Ndeye fundo didi milonga

Ndeye gu mito ya milonga

LONGO DIA 45

Khala Muzumba Aphangi’aye Aklisto Muavula

Khala Muzumba Aphangi’aye Aklisto Muavula

‘Khalenu gudizumba muavula nu gudivuila khenda.’—ZAK. 7:9.

LUNGIMBO 107 Imitons l’amour de Dieu

NDAGA JIDI MU LONGO EDI *

1-2. Ndaga jitshi jidi gututuma ha guzumba aphangi’etu muavula?

 TUDI nu ndaga jiavula jiana gututuma ha guzumba aphangi’etu muavula. Ndaga jitshi? Mukanda wa Ishima udi gutumonesa ndaga jiene haphelo. Udi muzuela egi: ‘Ubembigo guzumba guavula nu ndaga jia giamatshidia. . . . Gula watshita ngenyi, Nzambi nu athu mbaagutshigina; mbawujiyiwa nji gifua muenya ndunge gu meso awo.’ ‘Muthu udi nu guzumba guavula wana heta gubonga.’ ‘Muthu udi mutshita ndaga jiabonga nu udi nu guzumba guavula mbawuheta monyo.’—Ish. 3:3, 4; 11:17; 21:21.

2 Mukanda wa Ishima watumonesa ndaga thathu jidi gututuma ha guzumba aphangi’etu Aklisto muavula. Thomo, gula tudi muzumba aphangi muavula, mbatukhala nu ndando yavula gu meso a Yehowa. Ya mbadi, esue hakhetu tuana heta gubonga mangino gula tudi muzumba aphangi muavula. Ha gufezegesa, yana gutukuatesa ha gukuata nawo ufuta wabonga. Ya thathu, mbatuheta gubonga guavula mu masugu adi muza, nu monyo wa ivo nu ivo. Yadiago, tudi nu ndaga jiavula jidi gututuma ha gutumagela mbimbi jidi muzuela Yehowa egi: ‘Khalenu gudizumba muavula nu gudivuila khenda.’—Zak. 7:9.

3. Mihu itshi tuza mutadila mu longo edi?

3 Mu longo edi, tuza muhana mvutu gu mihu eyi nguana: Akuatshi tudi naye guzumba muavula? Mukanda wa Luta udi gutulongesa itshi mu ndaga yatadila guzumba aphangi’etu muavula? Luholo lutshi tuajiya guzumba aphangi’etu muavula mangino? Gubonga gutshi mbatuheta gula tudi muzumba aphangi muavula?

AKUATSHI TUDI NAYE GUZUMBA MUAVULA?

4. Luholo lutshi tuajiya gulandula gifezegeselo gia guzumba gua Yehowa? (Mako 10:29, 30)

4 Mu longo diabalega, tuamonyi egi Yehowa wana zumba muavula athu ana gumuzumba nu ana gumukombelela. (Dan. 9:4) Tuana tshigina ‘gulandula gifezegeselo gia Nzambi, muene wana gutuzumba muavula handaga tudi an’enji.’ (Ef. 5:1) Hene tudi naye guzumba aphangi’etu Aklisto muavula diago.—Tanga Mako 10:29, 30.

5-6. Luholo lutshi guzumba tuana monesela athu agasue gudi gua gudisha nu guzumba guavula Aklisto adi naye gukhala nago?

5 Gula tuajiya muabonga ndaga tudi naye gukalagala ha guzumba aphangi’etu Aklisto muavula, mbayitukuatesa ha guazumba diago. Tutadilenu gifezegeselo gimoshi gidi gutukuatesa ha gujiya gudisha gudi mukatshi dia guzumba athu agasue nu guzumba aphangi’etu Aklisto muavula.

6 Tuzangulenu gifezegeselo gia mupostolo Phaula nu athu akhalele muya n’enji mu masuwa. Tangua masuwa abundugile, ahetele ha hongo dia Malete. Athu a ha hongo diene akhalelego guajiya nga hazonda. Uvi a ayambele nu gisemo nu guzumba guagasue. (Makal. 28:2, 7) Gisemo giawo nu guzumba guawo guakhalele guabonga. Uvi guzumba guene guakhalele phamba guzumba gunu athu ana monesela athu agasue adi nu funu ya ukuateshi, gushigo gifua guzumba guavula gunu Aklisto a giamatshidia akhala nago mukatshi diawo.

7-8. (a) Itshi yana gutuma akombeledi a Yehowa ha gudizumba muavula? (b) Mukunda natshi tuza mutadila mukanda wa Luta?

7 Ndaga yana gututuma ha guzumba muavula aphangi’etu Aklisto yene yana monesa gudisha gudi mukatshi dia guzumba guene nu guzumba tuana monesela athu ako. Itshi yakhalele mutuma akombeledi a Yehowa a mu tangua dikulu ha gudizumba muavula? Gushigo nu muthu wakhalele guashinjiga ha gudizumba, uvi mitshima yawo yakhalele guatuma ha gudizumba muavula. Tutadilenu gifezegeselo gia Davidi. Davidi wakhalele futa dia Yonatana. Uvi Sh’a Yonatana gakhalelego muzumba Davidi, wakhalele mukamba gumushiya. Ikhale ngenyi, mutshima wa Davidi wamutumine ha guzumba futa dienji Yonatana muavula. Ivo yavula gungima dia gufua gua Yonatana, Davidi walanduile guzumba muavula Mefiboshete, mun’a Yonatana.—1 Sam. 20:9, 14, 15; 2 Sam. 4:4; 8:15; 9:1, 6, 7.

8 Mukanda wa Luta wajiya gutulongesa ndaga jiavula jiatadila guzumba aphangi’etu muavula. Malongo atshi tuajiya guzula gudi athu adi muzuelela mu mukanda wene? Luholo lutshi tuajiya gukalegela malongo ene mu hungu? *

MUKANDA WA LUTA UDI GUTULONGESA ITSHI MU NDAGA YATADILA GUZUMBA APHANGI’ETU MUAVULA?

9. Mukunda natshi Naomi wazuelele egi Yehowa wakhalele gumuluisa?

9 Mukanda wa Luta udi muzuelela lumene lua Naomi, giwaji gia Luta, nu lumene lua yala mumoshi wakhalele muzumba Nzambi. Yala muene jina dienji Boaza, wakhalele phangi’a mulumi’a Naomi. Naomi nu mulumi’enji nu an’awo mbadi a mala akatugile gu Isalele mukunda nu nzala, ayile mukhala gu Moaba. Hakhalele ene mu dimbo dia Moaba, mulumi’a Naomi wafuile. An’enji mbadi a mala azudile akhetu mu ulo, uvi gungima ene nji afuile. (Luta 1:3-5; 2:1) Ndaga yene yalebesele diago Naomi muila. Yamuhanele gikenene giavula, wasendesele gutangiza egi Yehowa wakhalele gumuluisa. Wazuelele egi: ‘Yehowa wangubalumugila.’ ‘Nzambi wa Ngolo Jiagasue wangusagesa muavula.’ Wazuelele luko egi: ‘Yehowa hakhenji muene udi gunguluisa; Nzambi wa Ngolo Jiagasue wangumonesa lamba.’—Luta 1:13, 20, 21.

10. Itshi yazuelele Yehowa mukunda nu mbimbi jia Naomi?

10 Itshi yazuelele Yehowa mukunda nu mbimbi jia Naomi? Yehowa gatunyinego muenya mudimo wenji. Uvi wamuvuidile khenda. Mukunda natshi? Handaga Yehowa wana jiya egi ‘lamba diajiya gubuisa muenya ndunge gifua muenya malui.’ (Mulo. 7:7) Naomi wakhalele nu funu ya ukuateshi ha gukotelesa egi Yehowa gamutunyilego. Luholo lutshi luamukuatesele Nzambi? (1 Sam. 2:8) Watumine Luta ha gumonesela Naomi guzumba guavula. Luta wakuatesele giwaji gienji nu gisemo giagasue ha gukatula gikenene. Wamukuatesele nji ha gujiya egi Yehowa gamubembelego nga hazonda. Gifezegeselo gia Luta gidi gutulongesa itshi?

11. Mukunda natshi tuana kuatesa aphangi’etu adi nu gikenene?

11 Gukhala nu guzumba guavula guana gututuma ha gukuatesa aphangi’etu adi nu gikenene. Gifua luholo Luta wakuatesele Naomi, esue nji mangino tuana kuatesa aphangi mu hungu adi nu gikenene. Tuana guzumba aphangi’etu a mala nu a akhetu, tuana tshita nji yagasue ha guakuatesa. (Ish. 12:25; 24:10) Ndaga yene idi gudivua nu mbimbi jiazuelele mupostolo Phaula egi: ‘Zuelenu mbimbi jiabonga gudi athu adi nu gikenene, kuatesenu athu adi aguleba, khalenu nu guhuiminyina gudi athu agasue.’—1 Tes. 5:14.

Ha gukuatesa phangi wa yala nga wa mukhetu udi nu gikenene, tudi naye gumutegelela muabonga (Tala paragrafe 12)

12. Ndaga itshi yabonga wajiya gukalagala ha gukuatesa aphangi adi nu gikenene?

12 Ndaga yabonga wajiya gukalagala ha gukuatesa aphangi adi nu gikenene idi guategelela nu guamonesa egi wana guazumba. Yehowa wana suanguluga muavula nu ndaga wana kalagala ha gukuatesa akombeledi enji. (Ngi. 41:1) Ishima 19:17 idi muzuela egi: ‘Muthu udi mukhaphela phutu ima, idi gifua udi musomba Yehowa. Muene mbawumushimbiga mukunda nu guhana guenji.’

Luta watshigina guya nu giwaji gienji Naomi, uvi Orpa wavutuga genji gu Moaba. Luta wawambelele Naomi egi: ‘Fundo mbawuya, diene mbanguya nji ame’ (Tala paragrafe 13)

13. (a) Luholo lutshi desizio dia Luta diakhalele dia gudisha nu dia Orpa? (b) Luholo lutshi Luta wamonesele egi wakhalele muzumba Naomi muavula? (Tala gifuanesa holu dia gizula.)

13 Ha gukotelesa ndaga eyi muabonga, tutangizenu ndaga jiabuidile Naomi tangua diafuile mulumi’enji nu an’enji a mala mbadi. Tangua diavuile Naomi egi ‘Yehowa wakuatesele athu enji nu waahanele ima ya gudia,’ wazudile desizio dia guvutuga gumbo diawo gu Isalele. (Luta 1:6) Iwaji yenji mbadi yasendesele gumulandula. Uvi hakhalele ene muya mu njila, Naomi waawambelele mbala jitatu ha guvutuga gu Moaba. Itshi akalegele? Biblia idi muzuela egi: ‘Orpa wayambele giwaji gienji, gungima wayile genji. Uvi Luta wajinginyine Naomi.’ (Luta 1:7-14) Orpa wakalegele ndaga yamuwambelele Naomi, wavutugile gu Moaba. Uvi Luta gavutugilego. Muene nji wakhalele naye guvutuga gu Moaba, uvi mukunda nu guzumba guenji guavula gudi giwaji gienji, wayile n’enji ha gumukuatesa. (Luta 1:16, 17) Luta galabelego guzula desizio dia guya nu Naomi, uvi wayile n’enji handaga wakhalele gumuzumba muavula. Gifezegeselo gia Luta gidi gutulongesa itshi?

14. (a) Luholo lutshi aphangi avula ana landula gifezegeselo gia Luta mangino? (b) Ha gutadila Hebelu 13:16, milambu itshi yana suanguluisa Nzambi?

14 Gula tudi muzumba aphangi’etu muavula, mbatutshita ngolo ha guakuatesa. Luholo lumoshi nu mu tangua dikulu, mangino aphangi avula a mala nu a akhetu ana zumba aphangi’awo Aklisto muavula, ikhale anyi ashigo mujiya. Ha gufezegesa, gula avua egi aphangi’awo malamba a abuila, ana kalagala yagasue ha guakuatesa mu phushi. Luko, gula avua egi phangi mumoshi mu hungu udi nu lamba dia makuta, ana kamba gumujiya nu ana gumukuatesa. Luholo lumoshi nu Aklisto a gu Maseduane, ana gudihana nu mutshima umoshi ha gukuatesa aphangi’awo Aklisto. Ana kalegela tangua diawo nu ‘ima adi nayo’ ha gukuatesa aphangi’awo adi nu funu ya ukuateshi. (2 Kol. 8:3) Yehowa wana suanguluga gula akombeledi enji adi nu guzumba gua luholo elu!—Tanga Hebelu 13:16.

LUHOLO LUTSHI TUAJIYA GUZUMBA APHANGI’ETU MUAVULA MANGINO?

15-16. Itshi yakalegele Luta tangua Naomi wamuwambelele ha guvutuga gumbo diawo?

15 Lumene lua Luta nu Naomi ludi gutulongesa ndaga jiavula jiabonga. Tutadilenu ndaga jiazonda mukatshi dia ndaga jiene.

16 Ubembigo, landula gukuatesa aphangi’aye. Tangua Luta walanduile giwaji gienji Naomi ha guya n’enji gu Yuda, Naomi wamutunyishile. Uvi Luta gabembelego. Itshi yakalegewe gungima? Biblia idi muzuela egi: ‘Tangua diamonele Naomi egi Luta wakhalele jigi-jigi ha guya n’enji, wabembele gumutunyisa.’—Luta 1:15-18.

17. Itshi yajiya gutukuatesa ha gutuna gubemba gukuatesa aphangi’etu?

17 Longo tuajiya guzula: Ha gukuatesa athu adi aguleba nga adi nu gikenene, tudi naye gukhala nu guhuiminyina; uvi tushigo naye gubemba guakuatesa. Thomo phangi mumoshi wa mukhetu udi nu funu ya ukuateshi wajiya gutuna egi tumukuatese. * Uvi guzumba guetu guavula mukunda nu aphangi’etu Aklisto mbagututuma ha gulandula gumukuatesa. (Gal. 6:2) Tudi naye gukhala nu felela egi muene mbawutshigina ukuateshi wetu.

18. Itshi yahanele Luta gikenene?

18 Uvuigo khabu. Tangua Naomi nu Luta ahetele gu Beteleheme, Naomi wadimonele luko nu athu akhalele mujinga nawo hehi. Waawambelele egi: ‘Tangua ngakatugile haha, ngakhalele nu ima yagasue. Uvi Yehowa wanguvutula mago a githuhu.’ (Luta 1:21) Tangiza luholo luadivuile Luta tangua diavuile muene mbimbi eji jia Naomi! Luta watshitshile yagasue ha gukuatesa Naomi. Wadidile n’enji, wamuhanele ngolo nu wawendele n’enji masugu avula mu njila. Ikhale ngenyi, Naomi wazuelele egi: ‘Yehowa wanguvutula mago a githuhu.’ Mbimbi jia Naomi jidi mumonesa gifua Luta gatshitshilego nga gima gimoshi ha gumukuatesa, hoho wakhalele n’enji tangua diagasue ha gumukuatesa. Idi naye gukhala egi ndaga yene yahanele Luta gikenene giavula! Uvi gabembelego Naomi, walanduile gumukuatesa.

19. Itshi tuajiya gukalagala gula phangi mumoshi udi nu gikenene watuwambela mbimbi jiabola?

19 Longo tuajiya guzula: Mangino nji tuajiya gukalagala yagasue ha gukuatesa phangi mumoshi wa mukhetu udi nu gikenene. Phangi muene wajiya gutuwambela mbimbi jiabola. Uvi tushigo naye guvua khabu. Tudi naye gulandula gumukuatesa. Tudi naye nji gutoga Yehowa atukuatese ha gujiya luholo tuajiya gukuatesa phangi’etu.—Ish. 17:17.

Luholo lutshi akulu ajiya gulandula gifezegeselo gia Boaza mangino? (Tala paragrafe 20-21)

20. Itshi yahanele Luta ngolo ha gulandula gukombelela Yehowa?

20 Gula phangi udi nu gikenene, tudi naye gumukuatesa. Luta wamonesele Naomi guzumba guavula tangua diakhalele muene nu gikenene. Uvi henyaha Luta nji udi nu gikenene. Hene Yehowa watumine Boaza ha gumukuatesa. Boaza wawambelele Luta egi: ‘Yehowa agushimbige mukunda nu ndaga wakalegele. Yehowa Nzambi wa Isalele aguhane gishimbigo giakoma handaga waza gudisuega moshi’a mahambu enji.’ Mbimbi eji jiakuatele diago mutshima wa Luta. Hene wawambelele Boaza egi: ‘Wangukuatesa muavula sha, mbimbi jiaye jiahana muenya mudimo waye ngolo.’ (Luta 2:12, 13) Mbimbi jiazuelele Boaza jiajile mu tangua diatagana, jiakuatesele diago Luta, jiamuhanele ngolo ha gulandula gukombelela Yehowa.

21. Ha gutadila Yeshaya 32:1, 2, itshi akulu adi naye gukalagala?

21 Longo tuajiya guzula: Athu anyi ana monesela athu guzumba guavula, matangua ako ene nji akhala nu funu ya ukuateshi. Boaza washimanele Luta tangua diavuile muene egi Luta wakuatesele Naomi. Mangino nji gula akulu amona luholo aphangi a mala nu a akhetu mu hungu adi mukuatesa aphangi’awo Aklisto, ana guashimana. Yadiago, gula tudi mushimana aphangi’etu Aklisto luholo elu, mbayaahana ngolo ha gulandula gukombelela Yehowa.—Tanga Yeshaya 32:1, 2.

GUBONGA GUTSHI MBATUHETA GULA TUDI MUZUMBA APHANGI MUAVULA?

22-23. Luholo lutshi Naomi wasombegesele matangi enji? Mukunda natshi? (Ngimbo 136:23, 26)

22 Matangua azonda gungima, Boaza wahanele Luta nu Naomi ima ya gudia. (Luta 2:14-18) Naomi wazuelele itshi mukunda nu ima yahanele Boaza? Wazuelele egi: ‘Yehowa yago wana monesa guzumba guavula gudi athu a gufua nu athu a monyo agushimbige.’ (Luta 2:20a) Mbimbi eji jidi mumonesa egi Naomi wasombegesele matangi enji! Mukunda natshi? Thomo wazuelele nu gudila guagasue egi: ‘Yehowa . . . udi gunguluisa.’ Uvi henyaha udi muzuela egi: ‘Yehowa . . . wana monesela athu guzumba guavula.’ Itshi yakuatesele Naomi ha gusombegesa matangi enji?

23 Gu gisugishilo, Naomi wasendesele gukotelesa egi Yehowa gamubembelego nga hazonda. Yehowa watumine Luta ha gumukuatesa mu njila ha guvutuga gu Yuda. (Luta 1:16) Naomi wakotelesele luko egi Yehowa watumine Boaza ha guakuatesa. (Luta 2:19, 20b) Idi naye gukhala egi Naomi watangijile egi: ‘Henyaha ngajiya giwa egi Yehowa gangubembelego nga hazonda. Muene udi nu ame tangua diagasue!’ (Tanga Ngimbo 136:23, 26.) Tangua diamonele Naomi egi Luta nu Boaza amubembelego, wahanele Yehowa mersi! Mukut’awo agasue asuangulugile muavula tangua amonele egi Naomi gashigo luko nu gikenene, uvi udi mukombelela Yehowa nu gusuanguluga guagasue.

24. Mukunda natshi tudi naye gulandula guzumba aphangi’etu Aklisto muavula?

24 Mukanda wa Luta watulongesa itshi mu ndaga yatadila guzumba aphangi’etu muavula? Tuamonyi egi gula tudi nu guzumba guavula, mbatushigo mubemba gukuatesa aphangi’etu adi nu gikenene, ikhale atuwambela mbimbi jiabola. Tuamonyi luko egi tudi naye gukalagala yagasue ha gukuatesa aphangi’etu Aklisto. Akulu adi naye gushimana aphangi anyi ana gudihana ha gukuatesa aphangi Aklisto adi nu gikenene. Gula tuamona luholo aphangi’etu anyi akhalele thomo nu gikenene adi nu gusuanguluga, esue nji tuana suanguluga muavula. (Makal. 20:35) Mukunda natshi tudi naye gulandula guzumba aphangi’etu Aklisto muavula? Handaga tudi mutshigina gulandula gifezegeselo gia Yehowa, Nzambi ‘wazala pha nu guzumba.’—Guz. 34:6; Ngi. 33:22.

LUNGIMBO 130 Pardonnons volontiers

^ par. 5 Yehowa wana tshigina egi tuzumbe aphangi’etu Aklisto muavula diago. Ha gujiya muabonga luholo tuajiya guzumba aphangi’etu muavula, tudi naye gulonguga luholo akombeledi a Nzambi a mu tangua dikulu amonesele khadilo diene. Mu longo edi, tuza mumona luholo tuajiya gulandula gifezegeselo gia Luta nu Naomi nu Boaza.

^ par. 8 Ha guheta gubonga mu longo edi, tuamitoga ha gutanga mukanda wa Luta mukhapho 1 nu 2.

^ par. 17 Mu longo edi tudi muzuelela gifezegeselo gia Naomi. Hene malongo tudi muzuelela adi mutadila aphangi akhetu adi nu funu ya ukuateshi. Uvi adi mutadila nji aphangi a mala.