Ndeye fundo didi milonga

Ndeye gu mito ya milonga

LONGO DIA 33

Malongo Tuajiya Guzula mu Gifezegeselo gia Danyele

Malongo Tuajiya Guzula mu Gifezegeselo gia Danyele

‘Udi nu ndando yavula gu meso enji.’​—DAN. 9:23.

LUNGIMBO 73 Donne-nous de la hardiesse

NDAGA JIDI MU LONGO EDI a

1. Mukunda natshi makalegelo a Danyele akhalele musuanguluisa enya Babilona?

 PROFETE Danyele wakhalele muvuala tangua enya Babilona amukuatele gu Yelusalema ha guya n’enji mu uhiga gu Babilona. Uvi makalegelo enji asuanguluishile mafumu a gu Babilona. Amonele egi Danyele wakhalele wabonga nu wakatugile mu fami ya lutumbu. (1 Sam. 16:7) Gishina giene, enya Babilona amuhanele formasio ha gutshita mudimo gu inzo ya fumu.​—Dan. 1:3, 4, 6.

2. Luholo lutshi Yehowa wakhalele mutadila Danyele? (Ezekiele 14:14)

2 Yehowa gakhalelego muzumba Danyele handaga wakhalele wabonga nu wakhalele mutshita mudimo gu inzo ya fumu, uvi wakhalele gumuzumba handaga wakhalele nu makalegelo abonga. Tangua Yehowa wazuelele egi Danyele wakhalele gifua Nowa nu Yobo, idi naye gukhala egi Danyele wakhalele nu ivo 20. Yehowa wakhalele gumutanga mukatshi dia athu abonga gifua Nowa nu Yobo handaga amukombelele nu gujinginyina guagasue mu monyo wawo. (Gis. 5:32; 6:9, 10; Yobo 42:16, 17; tanga Ezekiele 14:14.) Yehowa wakhalele muzumba Danyele muavula.​—Dan. 10:11, 19.

3. Itshi tuza muzuelela mu longo edi?

3 Mu longo edi tuza muzuelela makalegelo mbadi a Danyele amubuishile muthu wa ndando gu meso a Yehowa. Thomo tuza muzuelela khadilo dimoshi-dimoshi mukatshi dia makalegelo ene, nu luholo luamonesele muene makalegelo ene. Ya mbadi, tuza mumona ndaga yamukuatesele ha gukudisa makalegelo ene. Gungima tuza nji mumona luholo esue tuajiya gulandula gifezegeselo gienji. Ikhale longo edi didi muzuelela muavula mavuala, uvi mukut’etu agasue tuajiya guzula malongo mu gifezegeselo gia Danyele.

LANDULA KHADILO DIA GIKHESA DIA DANYELE

4. Luholo lutshi Danyele wamonesele gikhesa? Hana gifezegeselo.

4 Athu ana khala nu gikhesa ajiya nji guvua woma, uvi ana bembago egi woma wene waakange njila ha gutshita ndaga jiabonga. Danyele wakhalele muvuala mumoshi wa gikhesa. Tutadilenu ba okazio mbadi amonesele muene gikhesa. Yajiya gukhala egi mbala ya thomo yamonesele muene khadilo diene, yakhalele ivo mbadi gungima dia gumuangewa gua Yelusalema gudi enya Babilona. Fumu Nebukadenezale wa gu Babilona walotele nzoji yamuhanele woma, yakhalele mumonesa gisongo gimoshi gialeha. Wazuelele egi adi naye gushiya manene enji agasue nu muene Danyele gula amuwambelelego nzoji yene nu ukoteleshi wenji. (Dan. 2:3-5) Danyele wakhalele naye gutshita ndaga muphushi gula ndo athu avula akhalele naye gufua. Wayile ‘gumbo dia fumu, wamutogele ha gumuhana tangua ha guza gumuwambela ukoteleshi wa nzoji yenji.’ (Dan. 2:16) Yakhalele mutoga egi amonese gikhesa nu gutshigina. Biblia yanago guzuela egi mu tangua diene Danyele wakhalele wahanele gale nga ukoteleshi wa nzoji imoshi. Danyele wawambelele mafut’enji enya Babilona ahanele majina egi Shadrake, Meshake nu Abede-Nego ha ‘gububila Nzambi wa mu dilu ha guavuila khenda hagula akotelese gisuegi giene.’ (Dan. 2:18) Yehowa wahanele mvutu gu isambu yawo. Wakuatesele Danyele ha guhana ukoteleshi wa nzoji ya Nebukadenezale. Ngenyi Danyele nu mafut’enji ashiyiwego.

5. Mu okazio utshi uko Danyele wakhalele naye gumonesa gikhesa?

5 Matangua azonda gungima dia guhana ukoteleshi wa nzoji ya gisongo gialeha, Danyele wataganele nu ndaga iko yakhalele gumutoga egi amonese luko gikhesa. Nebukadenezale walotele nzoji iko yamuhanele woma. Mu nzoji yene wamonele mutshi waleha. Danyele wahanele fumu ukoteleshi wa nzoji yene nu gikhesa giagasue, wamuwambelele egi mbawusaluga, mbagashigo mukhala luko fumu mukunda nu tangua dimoshi ngenyi. (Dan. 4:25) Nebukadenezale wakhalele naye gutangiza egi Danyele wakhalele gumulumbugila, wakhalele naye nji gumushiya. Ikhale ngenyi, Danyele wamuhanele ukoteleshi wa nzoji yene nu gikhesa giagasue.

6. Yajiya gukhala egi itshi yakuatesele Danyele ha gukhala nu gikhesa?

6 Yajiya gukhala egi itshi yakuatesele Danyele ha gukhala nu gikhesa mu monyo wenji wagasue? Idi yadiago egi hakhalele muene mona wazonda, sh’enji nu gin’enji akhalele ifezegeselo yabonga mukunda nu muene. Akhalele mutumagela malongo ahanele Yehowa gudi mvuaji jia enya Isalele, alongesele nji mun’awo Mikhuala ya Yehowa. (Mikh. 6:6-9) Danyele wakhalele mujiya muabonga Mikhuala Kumi, wakhalele nji mujiya tundaga tuazonda-zonda tuatadila mikhuala yene. Ha gufezegesa, wakhalele mujiya ima muenya Isalele wakhalele naye gudia nu yinyi gakhalelego naye gudia. b (Levi 11:4-8; Dan. 1:8, 11-13) Danyele wakhalele nji mujiya lumene lua akombeledi a Nzambi nu ndaga jiaabuidile tangua akhalelego mutumagela mikhuala yenji. (Dan. 9:10, 11) Ndaga jiataganele najio Danyele mu monyo wenji jiamukuatesele ha gusha mutshima egi Yehowa nu anjelo enji a ngolo mbaamukuatesa.​—Dan. 2:19-24; 10:12, 18, 19.

Danyele wakhalele nu gikhesa handaga wakhalele mulonguga Mbimbi ya Nzambi, wakhalele nji mukombelela Yehowa nu gumushila mutshima (Tala paragrafe 7)

7. Ndaga itshi iko yakuatesele Danyele ha gumonesa gikhesa? (Tala nji gifuanesa.)

7 Danyele wakhalele mulonguga ndaga jiasonegele baprofete a Nzambi nu profesi jia Yelemiya. Ivo yavula gungima, profesi jiene jiamukuatesele ha gukotelesa egi guasala hazonda enya Yuda azoge mu uhiga gu Babilona. (Dan. 9:2) Tangua Danyele wamonele gutaganesewa gua profesi jiene, yakolesele gutshigina guenji gudi Yehowa. Yakolesele nji gutshigina gua athu anyi akhalele mushila Yehowa mutshima. (Tala nji Roma 8:31, 32, 37-39.) Ndaga yabalega ndando idi egi Danyele wakhalele mukombelela Sh’enji wa mu dilu muavula. (Dan. 6:10) Wawambelele Yehowa gubola guenji nu ndaga jiakhalele gumusagesa. Wamutogele nji ukuateshi. (Dan. 9:4, 5, 19) Danyele wakhalele muthu gifua esue, gavualewego nu gikhesa. Uvi gulonguga Mbimbi ya Nzambi nu isambu nu gushila Yehowa mutshima guamukuatesele ha gukudisa khadilo diene.

8. Luholo lutshi tuajiya gukudisa khadilo dia gikhesa?

8 Ndaga itshi tuajiya gutshita ha gukhala nu gikhesa? Mvuaji jietu jiajiya gutuwambela ha gukhala nu gikhesa, uvi ajiyilego gutuhana khadilo diene gifua diana khala mu mahatshi. Gukhala nu gikhesa gudi gifua gulonguga ndaga ihe-ihe. Ha gujiya ndaga yene muabonga, udi naye gutala luholo mulongeshi udi guyitshita nu gutshita gifua muene. Luholo lumoshi nji, tuana khala nu gikhesa gula tudi mutala luholo athu ako adi mumonesa khadilo diene nu gulandula gifezegeselo giawo. Malongo atshi tuazula mu gifezegeselo gia Danyele? Esue nji tudi naye gujiya Mbimbi ya Nzambi muabonga. Tudi naye gukuata ufuta wakola nu Yehowa, tudi naye nji gukhala nu khadilo dia gumuwambela ndaga jiagasue jidi gutusagesa mu isambu. Tudi naye nji gusha mutshima egi Yehowa mbawulandula gutukuatesa. Ngenyi gula tuatagana nu malamba, mbatumonesa diago gikhesa.

9. Gubonga gutshi tuajiya guheta gula tudi mumonesa gikhesa?

9 Tuana heta gubonga guavula gula tudi mumonesa gikhesa. Tutadilenu gifezegeselo gia phangi Ben. Wakhalele mulonguga gu khalasa dimoshi gu Allemagne; gu khalasa diene athu agasue akhalele mutshigina longo dia évolution, akhalele nji muzuela egi lumene lua Biblia luana monesa egi Nzambi wafugile ima yagasue luana khala lua mambo. Lusugu lumoshi, mulongeshi wawambelele Ben ha gubalega gutuama ha gumonesa mukunda natshi ana tshigina egi Nzambi wafugile ima. Ben waakotelesele ndaga yene nu gikhesa giagasue. Ndaga itshi yabuile gungima? Ben udi muzuela egi: “Mulongeshi wetu wangutegelele muabonga, gungima wakalegele kopi jia mukanda ngakalegele ha guakotelesela gutshigina guami, gungima wajihanele ana a khalasa agasue imoshi-imoshi.” Itshi mafut’a a Ben atshitshile? Udi muzuela luko egi: “Avula mukatshi diawo ategelele ndaga ngazuelele, gungima anguwambelele egi asuangulugile nu ndaga ngakalegele.” Gifua luholo gifezegeselo gia phangi Ben gidi guyimonesa, matangua avula athu ana nemesa athu ana monesa gikhesa. Ajiya nji gukuatesa athu ako ha gujiya Yehowa. Yadiago, tudi nu ndaga jiavula jidi gututuma ha gukhala nu gikhesa giavula.

LANDULA KHADILO DIA GUJINGINYINA DIA DANYELE

10. Khadilo dia gujinginyina didi itshi?

10 Biblia yana zuelela muavula mbimbi “gujinginyina” nga “guzumba gua giamatshidia,” ha gumonesa guzumba gua Nzambi mukunda nu akombeledi enji. Yana kalegela nji mbimbi jiene ha guzuelela guzumba akombeledi a Nzambi ana gudimonesela. (2 Sam. 9:6, 7) Tuajiya gulandula gukudisa khadilo dia gujinginyina lusugu nu lusugu. Tutadilenu luholo Danyele wakolesele khadilo dienji dia gujinginyina.

Yehowa washimbigile khadilo dia gujinginyina dia Danyele luholo luatumine muene muanjelo ha gukanga makano a khoshi (Tala paragrafe 11)

11. Ndaga itshi yalolele gujinginyina gua Danyele habuile muene muthu wagukola? (Tala gifuanesa holu dia gizula.)

11 Danyele wataganele nu ndaga jiavula mu monyo wenji jiatogele egi amonese gula udi wagujinginyina gudi Yehowa nga ndo. Uvi ndaga yakoma inyi yalolele diago gutshigina guenji yamubuidile hakhalele muene nu ivo gubalega 90. Mu tangua diene, dimbo dia Babilona diatambudiwe gudi enya Mede nu enya Phelese, diakhalele nji mutuamezewa gudi Fumu Daliyuse. Athu akhalele mukalagala mudimo gumbo dia fumu akhalelego musuanguluga nu Danyele, akhalelego nji munemesa Nzambi wenji. Hene ayile giphungi hagula Danyele ashiyiwe. Ashinjigile fumu ha gumba mukhuala unu wakhalele naye gulola gutshigina gua Danyele ha gumonesa gula mbawusala wagujinginyina gudi Nzambi wenji nga gudi fumu. Ha gumonesa egi udi wangujinginyina gudi fumu nu udi gifua athu ako agasue, Danyele wakhalele naye gubemba gukombelela Yehowa masugu 30. Uvi Danyele watombele ha gusala wagujinginyina gudi Yehowa. Hene amumbile mu wina dia khoshi. Uvi Yehowa washimbigile Danyele mukunda nu gujinginyina guenji, wamuhuluishile hagula khoshi jimushiyigo. (Dan. 6:12-15, 20-22) Luholo lutshi esue nji tuajiya gusala yagujinginyina gudi Yehowa gifua Danyele?

12. Luholo lutshi Danyele wamonesele egi wakhalele yagujinginyina diago gudi Yehowa?

12 Gifua luholo tuayimonyi, ha gukhala yagujinginyina gudi Yehowa, tudi naye gumuzumba muavula. Danyele wasalele yagujinginyina gudi Yehowa handaga wakhalele muzumba Tata wenji wa dilu. Idi yadiago egi Danyele wakhalele muzumba Nzambi muavula handaga wakhalele mutangigiza makalegelo enji nu luholo luana monesa muene makalegelo ene. (Dan. 9:4) Danyele wakhalele nji mutangigiza nu guhana Yehowa mersi mukunda nu ndaga jiagasue jiamukalegele muene nu jiana kalagala muene gudi akombeledi enji.​—Dan. 2:20-23; 9:15, 16.

Gifua Danyele, wajiya gusala yangujinginyina gudi Yehowa gula udi gumuzumba muavula (Tala paragrafe 13)

13. (a) Ndaga jitshi jiana lola gutshigina, mavuala ana tagana najio? Hana gifezegeselo. (Tala nji gifuanesa.) (b) Gifua luholo video yayimonesa, luholo lutshi wajiya guhana mvutu gula athu aguhula gula Matemue a Yehowa ana gutshigina egi mala nu mala nga akhetu nu akhetu adizule mu ulo?

13 Gifua Danyele, mavuala ana tagana nji nu athu anago gunemesa Yehowa nu mikhuala yenji. Yajiya gukhala egi athu ene ana suangulugago nu athu ana guzumba Nzambi. Ako ana shinjiga an’etu ha gutuna gusala yagujinginyina gudi Yehowa. Tutadilenu ndaga yabuidile muvuala mumoshi, jina dienji Graeme wana khala gu Australie. Wataganele nu ndaga imoshi ya lamba gu khalasa. Mulongeshi waahudile gula ndaga itshi ajiya gukalagala gula futa diawo mumoshi waawambela egi wana khala nu khadilo dia gubungisa muila nu mala n’ako nga nu akhetu n’ako. Mulongeshi waawambelele egi athu agasue atshigina egi ndaga idi mutshita futa diawo idi yabonga, amagane gu khanda imoshi, uvi anyi atunyi amagane gu khanda iko. Graeme udi muzuela egi: “Ana a khalasa agasue ayile gu khanda imoshi handaga akhalele mutshigina ndaga yene, phamba ame nu muvuala muko wa Temue wa Yehowa tuayile gu khanda iko.” Ndaga yabuile gungima yalolele diago gujinginyina gua Graeme gudi Yehowa. Udi muzuela egi: “Matangua agasue alanduile gungima, ana a khalasa agasue nu muene mulongeshi wetu akhalele muzuela ndaga jiabola mukunda nu esue. Ngakalegele yagasue ha guakotelesela gutshigina guami mu luholo luabonga nu guhuiminyina guagasue, uvi atunyile gungutegelela.” Phangi Graeme wadivuile luholo lutshi? Udi muzuela egi: “Ngavuile gikenene luholo ana khalasa akhalele gungushingana, uvi ngakhalele nu gusuanguluga luholo ngasalele yagujinginyina gudi Yehowa nu luholo ngaakotelesele gutshigina guami.” c

14. Ndaga itshi tuajiya gutshita ha gusala yagujingiyina gudi Yehowa?

14 Tuajiya gusala yagujingina gudi Yehowa gifua Danyele gula tudi gumuzumba muavula. Tuana kudisa guzumba guene tangua tuana longuga makalegelo enji. Ha gufezegesa, tuajiya gulonguga ima yafugile muene. (Roma 1:20) Gula udi mutshigina guzumba Yehowa muavula nu gumunemesa, wajiya gutanga malongo nga gutala bavideo ana khala mu gitshinyi Évolution ou conception? wajiya nji gutanga ndaga jidi mu tumikanda La vie a-t-elle été créée? nu Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie. Phangi Esther udi muvuala, wana khala gu Danemark, udi muzuela mukunda tumikanda tuene egi: “Malongo ana khala mu tumikanda tuene akhala abonga diago. Tumikanda tuene tushigo guguwambela ndaga udi naye gutshigina; uvi tuana monesa ijiyishilo yana monesa egi monyo wafugiwe, ngenyi aye hakhaye wajiya guzula desizio.” Phangi Ben tuazuelela gu thunda udi muzuela egi: “Malongo ene ana kolesa diago gutshigina. Angutshiginyishile egi Nzambi wafugile ima yagasue.” Gula walonguga muabonga malongo ene, mbawutshigina diago ndaga yana zuela Biblia egi: “Yehowa Nzambi wetu, udi watagana ha guheta lutumbu nu ginemua nu ngolo, handaga aye wafugile ima yagasue.”​—Gumo. 4:11. d

15. Ndaga itshi iko tuajiya gukalagala ha gukolesa ufuta wetu nu Yehowa?

15 Ndaga iko tuajiya gukalagala ha guzumba Yehowa muavula idi gulonguga muabonga ndaga jiakalegele Mun’enji Yesu. Yene ndaga yakalegele phangi wa mukhetu Samira udi muvuala, wana khala gu Allemagne. Udi muzuela egi: “Gulonguga ndaga jiakalegele Yesu guangukuatesele ha gujiya Yehowa muabonga.” Tangua diakhalele muene mona wazonda, wakhalele gudihula gula Yehowa wana gutuzumba. Uvi ndaga jialongugile muene mukunda nu Yesu jiamukuatesele ha gukotelesa luholo Yehowa wakhalele gudivua mukunda nu athu. Udi muzuela luko egi: “Ngakhalele muzumba Yesu handaga wakhalele mukuata ufuta nu athu, wakhalele nji muzumba ana.” Ndaga jialongugile Samira mukunda nu Yesu jiamukuatesele ha gukolesa ufuta wenji nu Yehowa. Mukunda natshi? Udi muzuela egi: “Ngasendesele gukotelesa mage-mage egi Yesu walanduile diago gifezegeselo gia Sh’enji. Yehowa nu Yesu ana khala nu makalegelo avula a luholo lumoshi. Ngakotelesele egi ndaga eyi idi mukatshi dia ndaga jiatumine Yehowa ha gutuma Yesu ha mavu hagula akuatese athu ha gujiya Yehowa muabonga.” (Yone 14:9) Gula udi mutshigina gukudisa ufuta waye nu Yehowa, khala muzula tangua dia gulonguga ndaga jiavula jiatadila Yesu. Ngenyi, mbawumuzumba muavula, mbawusala nji yagujinginyina gudi muene.

16. Gubonga gutshi tuana heta gula tuasala yagujinginyina gudi Yehowa? (Ngimbo 18:25; Mika 6:8)

16 Gula tudi yagujinginyina gudi athu ako, tuajiya gukuata nawo ufuta wakola gula ene nji adi agujinginyina gudi esue. (Luta 1:14-17) Gula tudi yagujinginyina gudi Yehowa, tuajiya gukhala nu guhuima nu gusuanguluga. Mukunda natshi? Handaga Yehowa wana laya egi mbawukhala wangujinginyina gudi athu adi yagujinginyina gudi muene. (Tanga Ngimbo 18:25; Mika 6:8.) Tangiza gale ndaga eyi. Ikhale tuana khala tuazonda gu meso enji, uvi Mufugi wetu wa ngolo jiagasue wana tshigina gukuata ufuta wakola nu esue! Hene gula tudi nu ufuta wakola nu Yehowa, nga lamba nga mbalagaji nga guene gufua yajiyilego gubolesa ufuta wene. (Dan. 12:13; Luka 20:37, 38; Roma 8:38, 39) Idi diago nu ndando ha gulandula gifezegeselo gia Danyele nu gusala yagujinginyina gudi Yehowa!

LANDULA GUZULA MALONGO MU GIFEZEGESELO GIA DANYELE

17-18. Malongo atshi ako tuajiya guzula mu gifezegeselo gia Danyele?

17 Mu longo edi tuazuelela phamba makalegelo mbadi a Danyele. Uvi gudi nu ndaga jiko jiavula tuajiya gulonguga mu gifezegeselo gienji. Ha gufezegesa, Yehowa wamumonesele vizio nu nzoji jiavula, wamukuatesele nji ha guhana athu ako ukoteleshi wa profesi. Profesi jiavula mukatshi dia profesi jiene, jiatagenesewe gale. Uvi jiko jiana monesa ndaga mbajibuila athu agasue ha mavu mu masugu adi muza.

18 Mu longo dialandula, mbatuzuelele profesi mbadi jiasonegele Danyele. Gukotelesa profesi jiene mbagutukuatesa mukut’etu agasue ha guzula badesizio abonga mangino. Profesi jiene mbajitukuatesa ha gudilonda nu gikhesa giagasue mukunda nu ndaga mbajitubuila nu ha gusala yagujinginyina gudi Yehowa.

LUNGIMBO 119 Tudi Naye Gukhala nu Gutshigina

a Mangino mavuala ana kombelela Yehowa ana tagana nu ndaga jiana toga egi amonese gikhesa nu asale yagujinginyina gudi muene. Yajiya gukhala egi mafuta awo a khalasa ana gualela handaga ana gusha gutshiginyina egi Nzambi wafugile ima yagasue. Nga ndo ana ako ajiya guasegulula handaga ana kombelela Nzambi nu ana gutumagela mikhuala yenji. Uvi gifua luholo longo edi diza guyimonesa, athu agasue ana landula gifezegeselo gia profete Danyele nu ana kombelela Yehowa nu gikhesa giagasue, nu adi yagujinginyina gudi muene ana monesa diago gutema.

b Gudi nu ndaga thathu jiatumine Danyele ha gutuna gudia ima ya enya Babilona: (1) Yajiya gukhala egi mbiji jiawo jiakhalele jia shitu jinyi Mukhuala wakhalele mutunyisa. (Mikh. 14:7, 8) (2) Yajiya nji gukhala egi akhalelego mubatula shitu jiene mito muabonga. (Levi 17:10-12) (3) Gudia ima yene guakhalele gifua adi mukombelela nzambi jia isongo.​—Tala nji Levi 7:15 nu 1 Kolinto 10:18, 21, 22.

c Tala video La vraie justice produira la paix mu jw.org.

d Gula udi mutshigina gukudisa guzumba guaye gudi Yehowa, wajiya nji gulonguga mukanda Approchez-vous de Jéhovah, wana zuelela makalegelo a Yehowa nu umuthu wenji.