Skip to content

Skip to table of contents

Putim Evri Wari Bilong Iu Long Hand Bilong Jehovah

Putim Evri Wari Bilong Iu Long Hand Bilong Jehovah

“Putim evri wari bilong iufala long hand bilong [Jehovah] bikos hem tingim iufala.”—1 PET. 5:7.

SONG: 60, 23

1, 2. (a) Why nao iumi savve wari samfala taem? (Lukim piksa long start bilong study.) (b) Wanem nao bae iumi storyim long disfala article?

DISTAEM Satan “hem raraon olsem wanfala lion wea singaot big and hem laekem tumas for kaikaim eniwan.” (1 Pet. 5:8; Rev. 12:17) From datwan, laef hem barava hard, and diswan mekem pipol bilong God savve wari. Pipol bilong God long bifor tu kasem olketa samting wea mekem olketa wari. Olsem example, Bible sei King David savve wari samfala taem. (Ps. 13:2) And aposol Paul hem “wari tumas abaotem olketa kongregeson.” (2 Cor. 11:28) Bat wanem nao iumi savve duim taem iumi wari abaotem staka samting?

2 Dadi bilong iumi long heven helpem pipol bilong hem bifor for no wari tumas, and hem laek for duim sem samting for iumi distaem tu. Bible sei: “Putim evri wari bilong iufala long hand bilong hem bikos hem tingim iufala.” (1 Pet. 5:7) Bat hao nao iu savve duim datwan? Iumi bae storyim fofala samting wea savve helpem iumi long datwan. Iu savve (1) prea, (2) readim Bible and ting raonem, (3) letem holy spirit bilong Jehovah helpem iu, and (4) story long samwan wea iu trustim. Taem iumi story abaotem fofala samting hia, trae for tingim olketa wei wea iu savve kamap gud long olketa samting hia.

“PUTIM EVRI HEVI BILONG IU LONG HAND BILONG JEHOVAH”

3. Wanem nao hem minim for putim evri hevi bilong iu long hand Jehovah?

3 Firstfala samting wea iumi savve duim for putim evri hevi bilong iumi long hand bilong Jehovah hem for prea. Taem iu wari, Dadi bilong iu long heven laekem iu for talem long hem olketa feeling bilong iu. David wea raetem psalm askem Jehovah olsem: “God, herem prea bilong mi.” David sei tu: “Putim evri hevi bilong iu long hand bilong Jehovah and hem bae strongim iu.” (Ps. 55:1, 22) Bihaen iu duim wanem iu fit for duim for stretem wanfala problem, prea strong long Jehovah for helpem iu for no wari. Bat long wanem wei nao prea savve helpem iu? Hao nao prea savve helpem iumi taem iumi wari abaotem staka samting?—Ps. 94:18, 19, footnote.

4. Taem iumi wari, why nao hem barava important for prea?

4 Readim Philippi 4:6, 7Wanem nao Jehovah savve duim for ansarem olketa prea bilong iumi wea kam from heart? Hem savve helpem iumi for no wari and for no garem olketa nogud tingting and nogud feeling. God savve helpem iumi for garem peace long heart wea winim wanem man savve minim, and diswan savve aotem feeling for wari and fraet. Jehovah hem helpem finis staka brata and sista bilong iumi for garem disfala peace. Iu tu savve garem datfala peace from God. Datfala “peace bilong God” savve helpem iu for winim eni hard samting wea kasem iu! Iu savve barava trustim disfala promis bilong Jehovah: “No fraet bikos mi stap witim iu. No wari bikos mi God bilong iu. Mi bae strongim iu and helpem iu.”—Isa. 41:10.

BIBLE SAVVE HELPEM IUMI FOR GAREM PEACE

5. Hao nao Bible savve helpem iumi for garem peace?

5 Mek-tu samting wea iumi savve duim for garem peace hem for readim Bible and ting raonem datwan. Why nao diswan hem important? Bible hem toktok bilong God. Hem garem olketa gudfala advaes wea kam from God wea wakem iumi. Nomata iu wari tumas, taem iu barava ting raonem olketa toktok bilong God datwan savve strongim iu. Diswan savve helpem iu for no wari, daonem wari bilong iu, or no duim samting wea bae mekem iu wari. Jehovah sei sapos iumi readim toktok bilong hem, datwan bae strongim iumi and helpem iumi for no “seksek or fraet tumas.”—Josh. 1:7-9.

6. Hao nao toktok bilong Jesus savve helpem iumi?

6 Insaed Bible iumi read abaotem wei wea Jesus story long pipol. Pipol savve laekem tumas for lisin long hem bikos toktok bilong hem comfortim and strongim olketa, especially olketa wea wik and olketa wea sorre. (Readim Matthew 11:28-30.) Jesus hem barava tingim feeling bilong olketa narawan. (Mark 6:30-32) Datfala promis bilong Jesus for helpem olketa aposol bilong hem wea gogo witim hem, hem for iumi distaem tu. Datwan no minim iumi mas stap witim Jesus mekem hem savve helpem iumi. From hem King bilong iumi long heven, Jesus gohed for duim samting wea showimaot hem lovem iumi. So taem iu wari, iu savve hem bae helpem iu long taem wea iu barava needim hem. Jesus givim hope and strongim iumi, and datwan helpem iumi for no wari.—Heb. 2:17, 18; 4:16.

HOLY SPIRIT HELPEM IUMI FOR GAREM OLKETA WEI BILONG GOD

7. Hao nao holy spirit bilong God savve helpem iumi?

7 Jesus promisim iumi bae Dadi bilong iumi long heven givim iumi holy spirit taem iumi askem Hem. (Luke 11:10-13) Long wanem wei nao disfala mek-thri samting savve helpem iumi for daonem wari bilong iumi? Holy spirit bilong God helpem iumi for garem olketa gudfala wei bilong God. (Col. 3:10) Bible sei holy spirit hem savve mekem man for garem olketa gudfala wei. (Readim Galatia 5:22, 23) Taem iumi gohed for showimaot olketa gudfala wei hia, bae iumi fren gud witim olketa narawan, and stap klia long olketa samting wea savve mekem iumi wari. Bae iumi storyim hao olketa gudfala wei hia savve helpem iumi.

8-12. Hao nao holy spirit bilong God savve helpem iumi for garem olketa gudfala wei?

8 “Love, hapi, peace.” Taem iu showimaot respect long olketa narawan, bae iu no wari tumas. Why nao olsem? Taem iu showimaot love long olketa brata and sista and respectim olketa, bae iu stap gud witim olketa and bae iu misstim olketa samting wea savve kosim wei for kros, feel nogud, and stress. Datwan bae mekem hem isi for iu stap long peace witim olketa narawan.—Rome 12:10.

9 ‘Patient, kaen long narawan, duim gudfala samting.’ Bible sei: “Iufala mas kaen long narawan and sorre long hem. Iufala mas willing for forgivim narawan.” (Eph. 4:32) Taem iumi followim advaes hia, bae iumi stap gud tugeta witim olketa narawan, and misstim olketa samting wea savve kosim wei for wari. And tu, bae hem isi for iumi deal witim eni samting wea kamaot from wei wea iumi no perfect.

10 “Faith.” Staka taem, samting wea savve mekem iumi wari hem selen and olketa material samting. (Prov. 18:11) Wanem nao iumi savve duim mekem iumi no wari tumas abaotem olketa samting hia? Iumi mas followim kaonsel bilong aposol Paul for ‘hapi nomoa long samting wea iumi garem.’ Sapos iumi garem strongfala faith long Jehovah, bae iumi trustim hem for provaedem olketa need bilong iumi. Hem promisim iumi olsem: “Bae mi nating lusim iu.” So iumi savve talem sem toktok olsem Paul wea hem sei: “Jehovah nao hem helpem mi. Bae mi no fraet. No eniwan savve spoelem mi.”—Heb. 13:5, 6.

11 “Hambol, and kontrolem seleva.” Tingim gud samting wea iu savve kasem sapos iu hambol and kontrolem iuseleva. Diswan bae helpem iu for no duim or talem eni samting wea bae mekem iu wari. And tu, bae iu kasem gud samting taem iu stap klia long “wei for kros, singaot, [and] tok nogud.”—Eph. 4:31.

12 For iu “stap anda long God” and for iu “putim evri wari bilong [iu] long hand bilong hem,” iu mas hambol. (1 Pet. 5:6, 7) Sapos iu hambol, Jehovah bae sapotim iu and lukaftarem iu. Taem iu luksavve wanem iu fit for duim and wanem iu no fit for duim, bae iu no depend long iuseleva. Bae iu no wari tumas bikos bae iu depend long God.—Mic. 6:8.

‘NO WARI’

13. Wanem nao Jesus minim taem hem sei for iumi ‘no wari’?

13 Long Matthew 6:34 (readim), Jesus hem talem disfala advaes: ‘No wari.’ Maet hem no isi for followim datfala advaes. Bat why nao Jesus talem datfala advaes? Iumi storyim finis wei wea David and Paul tufala wari samfala taem. Jesus no sei man wea worshipim God bae no warim eni samting. Long hia, Jesus hem helpem olketa disaepol bilong hem for luksavve wei for wari nating or wari tumas bae no stretem problem wea kasem man. Olketa problem bae kamap evriday, so olketa Christian shud no wari abaotem olketa samting wea happen finis, or olketa samting wea olketa tingse bae hem happen long future, bikos datwan bae mekem wari bilong olketa hem big go moa. Hao nao advaes bilong Jesus savve helpem iumi for no wari tumas?

14. Wanem nao savve helpem iu for no wari tumas abaotem rong samting wea iu duim bifor?

14 Samfala taem pipol savve wari abaotem olketa rong samting wea olketa duim bifor. Maet olketa still feel guilty abaotem samting wea olketa duim, nomata datwan happen longtaem go finis. Samfala taem King David feel olsem olketa rong samting wea hem duim, hem tumas for hem nao. Hem sei: “From heart bilong mi hem pain tumas, mi barava krae big.” (Ps. 38:3, 4, 8, 18) Taem datwan happen long David, hem duim barava wise samting. Hem trustim wei wea Jehovah showimaot mercy and forgivim hem. And David hem hapi from hem savve God forgivim hem.”—Readim Psalm 32:1-3, 5.

15. (a) Wanem nao nara samting wea iumi savve lanem from example bilong David? (b) Wanem nao iu savve duim for daonem wei for wari? (Lukim box “ Samfala Samting wea Iumi Savve Duim for Daonem Wei for Wari.”)

15 Maet long samfala nara taem, iu wari bikos long samting wea kasem iu. Olsem example, taem David raetem Psalm 55, hem taem wea olketa aftarem hem for killim hem dae. (Ps. 55:2-5) Nomata olsem, hem trustim Jehovah and no letem wei for wari for spoelem datwan. David prea strong long Jehovah abaotem olketa problem bilong hem, bat long semtaem hem savve hem barava important for hem tu mas duim samting abaotem problem hia. (2 Sam. 15:30-34) Iu savve lane from example bilong David. Samting wea bae helpem iu for daonem wari nao hem for duim wanem iu fit for duim for stretem datfala problem, and trustim Jehovah for hem lukaftarem iu.

16. Hao nao mining bilong nem bilong God savve strongim faith bilong iu?

16 Samfala taem maet wanfala Christian wari abaotem samting wea hem tingse bae happen long future. Bat hem nogud for wari abaotem olketa samting wea no happen yet. Why nao olsem? Bikos staka taem samting wea iu tingse bae hem nogud tumas, hem no happen olsem. And tu, no forget, God savve helpem iu long eni samting wea happen long iu. Mining bilong nem bilong hem nao, “Hem Mekem Kamap.” (Ex. 3:14) So iumi shud no wari abaotem future bikos mining bilong nem bilong God showimaot evri samting wea hem promis for duim for olketa man bae kamap tru. Iu fit for trustim wea wei God bae blessim olketa wea faithful long hem, and bae hem helpem olketa for no wari tumas abaotem olketa samting wea happen finis, olketa samting wea kasem olketa distaem, and olketa samting wea bae happen long future.

STORY LONG SAMWAN WEA IU TRUSTIM

17, 18. Hao nao wei for storyim samting wea iu wari abaotem long narawan savve helpem iu?

17 Mek-foa samting wea savve helpem iu taem iu wari hem for story long samwan wea iu trustim. Marit partner bilong iu, wanfala gud fren, or wanfala elder long kongregeson savve helpem iu for garem stretfala tingting abaotem samting wea kasem iu. Bible sei: “Wei for wari savve mekem heart bilong man wikdaon, bat gudfala toktok nao bae mekem heart bilong hem hapi.” (Prov. 12:25) Bible sei tu: “Taem pipol no story gud tugeta hem hard for olketa mekem gudfala plan, bat taem plande pipol story tugeta olketa kasem gud samting.”—Prov. 15:22.

18 Nara samting wea savve helpem iumi for daonem wari hem nao olketa meeting bilong iumi. Long olketa meeting hia, iu stap witim olketa brata and sista wea lovem iu, and laek for encouragem iu. (Heb. 10:24, 25) Wei for encouragem each other olsem bae strongim iu and helpem iu for no wari abaotem eni samting wea kasem iu.—Rome 1:12.

WEI WEA IU FREN WITIM GOD SAVVE BARAVA STRONGIM IU

19. Hao nao iumi savve wei for fren witim God bae strongim iumi taem iumi wari?

19 Wanfala elder long Canada luksavve wei wea hem important for putim evri wari bilong hem long Jehovah. Hem wanfala skul teacher and man for givim advaes long olketa student, and hem garem wanfala sik, wea hem nao wei for wari. Evri samting hia mekem hem barava wari tumas. Wanem nao strongim hem? Main samting nao hem traem best for strongim wei wea hem fren witim Jehovah. Olketa gudfala fren bilong hem tu barava helpem hem taem hem kasem olketa hard taem, and hem no hol bak for storyim feeling bilong hem long waef bilong hem. And tu, olketa nara elder and circuit overseer helpem hem for garem tingting bilong Jehovah abaotem olketa samting wea kasem hem. Hem go lukim wanfala doctor tu wea helpem hem for minim gud sik bilong hem. Datwan helpem hem for changem schedule bilong hem and hem markem taem for relax and duim exercise. Gogo, hem lanem wanem for duim for kontrolem feeling bilong hem. Taem samting happen wea hem no savve kontrolem, hem depend long Jehovah for helpem hem.

20. (a) Wanem nao iumi savve duim for putim evri wari bilong iumi long hand bilong God? (b) Wanem nao bae iumi storyim long nextfala study?

20 Long disfala study, iumi lanem wei wea hem important for putim evri wari bilong iumi long hand bilong God taem iumi prea long hem, readim Bible, and ting raonem wanem iumi readim. Iumi storyim tu wei wea hem important for letem holy spirit bilong Jehovah for helpem iumi, story witim samwan wea iumi trustim, and attendim olketa meeting. Long nextfala study, bae iumi lanem wanfala samting wea Jehovah givim for strongim iumi, hem datfala reward wea hem promis for givim long iumi.—Heb. 11:6.