Skip to content

Skip to table of contents

STUDY ARTICLE 24

Iumi Mas Aotem Eni Tingting wea Againstim Wanem Jehovah Teachim!

Iumi Mas Aotem Eni Tingting wea Againstim Wanem Jehovah Teachim!

“Mifala aotem tingting . . . wea hem no stret and enikaen praod tingting wea againstim datfala savve abaotem God.”—2 COR. 10:5.

SONG 124 Faithful Evritaem

WANEM IUMI BAE STORYIM *

1. Wanem warning nao aposol Paul talem lo olketa anointed Christian?

APOSOL Paul talem disfala warning: “No gohed followim wei bilong pipol long disfala world.” (Rome 12:2) Paul talem disfala toktok for olketa Christian lo first century. Why nao hem talem disfala strong warning lo olketa man and woman wea dedicate finis lo God and wea kasem anointing from holy spirit?—Rome 1:7.

2-3. Wanem nao Satan duim for mekem iumi lusim Jehovah, bat wanem nao savve helpem iumi for aotem olketa samting wea stap “strong tumas” lo mind blo iumi?

2 Paul wari bikos luk olsem olketa rong idea and tingting blo world blo Satan hem affectim samfala lo olketa Christian hia. (Eph. 4:17-19) Datwan savve happen lo eniwan lo iumi tu. Satan hem ruler blo disfala world and hem traem staka difren teknik for mekem iumi lusim Jehovah. Olsem example, sapos iumi laekem olketa narawan for tinghae lo iumi or iumi laek kamap famous, bae Satan iusim datwan. Hem maet iusim culture, education, or samfala samting lo laef blo iumi, for mekem iumi for garem sem kaen tingting olsem hem.

3 Waswe, iumi savve aotem olketa samting wea stap “strong tumas” lo mind blo iumi? (2 Cor. 10:4) Lukim wanem Paul talem, hem sei: “Mifala aotem tingting blo pipol wea hem no stret and enikaen praod tingting wea againstim datfala savve abaotem God. Hem olsem mifala kasholem and leadim tingting bilong pipol for olketa obeyim Christ.” (2 Cor. 10:5) Jehovah savve helpem iumi for aotem olketa tingting wea no stret. Olsem medicine savve aotem poison from body, Bible savve helpem iumi for aotem from mind blo iumi olketa tingting blo world blo Satan wea olsem poison.

CHANGEM TINGTING BLO IU

4. Olketa wanem change nao staka lo iumi mas duim taem iumi start for worshipim Jehovah?

4 Ting go bak lo olketa change wea iu mekem taem iu start for lanem truth from Bible and iu disaed for worshipim Jehovah. For duim datwan, staka lo iumi mas lusim olketa nogud wei. (1 Cor. 6:9-11) Iumi barava hapi bikos Jehovah helpem iumi for lusim olketa no gud wei hia!

5. Wanem nao tufala samting wea Rome 12:2 storyim?

5 Nomata olsem, iumi mas no tingse iumi olraet nao. Nomata iumi stop for duim olketa serious sin wea iumi duim bifor iumi baptaes, iumi mas gohed waka hard for no letem eni samting for pullim iumi for duim datwan moa. Wanem nao iumi savve duim? Paul sei: “No gohed followim wei bilong pipol long disfala world. Changem wei bilong iufala long wei for changem tingting,” (Rome 12:2) So iumi need for duim tufala samting. First wan, Paul sei “no gohed followim” wei blo world, wea minim no letem world for sheipim or changem tingting blo iumi. Mek-tu, iumi mas barava changem wei blo iumi, wea minim iumi need for changem tingting blo iumi.

6. Wanem nao iumi savve lanem from toktok blo Jesus wea stap lo Matthew 12:43-45?

6 Disfala change wea Paul storyim hem no minim for changem lukluk blo iumi nomoa, bat hem minim evri samting nao. (Lukim box “ Barava Change or Act Olsem Nomoa?”) For duim datwan, iumi mas changem tingting, wei blo iumi, feeling blo iumi, and wanem iumi laekem. So iumi need for askem iumiseleva, ‘Olketa change wea mi mekem for kamap wanfala Christian, hem samting mi duim for pipol lukim nomoa, or hem really samting wea mi duim from heart blo mi?’ Tufala wei for change hia hem barava difren. Toktok blo Jesus lo Matthew 12:43-45, hem showim iumi wanem iumi need for duim. (Readim.) Datfala scripture helpem iumi for luksavve lo disfala important point: Hem no inaf for aotem nomoa olketa tingting wea no stret, bat iumi mas changem datwan witim tingting wea God hapi lo hem.

MEKEM DATFALA STRONG TINGTING WEA KONTROLEM WEI BLO IUMI FOR KAMAP NIU

7. Wanem nao iumi savve duim for changem wei blo iumi?

7 Waswe, man savve barava changem hu nao hem and really wei blo hem? Bible sei: “Iufala mas gohed for garem wanfala niu tingting, and iufala mas garem niufala wei wea fitim wanem God hem laekem and wea datwan hem barava raeteous and faithful.” (Eph. 4:23, 24) Diswan showimaot iumi fit for barava changem wei blo iumi, bat hem no isi. Iumi need for no just kontrolem olketa feeling and akson wea no stret, bat iumi need for changem datfala strong tingting wea kontrolem wei blo iumi. Insaed diswan hem wei for changem wanem iumi laekem, wei blo iumi, and why iumi duim samting. Datwan hem samting iumi mas waka hard for duim evritaem.

8-9. Hao nao experience blo wanfala brata helpem iumi for luksavve hao for changem wei blo iumi?

8 Tingim example blo wanfala brata wea bifor wei blo hem raf tumas. Hem man for drunk and laek faet, bat bihaen hem stop for duim datwan hem fit for baptaes. Datwan hem wanfala big witness lo smol community wea hem stap. Bat no longtaem bihaen hem baptaes, lo wanfala evening hem feisim wanfala test. Wanfala man hem drunk and kam lo haos and challengem hem for faet. Firstaem brata hia kontrolem feeling blo hem for laek faet. Bat gogo datfala man tok spoelem nem blo Jehovah, taem hia nao datfala brata no savve kontrol nao. So hem go aotsaed and hitim datfala man. Wanem nao problem blo datfala brata? Wei wea hem studyim Bible, hem helpem hem for kontrolem feeling blo hem for laek faet, bat problem nao hem no changem yet datfala strong tingting wea bossim wei blo hem. Hem no changem yet really wei blo hem.

9 Nomata olsem, datfala brata no givap. (Provebs 24:16) Witim help blo olketa elder, hem gohed for kamap gud. Gogo hem fit for kamap wanfala elder. Then wanfala evening, barava aotsaed lo Kingdom Hall nomoa, wanfala samting happen, wea klosap semsem olsem wanem happen bifor. Wanfala drunk man laek for hitim wanfala elder. Wanem nao brata blo iumi duim? Lo kwaet and hambol wei hem go story isi lo datfala man wea drunk and katem daon kros blo hem. Then brata hia helpem datfala man wea drunk for kasem bak haos blo hem. Why nao brata hia duim olsem? Hem bikos datfala brata changem nao datfala strong tingting wea kontrolem wei blo hem. Mind and heart blo hem change for kamap wanfala man wea kaen and hambol. Datwan barava mekhae lo Jehovah!

10. Wanem nao iumi mas duim for iumi change?

10 Olketa change olsem no savve kamap seleva, and hem savve tek longtaem. Iumi maet need for waka hard lo diswan for staka year. (2 Pet. 1:5) Nomata iumi stap lo truth for longfala taem, datwan bae no changem iumi. Iumi mas barava traem best for changem mind and heart blo iumi. Iumi savve duim samfala samting for helpem iumi change. Bae iumi storyim samfala lo olketa samting hia.

HAO FOR CHANGEM DATFALA STRONG TINGTING WEA KONTROLEM WEI BLO IUMI

11. Hao nao prea savve helpem iumi for change?

11 First samting wea iumi need for duim hem for prea. Iumi mas prea olsem man wea raetem psalm wea sei: “God, plis yu mekem tingting blong mi fo hemi klin finis. Plis yu mekem mi fo kamap niu an stap strong olowe.” (Sams 51:10) Iumi mas luksavve iumi need for changem datfala strong tingting wea kontrolem wei blo iumi and askem Jehovah for helpem iumi. Why nao iumi sure Jehovah bae helpem iumi for change? Promis wea Jehovah talem lo olketa Israelite wea bighed lo taem blo Ezekiel savve barava encouragem iumi, hem sei: “Bae mi mekem laef blong olketa fo kamap gud moa, an givim niufala tingting long olketa, mekem olketa wosipim mi nomoa.  . . an givim gudfala tingting long olketa mekem olketa save obeim mi.” (Esikiel 11:19) Jehovah hem willing for helpem olketa Israelite for change, and hem willing for helpem iumi tu.

12-13. (a) Olsem Sams 119:59 storyim, iumi savve ting raonem olketa wanem kaen samting? (b) Olketa wanem kwestin nao iumi savve askem iumiseleva?

12 Mek-tu important samting wea iumi savve duim hem for ting raonem wanem iumi lanem lo Bible. Evriday taem iumi readim Bible, hem gud for iusim samfala taem for ting raonem samting wea iumi readim, or ting raonem wanem nao olketa tingting and feeling wea iumiseleva need for changem. (Readim Sams 119:59; Heb. 4:12; Jas. 1:25) Iumi mas lukluk gud lo iumiseleva for faendaot nogud iumi garem eni fasin wea showimaot iumi laek for followim olketa idea or tingting blo man. Iumi mas honest for luksavve lo olketa wik point blo iumiseleva and waka hard for aotem datwan.

13 Olsem example, iumi savve askem iumiseleva: ‘Waswe, eni feeling for jealous hem stap insaed lo heart blo mi?’ (1 Pet. 2:1) ‘Waswe, mi tingse mi lelebet gud winim olketa narawan bikos lo ples wea mi kam from, or education wea mi kasem, or selen wea mi garem?’ (Provebs 16:5) ‘Waswe, mi ting daonem olketa narawan from olketa no garem olketa samting wea mi garem or from olketa garem difren kala skin?’ (Jas. 2:2-4) ‘Waswe, mi laekem olketa samting wea world blo Satan mekhae lo hem?’ (1 John 2:15-17) ‘Waswe, mi enjoyim olketa movie, music or buk wea mekhae lo sex and raf fasin?’ (Sams 97:10; 101:3; Emos 5:15) Taem iu askem iuseleva olketa kwestin hia, datwan bae helpem iu for luksavve wanem iu need for changem. Taem iumi win for aotem olketa tingting and feeling wea stap strong insaed lo heart blo iumi, Jehovah bae hapi lo iumi.—Sams 19:14.

14. Why nao hem important for chusim gud hu nao iumi associate witim?

14 Mek-thri important samting wea iumi need for duim, hem nao for chusim gud hu nao iumi associate witim. Olketa wea iumi associate witim savve barava affectim iumi. (Provebs 13:20) Taem iumi lo waka ples or lo skul, olketa wea iumi stap witim maet nating helpem iumi for garem tingting olsem God. Bat, taem iumi go lo olketa meeting, iumi savve faendem olketa gudfala fren for associate witim. Lo there nao iumi savve kasem encouragement for “showimaot love and duim olketa gudfala samting.”—Heb. 10:24, 25.

FAITH BLO IUMI MAS STRONG

15-16. Hao nao Satan trae for changem tingting blo iumi?

15 Iumi mas tingim diswan, Satan barava disaed strong for changem tingting blo iumi. Hem iusim evri kaen teaching and idea for againstim gudfala tingting wea iumi kasem from Bible.

16 Satan gohed for askem datfala sem kwestin wea hem askem lo Eve insaed garden blo Eden taem hem sei: “Waswe, hem tru . . . ?” (Jenesis 3:1) From Satan kontrolem disfala world, iumi savve herem olketa kaen kwestin wea savve mekem iumi daotem wanem iumi bilivim, olsem: ‘Waswe, hem tru God no acceptim wei wea man maritim man? Waswe, hem tru God no laekem iu for celebratem Christmas and birthday? Waswe, hem tru God expectim iu for no acceptim wei for tekem blood transfusion? Waswe, hem tru God wea lovem iu hem expectim iu for no associate witim olketa wea iu lovem wea disfellowship?’ 

17. Wanem nao iumi shud duim sapos iumi garem olketa kwestin wea savve mekem iumi daot, and wanem nao Colossae 2:6, 7 talem?

17 Iumi need for barava bilivim wanem Bible hem teachim. Sapos iumi no faendem ansa for olketa kwestin wea iumi garem abaotem biliv blo iumi, gogo bae iumi start for daotem wanem iumi bilivim. Gogo olketa daot hia savve spoelem tingting blo iumi, and faith blo iumi bae wikdaon. So wanem nao iumi savve duim? Bible talem iumi for barava changem tingting blo iumi, mekem iumi pruvim hao samting God laekem iumi for duim ‘hem gud and stret and hem hapi long hem.’ (Rome 12:2) Taem iumi studyim Bible evritaem, datwan pruvim wanem iumi lanem from Bible hem tru. Diswan mekem iumi barava sure olketa standard blo Jehovah insaed lo Bible hem stret. Then ‘faith wea iumi garem bae mekem iumi strong olsem wanfala tree wea rut blo hem stap deep insaed long graon.’—Readim Colossae 2:6, 7.

18. Wanem nao savve helpem iumi for aotem olketa tingting blo world blo Satan wea olsem poison?

18 Iuseleva nao savve mekem faith blo iu for strong, dastawe iu mas gohed for mekem strongfala tingting wea kontrolem wei blo iu for kamap niu. Prea evritaem, and askem Jehovah for helpem iu witim holy spirit blo hem. Ting raonem gud wanem iu lanem from Bible, and gohed for chekim gud wanem nao lo tingting blo iu and wanem nao muvim iu for duim samting. Chusim olketa gudfala pipol for associate witim and stap witim pipol wea bae helpem iu for changem tingting blo iu. Taem iu duim olsem, datwan bae helpem iu for aotem from mind blo iu olketa tingting blo world blo Satan wea olsem poison, and tu, iu bae win for aotem olketa tingting wea “no stret and enikaen praod tingting wea againstim datfala savve abaotem God.”—2 Cor. 10:5.

SONG 50 Prea Bilong Mi for Dedicate

^ par. 5 Culture, education, and olketa samting wea happen lo laef blo iumi hem savve affectim tingting blo iumi. Maet samfala tingting wea no stret hem kamap part lo wei blo iumi nao, and maet iumi faendem hem hard for aotem. Disfala study, bae helpem iumi for savve hao for aotem olketa tingting wea no stret.