Ndeye fundo didi milonga

Ndeye gu mito ya milonga

LONGO DIA 40

Gubalumuna Diago Mutshima Gudi Mukotelesa Itshi?

Gubalumuna Diago Mutshima Gudi Mukotelesa Itshi?

‘Ame ngajile ha gutamega enya gubola hagula abalumune mitshima yawo.’—LUKA 5:32.

LUNGIMBO 36 “Préservons nos cœurs”

NDAGA JIDI MU LONGO EDI *

1-2. Gudisha gutshi guakhalele mukatshi dia mafumu awa mbadi? Mihu itshi tuza mutadila?

TUZUELELENU mafumu mbadi a mu tangua dikulu. Mumoshi mukatshi diawo wakhalele muhinyina iphuta 10 gu Isalele, muko wakhalele muhinyina iphuta mbadi gu Yuda. Mafumu ene agasue mbadi alumbugile Yehowa nu atumile akombeledi enji ha gutshita gubola. Akhalele mukombelela isongo nu ashiyile athu avula. Uvi guakhalele nu gudisha mukatshi diawo. Mumoshi wakalegele ndaga jiabola uu nu gu gufua guenji, uvi muko wabalumuine mutshima, Nzambi wamutotesele gubola guenji. Mafumu ene akhalele akhuatshi?

2 Yakhalele Ahaba fumu wagu Isalele nu Manase fumu wagu Yuda. Tuajiya guzula malongo mu ifezegeselo ya mafumu awa mbadi mu ndaga yatadila gubalumuna mutshima. (Makal. 17:30; Lomo 3:23) Gubalumuna mutshima gudi itshi? Luholo lutshi tuajiya gumonesa egi tuabalumuna diago mutshima? Tudi naye gukamba mvutu jia mihu eyi handaga tuana tshigina egi Yehowa atutotesele gula tuakalagala gubola. Ha guheta mvutu jiene, tuza mutadila ndaga mafumu awa mbadi akalegele mu monyo wawo nu malongo tuajiya guzula mu ifezegeselo yawo. Gungima, tuza muzuelela ndaga Yesu walongesele mu ndaga yatadila gubalumuna mutshima.

MALONGO TUAJIYA GUZULA MU GIFEZEGESELO GIA FUMU AHABA

3. Ahaba wakhalele fumu wa luholo lutshi?

3 Ahaba wakhalele fumu wa 7, wahinyine iphuta 10 ya gu Isalele. Wazudile Yezabele muna fumu wa gu Sidona mu ulo. Sidona yakhalele gifutshi gia gu Nord giakhalele nu umonyi wavula. Ulo wawo wakhalele naye gukuatesa gifutshi gia Isalele ha guheta umonyi wavula. Uvi watumine nji enya Isalele ha gulumbugila Yehowa muavula gubalega. Yezabele wakhalele mukombelela Bale, watumine nji Ahaba ha gubata gikombelelo giabola mu Isalele. Mukatshi dia ndaga jiakhalele mukalegewa mu gikombelelo giene, yakhalele: Uthambi nu guhana ana gifua milambu. Tangua Yezabele wakhalele mukaji’a fumu, ba profete agasue a Yehowa, akhalelego mu ubambi. Washiyile ba profete avula mukatshi diawo. (1 Maf. 18:13) Ahaba ‘wakalegele ndaga jiabola gu meso a Yehowa gubalega mafumu agasue adiangele guhinyina gutuama dienji.’ (1 Maf. 16:30) Yehowa wakhalele mumona ndaga jiagasue Ahaba nu Yezabele akhalele mukalagala. Waavuidile khenda, watumine profete Eliya ha gukuatesa akombeledi enji ha gusombegesa makalegelo awo nu ha gumukombelela. Uvi Ahaba nu Yezabele atunyile guategelela.

4. Ndola itshi Yehowa wazuelele egi udi naye guhana Ahaba? Ndaga itshi yakalegele Ahaba havuile muene mbimbi jiene?

4 Uvi Yehowa galanduilego guavuila luko khenda; watumine Eliya ha guwambela Ahaba nu Yezabele luholo akhalele naye guahana ndola. Wazuelele egi fami yenji yagasue idi naye gushiyiwa. Ndaga jiazuelele Eliya jiahanele Ahaba gikenene giavula. Ndaga ya gudihula idi egi Ahaba wakhalele nu lulendo luavula, uvi ‘wadibulumuishile.’—1 Maf. 21:19-29.

Luholo Fumu Ahaba wambile profete wa Nzambi mu bologo, wamonesele egi gabalumuinego diago mutshima (Tala paragrafe 5-6) *

5-6. Itshi idi mumonesa egi Ahaba gabalumuinego diago mutshima?

5 Ahaba wadibulumuishile mu tangua diene, uvi ndaga jiakalegele muene gungima jiamonesele egi gabalumuinego diago mutshima. Gakatudilego gikombelelo gia Bale mu Isalele. Gakuateselego nji athu ha gukombelela Yehowa. Ndaga jiko jiakalegele Ahaba jiamonesele egi gabalumuinego diago mutshima.

6 Lusugu lumoshi Ahaba watogele Fumu Yosafata wa gu Yuda ha guya n’enji hamoshi ha guluisa enya gu Siliya. Yosafata wakhalele fumu wabonga, wakhalele mushila Yehowa mutshima. Wawambelele Ahaba egi adi naye thomo guhula profete wa Yehowa, uvi Ahaba gatshiginyilego matangi ene. Wazuelele egi: ‘Guasala phamba muthu mumoshi wajiya guhula Yehowa mukunda nu esue, uvi nganago gumutshigina handaga muene ganago guzuela ndaga jiabonga mukunda nu ame, wana zuela khuta ndaga jiabola.’ Ikhale ngenyi, ahudile profete Mikaya. Ndaga jiabalegele gifua luholo Ahaba wazuelele! Profete wa Nzambi wazuelele ndaga jiabola mukunda nu muene. Ha fundo dia gubalumuna mutshima hagula Yehowa amutotesele, fumu owu wabola Ahaba, wambile profete wa Nzambi mu bologo. (1 Maf. 22:7-9, 23, 27) Ikhale Ahaba wambile profete wa Yehowa mu bologo, uvi profesi yene yatagenesewe. Tangua ayile gu ita, Ahaba washiyiwe.—1 Maf. 22:34-38.

7. Luholo lutshi Yehowa wakhalele mutadila Ahaba gungima dia gufua guenji?

7 Gungima dia gufua gua Ahaba, Yehowa wamonesele luholo luakhalele muene gumutadila. Tangua Fumu wabonga Yosafata wavutugile gu ita mu ubambi, Yehowa watumile profete ha gumuwambela egi wakalegele gubola luholo wayile mukuatesa Ahaba. Yehowa wazuelele egi: ‘Mukunda natshi udi naye gukuatesa muthu wabola? Mukunda natshi udi naye guzumba mbalagaji jia Yehowa?’ (2 Gudi. 19:1, 2) Henyaha tangiza gale ndaga eyi: Nga Ahaba wabalumuine diago mutshima, nga profete wa Yehowa gamutamegenego egi muthu wabola wakhalele nu umbalagaji nu Yehowa. Yadiago, Ahaba wavuile gikenene giavula mukunda nu ndaga jiakalegele muene, uvi gabalumuinego diago mutshima.

8. Malongo atshi tuajiya guzula mu gifezegeselo gia Ahaba mu ndaga yatadila gubalumuna mutshima?

8 Malongo atshi tuajiya guzula mu gifezegeselo gia Ahaba? Tangua Eliya wawambelele Ahaba malamba akhalele naye gubuila fami yenji, Ahaba wakalegele ndaga imoshi yabonga diago; wadibulumuishile, uvi ndaga jiakalegele muene gungima jiamonesele egi gabalumuinego mutshima. Gubalumuna mutshima guana kotelesa ndo phamba gudisagesa mukunda nu ndaga imoshi tuakalagala, uvi guana kotelesa ndaga jiavula. Ha gujiya gula gubalumuna diago mutshima gudi mukotelesa itshi, tutadilenu gifezegeselo gia Manase.

MALONGO TUAJIYA GUZULA MU GIFEZEGESELO GIA FUMU MANASE

9. Manase wakhalele fumu wa luholo lutshi?

9 Gungima dia ivo 200, Manase wabuile fumu wa gu Yuda. Yajiya gukhala egi, wakalegele ndaga jiavula jiabola gubalega Ahaba! Biblia idi muzuela egi: ‘Wakalegele ndaga jiavula jiabola gu meso a Yehowa ha gumuhana khabu.’ (2 Gudi. 33:1-9) Manase watungile iwotshielo mukunda nu nzambi jia mambo. Walondele nji gifuanesa gialeha gia kunji dia gijila mu tempelo ya Yehowa! Yajiya gukhala egi gifuanesa giene giakhalele mumonesa gisongo gia nzambi wa mukhetu wa aphaganu. Wakhalele mungina monzo ya ngombo, wakhalele muhula athu ana zuela ndaga mbajibua mu masugu adi muza nu gukalagala ndaga jia wanga. Washiyile nji ‘athu avula akalegelego gubola.’ Wawetshiele nji ‘an’enji a mala ha tshuya,’ gifua milambu gudi nzambi jia isongo.—2 Maf. 21:6, 7, 10, 11, 16.

10. Luholo lutshi Yehowa wahanele Manase disipline? Itshi Manase wakalegele?

10 Manase wakhalele gifua Ahaba; watunyine malongo akhalele gumuhana Yehowa mu njila ya baprofete enji nu mutshima umoshi. Hene ‘Yehowa watumine mafumu a masuta a fumu wa gu Asilya, [gu Yuda] ene akuatele Manase amujitshigile malenge, ayile n’enji gu Babilona.’ Yajiya gukhala egi tangua Manase wakhalele mu bologo gu Babilona, wazudile tangua dia gutangigiza ndaga jiakadigile muene. ‘Wadibulumuishile gutuama dia Nzambi wa akhakha enji.’ Wakalegele nji ndaga jiko. ‘Wabubidile Yehowa Nzambi wenji ha gumutotesela.’ Manase gasugilego phamba hananyi; ‘walanduile gukombelela Nzambi.’ Ndaga eji jiagasue jiamonesele egi wasombegesele diago. Wasendesele gumona Yehowa gifua ‘Nzambi wenji’ wakhalele nji gumukombelela muavula.—2 Gudi. 33:10-13.

Fumu Manase wamonesele egi wabalumuine diago mutshima luholo luavutudile muene gikombelelo gia giamatshidia (Tala paragrafe 11) *

11. Ha gutadila 2 Gudilanduluila 33:15, 16, luholo lutshi Manase wamonesele egi wabalumuine diago mutshima?

11 Yehowa wahanele mvutu gu isambu ya Manase. Wakotelesele egi ndaga jiakhalele muzuela Manase mu isambu yenji, jiamonesele egi wasombegesele diago. Hene Yehowa wategelele isambu ya Manase nu wamuhanele njila ya guvutugila luko ufumu wenji. Manase wakalegele yagasue ha gumonesa egi wabalumuine diago mutshima. Wakalegele ndaga jinyi Ahaba gatshitshilego. Wasombegesele makalegelo enji, wamuangele gikombelelo gia mambo, wakuatesele nji athu ha gukombelela Yehowa. (Tanga 2 Gudilanduluila 33:15, 16.) Ivo yavula gutuama egi Manase abalumune mutshima, wakhalele gifezegeselo giabola gudi enya fami yenji, gudi manene enji nu gudi athu enji. Hene, yakhalele mutoga egi akhale nu gikhesa nu gutshigina guakola ha gukalagala ndaga eyi. Hakolele muene, watshitshile yagasue ha gulondega ndaga jiko jiabola jiakalegele muene. Yajiya gukhala egi gifezegeselo gienji giabonga giakuatesele mujigulu wenji Yoziase ha gukhala nji fumu wabonga.—2 Maf. 22:1, 2.

12. Gifezegeselo gia Manase gidi gutulongesa itshi mu ndaga yatadila gubalumuna mutshima?

12 Malongo atshi tuajiya guzula mu gifezegeselo gia Manase? Wadibulumuishile, watshitshile nji ndaga jiavula. Wakombelele Yehowa, wamutogele ha gumuvila khenda. Wasombegesele makalegelo enji. Wakalegele ngolo ha gulonda ndaga jiabola jiakalegele muene, wasendesele gukombelela Yehowa, wakuatesele nji athu ako ha gumukombelela. Gifezegeselo gia Manase gidi muhana felela gudi aphangi akalegele gubola. Lumene lua Manase ludi mumonesa egi Yehowa Nzambi udi ‘muenya gisemo nu wana khala hehi ha gutotesela athu gubola.’ (Ngi. 86:5) Yehowa wana totesela athu agasue ana balumuna diago mutshima.

13. Hana gifezegeselo gidi mumonesa egi muthu wabalumuna diago mutshima.

13 Manase gasugilego phamba ha gudisagesa mukunda nu gubola guenji, uvi wakalegele nji ndaga jiavula. Lumene luenji ludi gutulongesa longo dimoshi dia ndando mu ndaga yatadila gubalumuna mutshima. Tutadilenu gifezegeselo gimoshi: Tangiza gale egi watoga muthu mumoshi mikatshi, uvi muene waguhana mayi. Yajiya gugusuanguluisa ba? Ndo sha! Wajiya gusuanguluga gula waguwambela egi mayi ana gutukuatesa ha gulondela mikatshi ba? Ndo sha! Luholo lumoshi nji, Yehowa wana toga muthu watshitshi gubola ha gubalumuna diago mutshima. Gula muthu watshitshi gubola wadisagesa mukunda nu gubola guenji, idi ndaga yabonga. Gudisagesa luholo elu guana kuatesa ha gubalumuna mutshima, uvi gashigo naye gusuga phamba hananyi. Udi naye gutshita luko itshi? Tuzuelelenu gifezegeselo giahanele Yesu ha guheta malongo.

LUHOLO LUA GUJIYA GULA MUTHU WABALUMUNA DIAGO MUTSHIMA

Tangua mona watotele wakotelesele egi wazudile desizio diabola, wakalegele vuayaje yaleha ha guvutuga gu inzo (Tala paragrafe 14-15) *

14. Mu gifezegeselo giahanele Yesu, ndaga itshi ya thomo yakalegele mona watotele ha gumonesa egi wabalumuine mutshima?

14 Yesu wahanele gifezegeselo gidi muhana gikhesa gia mona watotele gidi mu Luka 15:11-32. Muvuala mumoshi wa yala walumbugidile sh’enji, wakatugile gu inzo, wayile ‘mu gifutshi gia gualeha.’ Wasendesele gukalagala ndaga jia musonyi guene. Tangua diasendesele muene gumona lamba, wajiyile egi wazudile desizio diabola. Wakotelesele nji egi tangua diakhalele muene gumbo diawo, wakhalele nu lujingu luabonga. Yesu wazuelele egi muvuala muene ‘wakotelesele egi wakalegele gubola.’ Wazudile desizio dia guvutuga gumbo diawo ha gutoga sh’enji hagula amutotesele gubola guenji. Yakhalele diago ndaga ya ndando luholo mona muene wakotelesele egi wazudile desizio diabola. Uvi wakhalele nu ndaga iko ya gutshita. Wakhalele naye gusombegesa makalegelo enji!

15. Luholo lutshi mona watotele wamonesele egi wabalumuna mutshima?

15 Mona watotele wamonesele egi wabalumuine diago mutshima mu ndaga yatshitshile muene. Watshitshile vuayaje yaleha ha guvutuga gu inzo yawo. Tangua diahetele muene gudi sh’enji, wamuwambelele egi: ‘Tata, ngakalegele Nzambi gubola, ngagukalegele nji aye gubola, ngushigo luko ngatagana ha gukhala mun’aye.’ (Luka 15:21) Mona muene wabalumuine diago mutshima, handaga watshiginyile guvutugila ufuta wenji nu Yehowa. Wakotelesele nji egi ndaga jiatshitshile muene jiasuanguluishilego sh’enji. Watshitshile ngolo hagula sh’enji amutshigine, watshiginyile ha gubua muenya mudimo wa sh’enji! (Luka 15:19) Lumene elu ludi gutuhana diago gikhesa giavula. Ludi mukuatesa nji akulu ha gujiya gula muthu wakalagala gubola wabalumuna diago mutshima.

16. Mukunda natshi yajiya gukhala lamba gudi akulu ha gujiya gula muthu wabalumuna diago mutshima?

16 Ishigo ndaga yaleba gudi akulu ha gujiya gula muthu wakalagala gubola wabalumuna diago mutshima. Mukunda natshi? Handaga akulu ajiyilego gujiya ndaga jidi mu mitshima yetu, uvi ana sha mutshima egi gula muthu wakalagala gubola, wajiya gubalumuna mutshima. Uvi matangua ako yajiya gukhala lamba gudi akulu ha gutshigina egi muthu wakalagala gubola guakoma, wabalumuna diago mutshima.

17. (a) Gifezegeselo gitshi gidi mumonesa egi ishigo phamba gudisagesa guajiya gumonesa egi muthu wabalumuna diago mutshima? (b) Ha gutadila 2 Kolinto 7:11, muthu udi naye gutshita itshi ha gumonesa egi wabalumuna diago mutshima?

17 Tutadilenu gifezegeselo gimoshi. Tangiza gale egi phangi mumoshi wakalegele uthambi ivo yavula yabalega gale. Ha fundo dia guya mukamba ukuateshi, muene wasuega gubola guenji, watuna guwambela mukaji’enji, mafut’enji nu akulu. Uvi gungima akulu ajiya gubola guakalegele muene. Tangua akulu amuwambela egi tudi nu ijiyishilo idi mumonesa egi wakalegele gubola, muene watshigina ndaga yene, wasendesa guatoga pardo. Gutshita ngenyi gudi mumonesa egi wabalumuna diago mutshima ba? Ndo sha. Ikhale phangi muene udi gudisagesa, akulu adi naye gumona ndaga jiavula jidi mumonesa egi wabalumuna diago mutshima. Phangi muene gakalegelego gubola phamba mbala imoshi, uvi mbala jiavula nu wabambele gubola guene ivo yavula. Luko, phangi muene nu guya ndo muwambela akulu gubola guenji, uvi muthu muko waya guawambela ndaga yene. Mu tangua diene, akulu adi naye gumona diago ndaga jidi mumonesa egi phangi muene wasombegesa diago matangi nu makalegelo enji. (Tanga 2 Kolinto 7:11.) Yajiya guzula tangua diavula gudi muthu muene ha gumonesa egi wabalumuna diago mutshima. Ngenyi, yajiya gutoga egi muthu muene azolewe mu hungu dia Uklisto.—1 Kol. 5:11-13; 6:9, 10.

18. Luholo lutshi muthu wazolewe mu hungu wajiya gumonesa egi wabalumuna diago mutshima? Mbuto itshi yajiya guzola gula muthu muene wabalumuna diago mutshima?

18 Ha gumonesa egi muthu wazolewe mu hungu wabalumuna diago mutshima, udi naye gukhala nu khadilo dia guza mu gudibungisa gua mu hungu phoso nu phoso, udi naye nji gulandula malongo a akulu atadila gutshita gisambu nu gulonguga Biblia lusugu nu lusugu. Udi naye gukalagala ngolo ha gutuna ndaga jiagasue jiajiya gumutuma ha gutshita luko gubola. Gula muthu muene wakalagala ngolo ha gulondega ufuta wenji nu Yehowa, wajiya gusha mutshima egi Yehowa mbawumutotesela gubola guenji, akulu nji mbaamuvutula mu hungu. Tangua akulu ana kamba gujiya gula muthu wabalumuna diago mutshima, ana jiya egi ndaga jiagasue jiana khala ndo luholo lumoshi nu ana kalagala ngolo ha gusophesa muthu muene mu luholo luatagana.

19. Gubalumuna diago mutshima gudi mukotelesa itshi? (Ezekiele 33:14-16)

19 Gifua luholo tuayimonyi, ha gumonesa egi muthu wabalumuna diago mutshima, gashigo naye phamba gutoga pardo, uvi udi naye nji gutshita ndaga jiko. Udi naye gusombegesa luholo luenji lua gutangiza nu makalegelo enji ha gumonesa egi wabalumuna diago mutshima. Yakotelesa egi udi naye gubemba ndaga jiabola nu gutumagela mikhuala ya Yehowa. (Tanga Ezekiele 33:14-16.) Gula muthu wakalagala gubola, ndaga yabalega ndando idi naye muene gutshita idi gulondega ufuta wenji nu Yehowa.

KUATESENU ATHU AKALAGALA GUBOLA HA GUBALUMUNA MUTSHIMA

20-21. Luholo lutshi tuajiya gukuatesa phangi wakalagala gubola?

20 Yesu wamonesele ndando ya mudimo wenji hazuelele muene egi: ‘Ngajile ha gutamega enya gubola hagula abalumune mitshima yawo.’ (Luka 5:32) Esue nji tudi naye gutshita gifua Yesu. Gula tuavua egi futa dietu wakalagala gubola, itshi tudi naye gutshita?

21 Gula tuasuega gubola gua futa dietu, ngenyi tushigo gumukuatesa. Gutshita ngenyi gushigo nu ndando, handaga Yehowa wana mona ndaga jiagasue. (Ish. 5:21, 22; 28:13) Ha gukuatesa futa diaye, udi naye gumuwambela ha guya mukamba ukuateshi gudi akulu. Gula muene watuna guwambela akulu, aye udi nu ginemo gia guawambela ndaga yene. Gutshita ngenyi mbagumonesa diago egi udi mutshigina gumukuatesa; gula ndo ufuta wenji nu Yehowa wajiya gubola!

22. Itshi mbatuzuelela mu longo dialandula?

22 Itshi tuajiya gutangiza gula akulu azula desizio dia guzola muthu wana kalagala gubola sendese mualeha mu hungu? Idi mukotelesa egi amumoneselego khenda ba? Mu longo dialandula, mbatumona luholo Yehowa wana monesa khenda jienji tangua diana hana muene ndola gudi athu akalagala gubola. Mbatumona nji luholo tuajiya gulandula khadilo diene.

LUNGIMBO 103 Les bergers, des dons de Dieu

^ par. 5 Gubalumuna diago mutshima, gushigo mukotelesa phamba guzuela ha kano egi ngudi gudisagesa mukunda nu ndaga yabola ngakalagala. Longo edi diza gutukuatesa ha gujiya gula gubalumuna diago mutshima guakotelesa itshi. Tuza nji mumona gifezegeselo gia Fumu Ahaba nu Fumu Manase nu gifezegeselo giahanele Yesu gia mona watotele. Tuza nji mumona ndaga akulu adi naye gutadila ha gujiya gula phangi wakalagala gubola guakoma, wabalumuna diago mutshima.

^ par. 60 UKOTELESHI WA IFUANESA: Fumu Ahaba udi mutuma masuta enji nu khabu jiagasue ha gumba profete Mikaya mu bologo.

^ par. 62 UKOTELESHI WA IFUANESA: Fumu Manase udi mutuma athu ha gumuanga isongo yambiwe mu tempelo.

^ par. 64 UKOTELESHI WA IFUANESA: Mona watotele udi waguhuila mukunda nu vuayaje yaleha yakalagala muene, uvi udi nu gusuanguluga tangua diamona muene inzo yawo gualeha.