Ndeye fundo didi milonga

Ndeye gu mito ya milonga

LUMENE LUA MUTHU

Ngamonele Malamba Akombeledi a Yehowa Akhalele Mutagana Nawo

Ngamonele Malamba Akombeledi a Yehowa Akhalele Mutagana Nawo

YAJIYA gukhala egi aye muwunguluga luko maga amoshi muatele nu muthu akhalele diago nu ndando yavula mukunda nu aye. Ame nji ngudi muwunguluga maga tuatele nu futa diami mumoshi ivo 50 yabalega gale, tangua tuakhalele muweta tshuya hanze gu Kenya. Tuakhalele tuafubitshila gale gu muanya handaga tuakhalele mutshita vuayaje mbeji jiavula. Tuasendesele guzuelela filme imoshi yakhalele nu lungimbo lua enya ikombelelo. Futa diami wazuelele egi, “lungimbo luene ludi muzuelela ndaga jia mambo jishigo mu Biblia.”

Ngalele handaga ngatangijile egi futa diami ashigo mujiya ndaga jia Biblia. Ngamuhudile egi, “aye itshi udi mujiya mukunda nu Biblia?” Uvi ganguhanelego mvutu mbala imoshi. Gungima wanguwambelele egi mama wenji udi Temue wa Yehowa, muene wamulongesele ndaga jia Biblia. Ngatshiginyile gujiya ndaga jiene, hene ngamutogele ha gunguwambela najio.

Tuatele nenji maga uu nu mukatshi dia phipha. Futa diami wanguwambelele egi Biblia yana zuela egi Satana udi fumu wa mavu awa. (Yone 14:30) Yajiya gukhala egi muana gujiya gale ndaga yene sendese mualeha, uvi mukunda nu ame yakhalele ndaga ihe-ihe, khenji nguyivile galego. Sendese mualeha ngakhalele muvua egi Nzambi wa khenda wana tuameza mavu. Uvi ndaga yene yakhalelego gudivua nu ndaga ngakhalele mumona ha mavu. Mu tangua diene ngakhalele nu ivo 26, uvi ngakhalele ngatagana gale nu ndaga jiavula jiakhalele gungusagesa.

Tata wakhalele muwendesa avion mu kompani imoshi yana tamegewa egi Force aérienne des États-Unis. Tangua ngakhalele mona wazonda ngakhalele mujiya egi guerre nucléaire yajiya gukalegewa, handaga masuta akhalele hehi ha gukalegela ba bombe nucléaire tangua diagasue atshigina. Ita yasendesele gu Vietnam tangua ngakhalele mungina khalasa gu Californie. Nganginyile mu hunji dia ana khalasa anyi akhalele mulumbugila mafumu a leta. Maphulushi akhalele gutuhata nu matrake, tangua tuakhalele mulenga tuakhalelego mumona muabonga handaga akhalele gutusonona ba gaz. Ndaga jiakhalele diago tutu-tutu mu tangua diene, umbundudi wakhalele diago wakola. Mafumu a leta akhalele mushiya athu, hene athu akhalele gualumbugila nu guzola nguma. Muthu nu muthu wakhalele muhana matangi enji mu luholo ndaga jiakhalele naye gukalegewa. Ndaga yene yabuishile athu agasue tunga-tunga.

Ngakatuga gu Londres ngudi muya gu Afrique centrale

Mu 1970 ngahetele mudimo gu nord ya Alaska, ngabuile diago nu makuta avula. Gungima ngayile gu Londres, ngasumbile moto, ngasendesele guya gu khanda ya sud. Ngakhalelego mujiya guma ngakhalele muya. Mbeji jiavula gungima ngahetele mu Afrique. Tangua ngakhalele muya mu njila ngataganele nu athu akhalele mukamba luholo lua gulenga milonga akhalele mutagana nayo.

Ndaga ngamonele nu ngavile, jiangutumile ha gutshigina ndaga Biblia yana longesa egi Satana udi mutuameza mavu awa. Ngadihudile egi, Nzambi wana tshita giwa itshi? Ngakhalele diago nu funu ya gujiya.

Gungima dia mbeji jiavula ngahetele mvutu gu muhu wene. Sendese mu tangua diene, ngajiyile aphangi avula a mala nu a akhetu anyi akhalele a gujinginyina gudi Nzambi wa giamatshidia ikhale akhalele mutagana nu malamba a luholo nu luholo. Ngasendesele diago guazumba.

IRLANDE DU NORD YAKHALELE “GIFUTSHI GIA BA BOMBE NU MASASHI”

Tangua ngavutugile gu Londre ngadimonele nu mama wa futa diami, wanguhanele Biblia. Gungima ngayile gu Amsterdam gu Pays-Bas. Phangi mumoshi wa yala wangumonele mutanga Biblia ha mushina mutshi, wangukuatesele ha gujiya ndaga jiavula. Gungima ngayile gu Dublin gu Irlande, guene ngamonele Betele ya Matemue a Yehowa. Ngayile mukokola ha mufulo. Tangua nganginyile ngataganele nu Phangi mumoshi watema wakhalele nu eksperianse yavula, jina dienji Arthur Matthews. Ngamuhudile gula wajiya gungulongesa Biblia; watshiginyile.

Ngasendesele gulonguga nu gikhesa giagasue, ngakhalele musuanguluga gutanga mikanda nu zulunalu jia Matemue a Yehowa. Ngakhalele nji mutanga Biblia. Ndaga ngakhalele mutanga jiakhalele gungusuanguluisa! Tangua ngakhalele muya mu gudibungisa gua mu hungu, ngakhalele gudihula ha gumona luholo ana azonda nji akhalele muhana mvutu gu mihu athu alongugile muavula ana gudihula sendese mualeha. Gifua: ‘Mukunda natshi ndaga jiabola jidi mukalegewa? Nzambi udi nanyi? Athu a gufua ana khala luholo lutshi?’ Mafut’ami agasue akhalele Matemue a Yehowa. Ngakhalelego mujiya athu ako mu gifutshi giene phamba Matemue a Yehowa. Angukuatesele ha guzumba Yehowa nu ha gutshita ndaga jiana gumusuanguluisa.

Nigel, Denis, nu ame

Ngabatijiwe mu 1972. Gungima dia givo gimoshi ngabuile muvundji wa njila. Ngayile mu hungu dimoshi diazonda gu Newry gu Irlande du Nord. Ngamonele inzo imoshi yatungiwe nu maseso gu khanda ya mulundu. Ngamonele ngombe hehi nu dihia dimoshi, ngasendesele gulondega diskur diami hehi nu ngombe jiene. Ngombe jiene jiakhalele gifua jidi gungutegelela tangua jiakhalele mutshaguta luko ima jiadile. Jiajiyilego gunguhana nga longo dimoshi, uvi jiangukuatesele ha gujiya luholo lua gutala athu adi ngungutegelela tangua ngudi mutshita diskur. Mu 1974 ngabuile pionye spesiale, ngasendele gutshita mudimo hamoshi nu phangi Nigel Pitt. Wabuile diago futa diami wakola.

Mu tangua diene “umbundudi” wakhalele wavula gu Irlande du Nord. Athu ako ana tamega Irlande du Nord egi “gifutshi gia ba bombe nu masashi.” Athu akhalele mulua muavula mu njila, ako akhalele mulozewa mata, athu akhalele nji musuega ba bombe mu tumiyo ha gushiya athu aza mu ngina mu katshi nga athu adi hehi nu gamiyo gene. Matangua ako ndaga jiakhalele mutshita mafumu a politike nu a ikombelelo jiene jiakhalele mutuma athu ha guzola nguma. Uvi enya Mishonyi nu enya Katolike akhalele mujiya egi, Matemue a Yehowa ana gudinginyisa ndo mu ndaga jia politike. Gishina giene tuakhalele mulongesa muabonga woma ndo, tuakhalele nji muwubambi. Mbala jiavula athu tuakhalele mulongesa akhalele mujiya tangua nu mafundo umbundudi wakhalele mukalegewa, hene akhalele gututemesa gutuama hagula tuajiya gulenga gingonza.

Ndaga jiavula diago jiabola jiakhalele mukalegewa. Lusugu lumoshi ame nu phangi Denis Carrigan wakhalele nji pionye, tuakhalele mulongesa hehi nu dimbo dimoshi diakhalelego nu Matemue a Yehowa. Tuakhalele tuayile gale mu dimbo diene mbala imoshi. Mukhetu mumoshi watumbidile mambo egi, tuakhalele masuta a gu Grande-Bretagne. Yajiya gukhala egi watangijile ngenyi handaga tuakhalelego muzuela gifua enya gu Irlande. Ndaga yene yatuhanele diago woma, handaga gula muthu udi futa dia masuta ajiya gumushiya nu uta nga gumubogola malu. Tangua tuakhalele hanze munenga bus tuakhalele hakhetu, tuakhalele diago muvua guhuma. Mu tangua diene tuamonele gamiyo gamoshi muza gutuama dia restora, fundo diakhalele mukhetu munu watumbidile mambo. Mukhetu muene wazogele mu restora, wasendesele guta maga nu mala mbadi akhalele mu gamiyo, wakhalele gutumiga muino nu khabu jiagasue. Athu ene mbadi asuenele hehi nu esue, atuhudile mihu mukunda nu programe ya bus. Tangua bus yahetele, ayile muta maga nu shofere. Tuakhalelego muvua ndaga akhalele muzuela. Bus yene yakhalelego nu athu ako mukatshi, tuakotelesele egi adivi ha gutubata hanze ya dimbo ha gututshita gubola. Uvi yakhalelego ngenyi. Tangua nganginyile mu bus, ngahudile shofere egi: “Mala anyi gunu akhala guguhula mihu mukunda nu esue?” Wazuelele egi: “Mudisagesago, ngaawambela egi ngudi gumujiya muabonga. Mudi muwubambi.”

Lusugu luetu lua ulo mu Mars 1977

Mu 1976 ngadimonele nu phangi Pauline Lomax gu asamble a district a gu Dublin. Wakhalele pionye spesiale, wakatugile gu Angleterre. Phangi muene wakhalele muzumba Yehowa muavula, wakhalele muthu wa gudibulumuisa, wakhalele nji wabonga diago. Muene nu galenge genji ga yala Ray, ajiyile giamatshidia sendese ulenge wawo. Gungima dia givo gimoshi tuadizudile mu ulo nu Pauline. Tualanduile gukalagala mudimo wa gipionye spesiale gu dimbo dia Ballymena gu Irlande du Nord.

Tuatshitshile mudimo wa mutadi muwendji matangua azonda gu Belfast, gu Londonderry, nu mafundo ako akhalele nu ingonza yakola. Tuahetele diago gikhesa tangua tuamonele gutshigina gua aphangi a mala nu a akhetu, luholo abembele ikombelelo yawo ya mambo, khadilo dia gutomba-tomba nu umbalagaji wakola ha gukombelela Yehowa. Yehowa wakhalele guakuatesa nu guabamba!

Ngatshitshile ivo kumi gu Irlande. Mu 1981 atutamegele gu Gileade. Tuangiyile khalasa dia 72. Tangua tuazanguile diplome atutumile gu Sierra Leonne gu west ya Afrique.

APHANGI A GU SIERRA LEONE AKHALELE YAGUJINGINYINA IKHALE AKHALELE PHUTU

Tuakhalele mujinga mu inzo ya ba misionere nu aphangi ako a mala nu akhetu 11. Tuakhalele mukalegela gikhukhu gimoshi, tubine thathu, ikhoso mbadi, telefone imoshi, mashinyi amoshi a guwevela milele nu ako a guwumishila milele. Courant yakhalele mubatuga tangua diagasue yatshigina. Mabengu akhalele avula holu dia plafond, nyoga (kobra) nji jiakhalele gutunginyila monzo.

Tudi muzawuga muta ha guya gu asamble a masugu thathu hehi nu Guinée

Tuakhalele mutagana nu ndaga jia lamba, uvi tuakhalele mutshita mudimo wa gulongesa nu gusuanguluga guagasue. Athu akhalele munemesa Biblia, akhalele nji gututegelela muabonga. Avula mukatshi diawo alongugile Biblia, gungima abuile Matemue a Yehowa. Athu a mu dimbo diene akhalele ngungutamega egi “Monsieur Robert.” Akhalele mutamega Pauline egi “Madame Robert.” Uvi gungima, tangua ngasendesele gutshita mudimo muavula gu Betele, ngakhalelego muya luko muavula mu mudimo wa gulongesa. Athu asendesele gutamega Pauline egi “Madame Pauline.” Ame nji akhalele gungutamega egi “Monsieur Pauline.” Pauline wakhalele musuanguluga luholo akhalele gungutamega ngenyi!

Tudi muya ha gulongesa mu membo a gu Sierra Leone

Aphangi avula akhalele phutu, uvi Yehowa wakhalele mutagenesa nzala jiawo tangua diagasue. Matangua ako ndaga yene yakhalele diago mumonega haphelo. (Mat. 6:33) Ngudi muwunguluga phangi wa mukhetu mumoshi wakhalele nu makuta a gusumba ima ya gudia phamba mukunda nu lusugu lumoshi mukunda nu muene nu an’enji. Uvi wahanele makuta ene agasue gudi phangi mumoshi wa yala wakhalele mukata ha gusumba gihemba gia malaria. Gungima mu lusugu luene, mukhetu mumoshi wajile gudi phangi muene wa mukhetu, wamuhanele makuta hagula amutunge sanga. Ndaga jia luholo elu jiakhalele mukalegewa muavula.

TUALONGUGILE KUTIME JIHE-JIHE GU NIGERIA

Tuatshitshile ivo 9 gu Sierra Leone, gungima atutumile gu Betele ya gu Nigeria. Betele ya gu Nigeria yakhalele yakoma diago. Ngalanduile gutshita mudimo ngakhalele mutshita gu Betele ya gu Sierra Leone, uvi asombegesele Pauline mudimo uko. Yakhalele diago ndaga ya lamba mukunda nu muene. Mbeji yagasue wakhalele mubalegesa matangua 130 mu mudimo gulongesa. Athu akhalele muene mulongesa Biblia akhalele mukula muabonga mu nyuma. Uvi gu Betele ya gu Nigeria amutumile gu lingerie, wakhalele mutungila aphangi milele yawo yakhalele mutawuga. Yazudile tangua ha gujidila nu mudimo wene, uvi gungima wakotelesele egi aphangi akhalele musuanguluga nu mudimo wenji. Hene, walanduile gukalagala mudimo wene nu gikhesa giagasue ha guhana aphangi a Betele gikhesa.

Tuakhalelego mujiya kutime jia gu Nigeria, tuakhalele naye gulonguga ndaga jiavula. Lusugu lumoshi phangi mumoshi wa yala wajile mu biro diami nu phangi muko wa mukhetu watamegewe gu Betele. Tangua ngasunuine koko ha gumuhana lumene, phangi muene wa mukhetu washugile phala mu mavu mu malu ami. Ngadihudile diago! Mu tangua diene, ngatangijile verse mbadi: Makalegelo 10:25, 26 nu Gumonesa 19:10. Ngadihudile egi, ‘Ngumutunyisa ba?’ Uvi ngawungulugile egi phangi muene wa mukhetu watamegewa gu Betele, udi mujiya muabonga ndaga Biblia yana longesa.

Ngavile diago musonyi tangua tuakhalele muta maga, gungima ngatshitshile ba recherche mukunda nu ndaga yene. Ngakotelesele egi yakhalele kutime yakhalele mukalegewa mu mafundo ako gu Nigeria. Mala nji akhalele mushuga ha gumenega athu, handaga yakhalele luholo lua gumonesa ginemua. Gutshita ngenyi guakhalelego mumonesa egi adi mukombelela muthu, handaga mu Biblia nji gudi nu ifezegeselo ya athu atshitshile ngenyi. (1 Sam. 24:8) Ngasuangulugile muavula luholo ngazuelelego nga ndaga imoshi yakhalele naye guhana phangi’ami wa mukhetu musonyi.

Tuamonele aphangi avula gu Nigeria asalele yagujinginyina gudi Yehowa ivo yavula. Gifua phangi Isaiah Adagbona. b Wajiyile giamatshidia tangua diakhalele muene muvuala, uvi gungima amukuatele nu misongo ya hute. Amutumine fundo diakhalele enya hute, phamba muene wakhalele Temue wa Yehowa ha fundo diene. Ikhale phangi muene wataganele nu usageshi, uvi wakuatesele enya hute ako gubale 30 ha gubua Matemue a Yehowa. Wazolele nji hungu ha fundo diene.

APHANGI A GU KENYA ANGUMONESELE KHADILO DIA GUHUIMINYINA

Ngudi mutala mun’a rhinocéros gu Kenya

Mu 1996 atutumile gu Betele ya gu Kenya. Yakhalele mbala ya thomo ya guvutuga luko mu gifutshi giene, sendese tangua ngakatugile, gifua luholo ngayizuelela gutunda. Tuakhalele mukhala gu Betele. Mu luphango lua Betele muakhalele nji nu phombo. Phombo jiene jiakhalele “mukuiya” mabundu akhalele muhela aphangi a akhetu. Lusugu lumoshi phangi mumoshi wa mukhetu wabembele fenetre yenji ya gukangula. Tangua diavutugile muene gu sugu yenji, wasangele phombo jiavula mudia ima yabembele muene. Wakalulugile, wazogele muphushi hanze. Phombo nji jiakalulugile jiasendesele guthenyiga ha fenetre.

Ame nu Pauline tuayile mu hungu dia Swahili. Gungima dia masugu, angutombele ha gutuameza Gulonguga gua Mukanda mu Hungu (mangino guana tamegewa egi, Gulonguga gua Biblia mu Hungu). Uvi ngakhalelego mujiya guzuela Swahili muabonga. Ngakhalele gudilondega muabonga gutuama hagula ngajiya gujiya muabonga luholo lua gutanga mihu. Uvi gula phangi wahana komantere mu mbimbi jienji ngakhalelego mukotelesa. Ndaga yene yakhalele ngunguhana musonyi! Ngakhalele muvua gikenene mukunda nu aphangi a mala nu a akhetu. Aphangi akhalele nu khadilo dia gudibulumuisa nu dia guhuiminyina, handaga akhalele gungubemba ha gutuameza gudibungisa. Ndaga yene yakhalele diago gungusuanguluisa.

APHANGI A GU ÉTATS-UNIS AKHALELE YAGUJINGINYINA NGATSHIMA AKHALELE NU UMONYI

Tuatageneselego givo gimoshi gu Kenya. Gungima mu 1997 atutamegele gu Betele ya gu Brooklyn gu New York. Tuahetele giwa mu gifutshi ginyi athu akhalele nu ima yavula yagujingila, uvi khalele mutagana nji nu malamba. (Ish. 30:8, 9) Uvi aphangi’etu a mala nu a akhetu akhalele mumonesa egi adi agujinginyina gudi Yehowa. Akhalelego mukalegela tangua diawo nu ima yawo ha gubua nu umonyi wavula. Uvi akhalele guyikalegela ha gukuatesa mudimo wabonga wana kalegewa mu ulondegi wa Yehowa.

Tuamonele diago mu ivo yavula luholo Matemue a Yehowa akhalele musala yagujinginyina ngatshima akhalele mutagana nu malamba a luholo nu luholo. Gu Irlande, tuamonele luholo aphangi asalele ya gujinginyina ikhale umbundudi wakhalele wakola. Mu Afrique, aphangi akhalele musala yagujingiyina ngatshima akhalele phutu. Gu États-Unis, aphangi akhalele musala yagujingiyina ngatshima akhalele nu ima yavula yagujingila. Yadiago Yehowa wana khala nu gusuanguluga tangua diana mona muene akombeledi enji ha mavu mumonesa egi ana gumuzumba ngatshima adi mutagana nu malamba a luholo nu luholo!

Ame nu Pauline gu Betele ya gu Warwick

Ivo yabalegele diago muphushi ‘gubalega mashinyi a gutungila milele.’ (Yobo 7:6) Henyaha tudi mutshita hamoshi nu aphangi gu biro diakoma dia Matemue a Yehowa gu Warwick gu New York. Tudi nu gusuanguluga ha gukombelela Yehowa hamoshi nu aphangi ana gudimonesela guzumba mukatshi diawo. Tudi nu gusuanguluga ha gutshita mudimo watuhanele Fumu Klisto Yesu. Gualeha ndo mbawuhana lufuto gudi athu agasue adi agujinginyina gudi Yehowa.​—Mat. 25:34.

a Mangino ana tamegewa egi asamble a masugu thathu.

b Lumene lua phangi Isaiah Adagbona luazogele mu Inzo Yaleha ya Mutaledi ya 1 Avril 1998 diyiji 22-27 ya Français. Wafile mu 2010.