌgaçxáa txãawa yuuwesa kastigãywaꞌj yuuna. Meeçxawa peekx yakhthẽꞌjaꞌs wáa açeweꞌwena açaꞌ txãꞌsaꞌ khuẽsweꞌsx tasxte jxũna uꞌjni yuuna. Saꞌ peekx yakhthẽꞌjaꞌs wẽesxuteꞌ, txãꞌsaꞌ kastigo infxiernote akhwaꞌj yuuna. 23  Txãꞌwẽ Dxusna peeswaꞌj ofxredaꞌs jxũna paꞌjçxa altalte akhmey yaakiwáꞌga iidx yakhthẽꞌj idxaꞌs açeniꞌs, 24  saꞌ txãa ofxredaꞌs altal pukate nvxihtnaꞌwa uꞌjweneꞌga iidx yakhthẽꞌjaꞌs perdon pẽjxyaꞌ. Txãꞌwẽ yũuçxa txãa ofxredaꞌs altalte akheneꞌga. 25  Maawa idxaꞌs açesa pãatxhĩꞌkhçxa khuẽs tasxna jxũna uꞌjweçteꞌ, khuẽs tasxte paꞌjmey dxiꞌkha mpuutxweꞌwe khuẽs tasxte jxũna uꞌkhamen. Txãꞌwẽmeꞌ khuẽsaꞌ policiaweꞌsxtxi dukhteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ karcelte txajatxna. 26  Adxaꞌ isath weꞌweꞌ, txajũyãꞌjaꞌ kasejxaꞌ ãjameeneꞌga vxyu nmeh jiꞌphuniꞌs dukhmeeçxa yuꞌ. Ptamsa vxite yakh pkal yuuwaꞌjmeꞌ 27  Iꞌkweꞌsxaꞌ iiwẽseꞌjneꞌkwe naꞌjĩna nyafxiitey kaapiyaꞌjniꞌs: Ptamsayãꞌjaꞌ vxite yakh pkal yuuwaꞌjmeꞌ jĩniꞌs. 28  Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Vxite yakh yuꞌ pkal yuumeeçxawa, teeçx uꞌyaꞌs ewmée yajkxçxa thegni yakhçxáa, pkal yãꞌkh yuꞌ txajx ũuste. 29  Yafxaꞌ idxaꞌs pkalte kweeteꞌphçxãh yuuçteꞌ, kutxiꞌjçxa mwãatah. Wejxwa teeçx yafxçxáꞌs ivxiituçxaꞌ, kakwe jxuka yuꞌ infxiernote akhni yuunimée wejx ewaꞌ. 30  Meeçxaꞌ paçu kuse txãꞌwẽ pkalte kweeteꞌphçxãh yuuçteꞌ, spẽꞌthçxa mwãatah. Wejxwa teeçx kuseçxáꞌs ivxiituçxaꞌ, kakwe jxuka yuꞌ infxiernote akhni yuunimée wejx ewaꞌ. Ptamusaꞌ txuteewaꞌjmeꞌ (Mt 19.9; Mr 10.11-12; Lk 16.18) 31  Txãꞌwẽy nyafxiitey naꞌjĩna ptaꞌsxniꞌswa iiwẽseꞌjneꞌkwe: Maawa nyu yakh txuteeççxaꞌ, txãa txuteniꞌs eçte fxiꞌjçxa nvxiitwaꞌjaꞌ jĩnatx kaapiyaꞌjaꞌ. 32  Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Nyuaꞌ vxite yakh pkal yũuteçxáa nmiꞌaꞌ txuteeyaꞌ ãjana. Txãꞌwẽmeꞌ, pkal yũusameete peekxçxáa nmiꞌaꞌ txuteeçxaꞌ, vxite yakh pkalte weteewaꞌjaꞌs dxiꞌj phaadesa yuuna. Txãa paꞌga maa piçthẽꞌjwa txãa uꞌy nvxiitnisa yakh ptamuuçxaꞌ, txãawa pkaltek wetesá yuuna paꞌjaꞌ. Jurãywaꞌjmeꞌ 33  Iꞌkweꞌsx yaçgaweꞌsxtxi naꞌwẽ kaapiyaꞌjniꞌswa iiwẽseꞌjneꞌkwe: Dxus yaseꞌs kxsusçxa jurãyniꞌs ĩsxiimée kxtey yuuwaꞌjaꞌ jĩꞌtx. 34  Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Kxtey yuuneꞌjmeeçxaꞌ, maꞌwẽsaçxáa yuhtxwa kxsusna jurãywaꞌjmeꞌ. Cieluꞌs kxsusna jurãynuwe, txãꞌ Dxus jxkaahna ũsniꞌ naa paꞌga. 35  Saꞌ kiweꞌswa kxsusna jurãynuwe, txãa kiweꞌ dxuus çxida txaahwaꞌj vxitnisaꞌ naa paꞌga. Saꞌ Jerusalennawa kxsusna jurãynuwe, txãa çxhabaꞌ jxkaahsa çxhabaꞌ naa paꞌga. 36  Saꞌ peekx dxiktheꞌs kxsusnawa jurãynuwe, txãa paꞌgatey idxaꞌ kĩhte yuhwa seelpimeesag Dxus dxiꞌpte naa paꞌga. Txãasa teeçx dxkhasçxáa yuhnawa çxihme vxit-yaꞌ ãjawaꞌjsameeg, saꞌ khũçxwa vxit-yaꞌ ãjameeneꞌga. 37  Jurãywaꞌj peejxmeꞌ, isasaꞌs teeçx jwedçxáa mweꞌwewe, jiiçxaꞌ jii íith jĩna, jiimeeçxaꞌ jiimeeth jĩna. Txãꞌwẽmeꞌ, ĩsxiina weꞌwenisaꞌ eçxthẽꞌj kweꞌweꞌjniꞌ. Iideewewaꞌjmeꞌ (Lk 6.29-30) 38  Iꞌkweꞌsxaꞌ iiwẽseꞌjneꞌkwe naꞌjĩna nyafxiitey kaapiyaꞌjniꞌs: Iidx yafxaꞌs kpãꞌvxitteꞌ, kaꞌtuwa txãꞌwẽy myũu. Saꞌ iidx kiꞌthaꞌs çxkahdeteꞌ, kaꞌtuwa txãꞌwẽy myũu jĩꞌtx. 39  Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Idxna ewmée yũusaꞌs kaꞌtujaꞌ iideewenu. Txãꞌwẽ yũumée, iidx dxiꞌpga pehtxateꞌ, kaꞌtu juꞌguweꞌsxnawa petxakahn mes. 40  Meeçxawa idxaꞌs pãatxhĩꞌkhçxa iidx kmiisaꞌs kusaꞌjaçteꞌ, jxkaaçni atxhnawa mes jxũna uꞌkhan. 41  Teeçx taꞌgute paꞌj tuꞌsçxa nvxiht-yaꞌ uꞌjwaꞌjaꞌs jxkaatheꞌ, eꞌz taꞌgute paꞌj nvxiht-yaꞌ meꞌj. 42  Maawa kĩhçxáawa idxaꞌs thãasteꞌ, mes. Saꞌ pkiꞌtheꞌ, waꞌlwaꞌjmeꞌ jiꞌphçxaꞌ. Açesatx peeygãawaꞌjaꞌ (Lk 6.27-28, 32-36) 43  Nyafxiitey naꞌjĩna kaapiyaꞌjniꞌswa iiwẽseꞌjneꞌkwe: Nasatxiꞌ mpeeygãh, nawa açesa yuutxiꞌ peeygãanu jĩꞌtx. 44  Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Iꞌkweꞌsxtxi açesatxiꞌ mpeeygãhwe, saꞌ kxsewna ewmée weꞌwesatxiꞌ kaꞌtuꞌ ewçxáa mweꞌwewe. Açesatxiꞌ ew yũuna mfxiꞌzewe. Wẽesxuna pkxuusatxiꞌ txãaweꞌsx paꞌgate Dxusaꞌs mneeweꞌwewe nweꞌwekahn. 45  Txãꞌwẽ yũuçxaçxáa iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssa luuçxçxa txãꞌwẽ yuuneꞌkwe. Txãꞌ maa nasatxwa sekaꞌs kaakweetheꞌjeꞌk, ewsa maꞌk yuu meeçxaꞌ ewmeesa maꞌk yuu nawa jxukaysatx. Saꞌ txãꞌwẽy nusnawa kajaꞌk, ew yũusa maꞌk yuu meeçxaꞌ ewmée yũusa maꞌk yuu nawa jxukaysatx. 46  Txãꞌwẽ iꞌkweꞌsxtxi peeygãasaçxáatx kaꞌtuwa peeygãhçxaꞌ, ew yũusathaꞌw ¿jĩyaꞌ ãjamaꞌkwe? Makwe nasa ewmeesa gobierno jĩi vxyu pkhakhsaweꞌsxwa txãꞌwẽ yũuwaꞌjçxáa yuꞌsaꞌ ãjaꞌtx açaꞌ. 47  Iꞌkweꞌsx yakhthẽꞌjweꞌsxçxáatx weçxateꞌ, ¿kĩh ew yũuni yaasena? Txãꞌwẽ yũuwaꞌj yuꞌsaꞌ Dxusna jiimeesawa kxteytxi yũꞌ. 48  Iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssaꞌ maa yakhwa jxuka ewsaꞌ naa paꞌga iꞌkweꞌsxwa txãꞌwẽy mfxiꞌzewe.

Notas