Ndeye fundo didi milonga

Ndeye gu mito ya milonga

LONGO DIA 42

Khala nu Gutshigina egi Wana Khala mu Giamatshidia

Khala nu Gutshigina egi Wana Khala mu Giamatshidia

‘Kambenu gujiya ndaga jiagasue, jinginyinenu gu ndaga jiabonga.’—1 TES. 5:21.

LUNGIMBO 142 Tenons ferme notre espérance

NDAGA JIDI MU LONGO EDI *

1. Mukunda natshi athu avula adi tunga-tunga mu ndaga yatadila ikombelelo?

MANGINO enya ikombelelo yavula ana zuela egi adi Aklisto nu ana kombelela Nzambi mu luholo luana tshigina muene. Ndaga yene yana buisa athu avula tunga-tunga! Ana gudihula egi: “Gikombelelo gia giamatshidia giana khala phamba gimoshi ba? Nga ndo, Nzambi wana suanguluga nu ikombelelo yagasue ba?” Esue akombeledi a Yehowa, tuana tshigina diago egi tuana longesa giamatshidia ba? Tuana kombelela Yehowa mu luholo luana tshigina muene ba? Tudi diago nu ndaga jidi mumonesa egi tuana khala mu giamatshidia ba? Tuzuelelenu ndaga jiene.

2. Ha gutadila 1 Tesalonike 1:5, mukunda natshi mupostolo Phaula wakhalele mutshigina egi udi mu giamatshidia?

2 Mupostolo Phaula wakhalele nu gutshigina egi wakhalele diago mu giamatshidia. (Tanga 1 Tesalonike 1:5.) Phaula gazuelelego ngenyi handaga giamatshidia giakhalele gumusuanguluisa. Uvi wakhalele mulonguga mbimbi ya Nzambi muabonga diago. Wakhalele musha gutshigina egi ‘mbimbi jiagasue jidi mu Mukanda wa Nzambi jiasonegewe mu ukuateshi wa nyuma ya Nzambi.’ (2 Tim. 3:16) Ndaga jitshi mupostolo Phaula wakhalele mulonguga? Hakhalele muene mulonguga Mbimbi ya Nzambi, wamonele ndaga jiakhalele mumonesa egi Yesu wakhalele diago Masiya. Uvi mafumu a gikombelelo gia enya Yuda akhalele mutuna ndaga jiene. Akhalele muzuela egi ana longesa giamatshidia giatadila Nzambi, uvi akhalele mukalagala ndaga jiana tuna muene. (Tito 1:16) Uvi Phaula gakhalelego gifua ene, handaga gakhalelego mutomba ndaga jidi naye muene gutshigina nga gutuna mu Mbimbi ya Nzambi. Wakhalele mulongesa ‘ndaga jiagasue jiatadila felela dia Nzambi,’ wakhalele nji gujikalegela.—Makal. 20:27.

3. Tudi naye guheta mvutu gu mihu yetu yagasue ha gutshigina egi tudi mu giamatshidia ba? (Tala nji galuanda “ Midimo ya Yehowa nu Matangi’enji Yana khala Yavula—‘Tuajiyilego guyitanga.’”)

3 Athu ako ana mona gifua gikombelelo gia giamatshidia gidi naye guhana mvutu gu mihu yagasue, ikhale gu mihu inyi Biblia ishigo muhana mvutu haphelo. Gutangiza ngenyi gudi diago ndaga yabonga ba? Tutadilenu gifezegeselo gia Phaula. Wawambelele Aklisto egi: ‘Kambenu gujiya ndaga jiagasue,’ uvi wakhalele mujiya egi guakhalele nu ndaga jiavula muene hakhenji gakhalelego mukotelesa. (1 Tes. 5:21) Wasonegele egi: ‘Ndaga tudi mujiya jidi phamba gitshinyi.’ Wazuelele luko egi: ‘Tushigo mumona muabonga handaga idi gifua tudi mutala gu nganza yalondewe nu utadi.’ (1 Kol. 13:9, 12) Phaula gakhalelego mukotelesa ndaga jiagasue. Esue nji tuanago gukotelesa ndaga jiagasue. Uvi Phaula wakhalele mukotelesa mafelela a Nzambi. Wakhalele mujiya ndaga jiavula jiakhalele gumutshiginyisa egi udi mu giamatshidia!

4. Itshi yajiya gutukuatesa ha gujiya egi tudi diago mu giamatshidia? Ndaga itshi yatadila Aklisto a giamatshidia tuza muzuelela?

4 Ndaga yajiya gutukuatesa ha gutshigina egi tuana khala mu giamatshidia idi gufuanesa gifezegeselo giabembele Yesu gidi mumonesa luholo tudi naye gukombelela Nzambi nu ndaga jiana kalagala Matemue a Yehowa mangino. Mu longo edi tuza muzuelela ndaga nguana jiatadila Aklisto a giamatshidia. Adi naye (1) gutuna gukombelela isongo, (2) gunemesa jina dia Yehowa, (3) guzumba giamatshidia, nu (4) gudizumba muavula.

TUANA TUNA GUKOMBELELA ISONGO

5. Longo ditshi tuajiya guzula luholo Yesu wakhalele mukombelela Nzambi? Luholo lutshi tuajiya gukalegela ndaga jiakhalele muene mulongesa?

5 Luholo Yesu wakhalele muzumba Yehowa muavula, wakhalele gumukombelela hakhalele muene mu dilu nu tangua diakhalele muene ha mavu. (Luka 4:8) Walongesele nji alandudi enji ha gulandula gifezegeselo gienji. Yesu nu alandudi enji a gujinginyina, akalegelego isongo ha gukombelela. Nzambi udi nyuma. Gishina giene, gushigo nu muthu wajiya gulonda nga gima gimoshi giajiya gukhala gifua muene! (Yesh. 46:5) Uvi itshi tuajiya guzuela mukunda nu isongo athu ako ana tangiza egi idi yagijila nu adi naye guyikombelela? Mukatshi dia Mikhuala Kumi yahanele Yehowa, wa mbadi udi muzuela egi: ‘Ushigo naye gudisongela gisongo nga gifuanesa gia gima gidi mu dilu gosa nga gia gima gidi hashi ha mavu . . . Ushigo naye guyifugamela.’ (Guz. 20:4, 5) Athu anyi ana tshigina diago gusuanguluisa Nzambi, ana kotelesa egi muene ganago gutshigina egi tukombelele isongo.

6. Gifezegeselo gia akuatshi Matemue a Yehowa ana landula mu gukombelela guawo?

6 Enya ndunge ana zuela egi Aklisto a mu siekle ya thomo akhalele mukombelela phamba Nzambi. Ha gufezegesa, mukanda umoshi wana zuelela ndaga jikulu udi muzuela egi Aklisto ene “akhalelego mutshigina” gukalegela ifuanesa mu ikombelelo yawo. Mangino nji Matemue a Yehowa ana tuna gukombelela isongo gifua Aklisto a mu siekle ya thomo. Tuanago gukombelela ifuanesa ya “athu a gijila” nga anjelo; ikhale muene Yesu tuanago gumukombelela. Tuanago gutshita salut au drapeau nga gutshita ndaga imoshi ngenyi yajiya gumonesa gifua tudi mukombelela gifutshi. Ngatshima athu atutuma ha gutshita ngenyi, tudi naye guzula desizio dia gutumagela mbimbi jiazuelele Yesu egi: ‘Udi naye gukombelela phamba Yehowa Nzambi waye.’—Mat. 4:10.

7. Gudisha gutshi guana khala mukatshi dia Matemue a Yehowa nu enya ikombelelo iko?

7 Mangino athu avula ana tshigina gutegelela mafumu a ikombelelo tangua ana longesa. Ana zumba mafumu ene muavula, ana guakombelela nji matangua ako. Athu avula anaya gu ikombelelo yawo, ana sumba mikanda yawo, ana guahana nji mbongo jiavula nga gukuatesa ba organizasio awo. Athu ako ana tshigina gawo ndaga jiagasue mafumu ene ana longesa. Luholo ana suanguluga nu mafumu a ikombelelo yawo, nga amonele Yesu, nga ana khala nu gusuanguluga guavula diago! Uvi akombeledi a giamatshidia a Yehowa, anago gulandula athu. Tuana nemesa aphangi ana gututuameza, uvi tuana tshigina ndaga jiazuelele Yesu egi: ‘Mukut’enu agasue mudi aphangi.’ (Mat. 23:8-10) Tuanago gukombelela athu, ikhale adi mafumu a ikombelelo nga a politike. Tuanago guhana mbongo ha guakuatesa. Tuana gudinginyisa ndo mu ndaga jia ha mavu awa. Tuana khala ya gudisha nu enya ikombelelo yavula anyi ana zuela egi adi Aklisto.—Yone 18:36.

TUANA NEMESA JINA DIA YEHOWA

Aklisto a giamatshidia ana suanguluga gulongesa athu ako ndaga jiatadila Yehowa (Tala paragrafe 8-10) *

8. Luholo lutshi tudi mujiya egi Yehowa wana tshigina egi tutumbuise jina dienji nu tudilongese gudi athu agasue?

8 Lusugu lumoshi Yesu wakombelele egi: ‘Tata, tumbuisa jina diaye.’ Yehowa wahanele mvutu gu gisambu gia Yesu mu dijui diakola mu dilu egi mbawutumbuisa jina dienji. (Yone 12:28) Yesu watumbuishile jina dia Sh’enji hakhalele muene mulongesa. (Yone 17:26) Hene Aklisto a giamatshidia ana suanguluga gukalegela jina dia Nzambi nu gulongesa athu ako jina diene.

9. Luholo lutshi Aklisto a mu siekle ya thomo amonesele egi akhalele munemesa jina dia Nzambi?

9 Mu siekle ya thomo, matangua azonda gungima dia guzoga gua hungu dia Uklisto, Yehowa ‘watangijile enya ifutshi mbala ya thomo ha gutomba athu mukatshi diawo mukunda nu jina dienji.’ (Makal. 15:14) Aklisto a mu siekle ya thomo akhalele musuanguluga gulongesa jina dia Nzambi gudi athu ako. Akhalele mukalegela jina dia Nzambi tangua akhalele mulongesa nu tangua asonegele mikanda ya Biblia. * Ngenyi, amonesele diago egi phamba ene akhalele mulongesa jina dia Nzambi.—Makal. 2:14, 21.

10. Luholo lutshi tudi mujiya egi phamba Matemue a Yehowa ana longesa jina dienji?

10 Mangino phamba Matemue a Yehowa ana longesa jina dia Nzambi. Tutadilenu ndaga idi guyimonesa. Mafumu a ikombelelo yavula akalegele yagasue hagula jina dia Nzambi dijiyiwago. Akatudile jina dia Nzambi mu Biblia jiawo. Matangua ako, ana tunyisa nji athu ha gukalegela jina diene mu ikombelelo yawo. * Idi yadiago egi phamba Matemue a Yehowa ana nemesa nu ana tumbuisa jina dia Nzambi. Gushigo nga nu gikombelelo gimoshi giana longesa jina dia Nzambi gifua Matemue a Yehowa! Gishina giene tuana kalagala yagasue ha gulongesa jina dia Yehowa, handaga tudi Matemue enji. (Yesh. 43:10-12) Traduction du monde nouveau yazolewe gale mu ba kopi gubalega 240 milio. Biblia yene yana khala nu jina dia Yehowa mu mafundo agasue anyi athu abalumuine Biblia jiko akatudile. Tuana zola nji mikanda yana kalegela jina dia Yehowa mu mazuelelo gubalega 1 000.

TUANA ZUMBA GIAMATSHIDIA

11. Itshi idi mumonesa egi Aklisto a mu siekle ya thomo akhalele muzumba giamatshidia?

11 Yesu wakhalele muzumba giamatshidia giatadila Nzambi nu mafelela a Nzambi. Wakhalele mujinga mu gudivua nu giamatshidia. Wakhalele nji mulongesa athu ako giamatshidia giene. (Yone 18:37) Alandudi enji a giamatshidia akhalele nji muzumba giamatshidia giene. (Yone 4:23, 24) Hene mupostolo Phetelo watamegele hungu dia Uklisto egi “njila ya giamatshidia.” (2 Phet. 2:2) Luholo Aklisto a mu siekle ya thomo akhalele muzumba giamatshidia muavula, akhalele mutuna matangi nga kutime jinyi jiakhalelego gudivua nu giamatshidia. (Kol. 2:8) Luholo lumoshi nji mangino, Aklisto a giamatshidia ana kalagala ngolo ha ‘guwenda mu giamatshidia’ tangua ana kamba gujiya muabonga mu Biblia ndaga jiatadila gutshigina guawo nu luholo adi naye gujinga.—3 Yone 3, 4.

12. Itshi aphangi a mu Hunji dia Akulu Atuameji ana tshita gula amona egi adi naye gusombegesa ndaga imoshi? Mukunda natshi?

12 Matemue a Yehowa ana zuela ndo egi ana kotelesa muabonga ndaga jiagasue jia mu Biblia. Matangua ako, ana jimbila luholo lua gukotelesa malongo a Biblia nga lua gulondega ndaga jia mu hungu. Ishigo naye gutuyitugisa, handaga Biblia idi muzuela egi akombeledi a Yehowa ana kotelesa giamatshidia muabonga mage-mage. (Kol. 1:9, 10) Yehowa wana gutulongesa giamatshidia mage-mage; hene tudi naye gukhala nu guhuiminyina uu nu tangua tuajiya gukotelesa muabonga giamatshidia giene. (Ish. 4:18) Gula aphangi a mu Hunji dia Akulu Atuameji amona egi adi naye gusombegesa luholo lua gukotelesa nga lua gutshita ndaga, ana guyitshita muphushi. Mangino ikombelelo yavula yana sombegesa malongo awo handaga ana tshigina gusuanguluisa enya ikombelelo yawo nga ha gujiyiwa muavula. Uvi esue tuana tshita usombegeshi handaga tuana tshigina gusuena hehi nu Nzambi ha gumukombelela gifua luholo luakalegele Yesu. (Yak. 4:4) Tuana sombegesa ndo malongo etu gula enya ha mavu asombegesa luholo luawo lua gutshita ndaga, uvi tuana guyikalagala gula tuakotelesa Biblia muabonga. Tuana zumba diago giamatshidia!—1 Tes. 2:3, 4.

TUANA GUDIZUMBA DIAGO MUAVULA

13. Khadilo ditshi diabalega ndando Aklisto a mu siekle ya thomo akhalele nadio? Luholo lutshi Matemue a Yehowa ana monesa khadilo diene?

13 Aklisto a mu siekle ya thomo akhalele nu makalegelo avula abonga. Uvi khadilo diabalega ndando akhalele nadio didi guzumba. Yesu wazuelele egi: ‘Gula mudi nu guzumba mukatshi dienu, athu agasue mbaajiya egi mudi alandudi ami.’ (Yone 13:34, 35) Mangino Matemue a Yehowa ana gudizumba nu ana gudivua diago muabonga. Gushigo nu gikombelelo gimoshi giajiya gukhala gifua ulondegi wetu handaga tuana gudizumba, ikhale tuana khala enya ifutshi ya gudisha nu kutime jia gudisha. Tuana mona diago guzumba guene mu gudibungisa gua mu hungu nu mu ba asamble etu. Ndaga yene yana gututshiginyisa diago egi tuana kombelela Yehowa mu luholo luana gumusuanguluisa.

14. Ha gutadila Kolosai 3:12-14, mu luholo lutshi tuajiya gumonesa egi tuana gudizumba diago?

14 Biblia idi gutukolesa ha ‘gudizumba muavula.’ (1 Phet. 4:8) Tuana monesa guzumba guene tangua tuana guditotesela gubola nu tuana kanga mutshima mu ndaga jia athu ako. Tuana tshita yagasue ha gukhaphela aphangi’etu ima nu guayamba, ikhale aphangi anyi atukalegela gubola. (Tanga Kolosai 3:12-14.) Gula tudi gudizumba luholo elu, mbatumonesa diago egi tudi Aklisto a giamatshidia.

“TUDI NU GUTSHIGINA GUMOSHI”

15. Mu maluholo atshi ako tuana landula gifezegeselo gia Aklisto a mu siekle ya thomo?

15 Tuana landula gifezegeselo gia Aklisto a mu siekle ya thomo mu maluholo ako. Ha gufezegesa, tuana londega ndaga gifua luholo Aklisto ene akhalele mutshita. Tuana khala nu atadi awendji, akulu nu akuateshi a mudimo gifua mu siekle ya thomo. (Fili. 1:1; Tito 1:5) Tuana landula nji gifezegeselo gia Aklisto a mu siekle ya thomo mu luholo tuana tadila gubungisa muila, ulo nu mahatshi. Luko, gula muthu wakalagala gubola, uvi nu gubalumuna ndo mutshima, wana zolewa mu hungu ha gubamba hungu.—Makal. 15:28, 29; 1 Kol. 5:11-13; 6:9, 10; Heb. 13:4.

16. Mukanda wa Efeso 4:4-6 udi gutulongesa itshi?

16 Yesu wazuelele egi athu avula mbaazuela egi adi alandudi enji, uvi ishigo ene agasue mbaakhala alandudi a giamatshidia. (Mat. 7:21-23) Biblia idi gutuwambela egi mu masugu a gisugishilo, athu avula ‘mbaamonega gifua ana kombelela Nzambi.’ (2 Tim. 3:1, 5) Biblia idi gutuwambela luko egi ‘gutshigina gudi gumoshi’ gunu Nzambi wana tshigina.—Tanga Efeso 4:4-6.

17. Akuatshi ana khala mu gikombelelo gia giamatshidia mangino?

17 Akuatshi ana khala mu gikombelelo gia giamatshidia mangino? Longo edi diatuhana diago mvutu gu muhu owu. Phamba Matemue a Yehowa ana landula gifezegeselo gia Yesu nu gia Aklisto a mu siekle ya thomo mu luholo lua gukombelela Nzambi. Tudi diago nu luendu lua gukhala akombeledi a Yehowa nu lua gujiya giamatshidia giatadila muene nu mafelela enji! Hene tudi naye gulandula gukalagala ngolo ha gusala mu giamatshidia nu gutshigina guakola.

LUNGIMBO 3 Ma force, mon espérance, mon assurance

^ par. 5 Mu longo edi, tuza muzuelela gifezegeselo giabembele Yesu gidi mumonesa luholo tudi naye gukombelela Nzambi nu luholo alandudi enji a mu siekle ya thomo alandudile gifezegeselo giene. Tuza nji muzuelela ndaga jidi mumonesa egi Matemue a Yehowa ana landula gifezegeselo giene.

^ par. 9 Tala nji galuanda gadi muzuela egi: “Les premiers chrétiens employaient-ils le nom divin?mu Inzo Yaleha ya Mutaledi ya Français ya 1 juillet 2010 diyiji 6.

^ par. 10 Ha gufezegesa, mu 2008 pape Benoît XVI wazuelele egi enya gikombelelo gia Katolika “ashigo naye gukalegela” jina dia Nzambi mu ngimbo nga mu isambu yawo.

^ par. 63 UKOTELESHI WA GIFUANESA: Ulondegi wa Yehowa wazolele gale Traduction du monde nouveau mu mazuelelo gubalega 200 hagula athu ajiya gutanga Biblia idi nu jina dia Nzambi mu mazuelelo awo.