Skip to content

Skip to table of contents

Kwestin From Reader

Kwestin From Reader

Aposol Paul sei Jehovah “bae no letem samting for switim iufala wea iufala no fit for winim.” (1 Cor. 10:13) Waswe, datwan minim Jehovah luksavve finis long wanem kaen hard taem nao iumi fit for winim, and then hem chusim which test nao bae kasem iumi?

Sapos datwan hem tru, tingim hao datwan savve affectim laef bilong iumi. Olsem example, son bilong wanfala brata hem suisaed. Datfala brata hem sorre fogud. Hem ting olsem: ‘Waswe, Jehovah savve finis long samting wea bae happen long future, and then hem luksavve mi and waef bilong mi bae fit for winim disfala barava nogud samting?’ Long disfala nogud world bilong Satan, staka bae kasem olketa barava nogud samting. So waswe, hem stret for tingse Jehovah nao kontrolem evri samting wea happen long laef bilong iumi?

Distaem bae iumi story raonem 1 Corinth 10:13, and bae iumi lukim Bible no sapotim datfala tingting wea sei Jehovah savve finis long wanem kaen hard taem nao iumi fit for winim, and then hem chusim which test nao bae kasem iumi. Why nao iumi sei olsem? Bae iumi storyim fofala reason.

First samting, Jehovah wakem iumi long wei wea iumi free for disaed seleva. Hem laekem iumi for disaedem seleva wanem iumi bae duim long laef bilong iumi. (Deut. 30:19, 20; Josh. 24:15) Sapos iumi disaed for duim samting wea mekem Jehovah hapi, then bae Jehovah savve leadim iumi. (Prov. 16:9) Bat sapos iumi mekem olketa nogud disison, iumi bae kasem nogud samting wea kamaot from datwan. (Gal. 6:7) So sapos Jehovah nao chusim which test nao bae kasem iumi, waswe, hem stret for sei iumi free for disaed seleva?

Mek-tu samting, Jehovah no protectim iumi from “nogud samting wea seknomoa happen.” (Eccl. 9:11) Maet wanfala man hem stap long wanfala ples and seknomoa wanfala nogud samting kasem hem and hem dae nao. Jesus story abaotem wanfala taoa wea seknomoa foldaon and killim dae 18-fala pipol. Hem sei God no kosim datfala nogud samting for happen. (Luke 13:1-5) So waswe, hem stret for sei bifor wanfala nogud samting happen, God disaedem finis hu nao bae laef and hu nao bae dae?

Mek-thri samting, iumi evriwan mas chus for faithful long Jehovah or nomoa. Satan sei pipol bilong Jehovah worshipim Hem bikos Hem blessim olketa. Satan sei iumi bae no faithful long Jehovah sapos iumi kasem olketa nogud samting. (Job 1:9-11; 2:4; Rev. 12:10) Sapos Jehovah protectim iumi from samfala hard taem wea hem savve iumi no fit for winim, maet bae hem luk olsem samting wea Satan hem talem hem tru.

Mek-foa samting, nomata Jehovah fit for savve long evri samting wea bae happen long iumi long future, hem chus for no duim datwan. (Isa. 46:10) Bible storyim samfala example wea showimaot taem wea God hem chus for no savve long samfala samting. (Gen. 18:20, 21; 22:12) Jehovah hem lovem iumi and evritaem duim stret samting, so hem letem iumi for disaedem samting seleva.—Deut. 32:4; 2 Cor. 3:17.

So wanem nao Paul minim taem hem sei Jehovah “bae no letem samting for switim iufala wea iufala no fit for winim”? Paul hem storyim wanem Jehovah savve duim taem man kasem hard taem, and no bifor hem kasem hard taem. * Sapos iumi trustim Jehovah, bae hem helpem iumi long eni hard samting wea kasem iumi. (Ps. 55:22) Tufala reason nao stap why Paul talem disfala toktok. Distaem bae iumi storyim tufala reason hia.

Firstfala reason hem bikos olketa hard taem wea kasem iumi “hem kasem olketa nara man tu.” From iumi stap long disfala nogud world bilong Satan, iumi bae kasem olketa hard taem, and maet barava nogud samting tu. Bat sapos iumi trust long Jehovah, bae iumi no givap taem iumi kasem olketa hard taem and bae iumi gohed faithful long hem. (1 Pet. 5:8, 9) Long olketa verse bifor 1 Corinth 10:13, Paul storyim samfala test wea olketa Israelite kasem long wilderness. (1 Cor. 10:6-11) Olketa wea trust long Jehovah olketa winim olketa test hia. Bat samfala Israelite no obeyim Jehovah. Samting wea mekem olketa no faithful long Jehovah hem bikos olketa no depend long hem.

Mek-tu reason hem bikos “God hem keepim olketa promis bilong hem.” Taem iumi lukim hao Jehovah lukaftarem pipol bilong hem long bifor kam kasem distaem, iumi luksavve hem no enitaem lusim “olketa wea lovem hem and obeyim olketa law bilong hem.” (Deut. 7:9) Iumi lanem long Bible Jehovah hem evritaem keepim promis bilong hem for lukaftarem olketa pipol bilong hem. (Josh. 23:14) So iumi savve sure Jehovah bae duim tufala samting hia for iumi: (1) Jehovah bae no letem eni samting for switim iumi wea iumi no fit for winim, and (2) hem bae ‘helpem iumi for winim’ datwan.

Jehovah comfortim iumi long eni hard taem wea kasem iumi.

Wanem nao Jehovah duim for helpem olketa wea trustim hem for winim hard taem wea olketa kasem? Sapos hem will bilong Jehovah, hem savve finisim datfala hard taem. Bat tingim disfala toktok bilong aposol Paul: “Bae [Jehovah] helpem iufala for winim datwan mekem iufala no givap.” So Jehovah savve helpem iumi taem hem strongim iumi for gohed faithful. Distaem bae iumi storyim hao hem duim datwan.

  • Jehovah comfortim iumi long “eni hard taem wea iumi kasem.” (2 Cor. 1:3, 4) Hem savve iusim Bible, holy spirit, and olketa pablikeson wea kam from datfala wakaman wea faithful for mekem iumi garem peace long heart, and for iumi savve kontrolem feeling bilong iumi.—Matt. 24:45; John 14:16; Rome 15:4.

  • Jehovah savve iusim holy spirit bilong hem for leadim iumi. (John 14:26) Holy spirit savve helpem iumi for tingim olketa story long Bible and olketa Bible principle for helpem iumi mekem olketa wisefala disison.

  • Jehovah savve iusim olketa angel bilong hem for helpem iumi.—Heb. 1:14.

  • Jehovah savve iusim olketa brata and sista for helpem iumi. Samting wea olketa talem and duim savve strongim iumi.—Col. 4:11.

So wanem nao iumi lanem from toktok bilong Paul long 1 Corinth 10:13? Jehovah no chusim which test nao bae kasem iumi. Bat iumi sure sapos iumi trustim Jehovah, datwan bae mekem iumi no givap taem iumi kasem eni test. Iumi savve Jehovah bae evritaem helpem iumi mekem iumi gohed faithful long hem.

^ par. 2 Greek word wea olketa transleitim olsem “eni samting wea switim iufala” hem savve minim tu “test, or hard taem.”