Skip to content

Skip to table of contents

Waswe, Bae Iu Lane From Example Bilong Olketa Long Bifor?

Waswe, Bae Iu Lane From Example Bilong Olketa Long Bifor?

“Olketa samting wea . . . stap long olketa Holy Raeting [hem] for warnim iumi wea stap long disfala taem wea world hem klosap for finis.”—1 COR. 10:11.

SONG: 11, 61

1, 2. Why nao bae iumi storyim example bilong fofala king bilong Judah?

SAPOS iu lukim samwan hem foldaon bikos road hem slippery, iu bae barava careful taem iu wakabaot followim datfala sem road. Diswan hem semsem tu witim olketa mistek wea olketa narawan duim long laef bilong olketa. Taem iumi lukim samting wea kasem olketa, iumi no laek duim olketa semkaen mistek. Olsem example, iumi savve lane from olketa mistek bilong olketa wea Bible storyim.

2 Fofala king bilong Judah wea iumi storyim long study bifor diswan worshipim Jehovah long full heart bilong olketa. Nomata olsem, olketa duim olketa bigfala mistek. Olketa samting wea happen long olketa hem stap long Bible mekem iumi savve ting raonem and lane from olketa. Wanem nao iumi savve lanem from example bilong olketa, and wanem nao savve helpem iumi for no duim sem samting wea olketa duim?—Readim Rome 15:4.

FOR DEPEND LONG WISDOM BILONG OLKETA MAN SAVVE SPOELEM IUMI

3-5. (a) Nomata Asa faithful long Jehovah long full heart bilong hem, wanem mistek nao hem duim? (b) Wanem samting nao maet mekem Asa no depend long Jehovah taem hem faet againstim Baasha?

3 Distaem bae iumi storyim example bilong Asa. Taem 1 million soldia bilong Ethiopia kam for attakim Judah, Asa depend long Jehovah for helpem hem. Bat taem hem faet againstim king bilong Israel, Baasha, hem no depend nao long Jehovah. Asa hem trae for stopem Baasha for no strongim olketa wall bilong Ramah, wanfala important taon long Israel wea hem stap klosap long border bilong kingdom bilong Judah. (2 Chron. 16:1-3) Asa disaed for bribem king bilong Syria for helpem hem. Taem army bilong Syria attakim olketa taon long Israel, Baasha “hem stop nao for duim datfala waka long Ramah.” (2 Chron. 16:5) So long datfala taem maet Asa tingse hem disaedem stretfala samting.

4 Bat wanem nao tingting bilong Jehovah abaotem diswan? Jehovah no hapi long Asa bikos hem no depend long hem, so hem sendem profet Hanani for disciplinem Asa. (Readim 2 Chronicles 16:7-9.) Hanani sei long Asa: “Start long disfala taem bae olketa enemy faetem iu.” Nomata Asa tekova long taon long Ramah, olketa nara nation faet againstim hem and pipol wea hem rulim long full laef bilong hem.

5 Long study bifor diswan, iumi lanem hao Jehovah hem hapi long Asa. Nomata Asa hem no perfect, God lukim Asa hem faithful long hem long full heart bilong hem. (1 Ki. 15:14) Nomata olsem, taem Asa mekem wanfala rong disison, hem mas kasem nogud samting wea kamaot from datwan. Why nao hem no depend long Jehovah, bat hem depend nomoa long hemseleva and long olketa narawan? Maet Asa tingse sapos hem iusim olketa difren teknik for faet bae hem winim olketa enemy. Or maet hem followim nogud advaes bilong olketa narawan.

6. Wanem nao iumi savve lanem from mistek wea Asa duim? Storyim example.

6 Wanem nao iumi lanem from datfala mistek bilong Asa? Iumi mas depend long Jehovah long evri samting, and no followim tingting bilong iumiseleva. Nomata olketa problem bilong iumi hem big or hem smol, iumi mas askem Jehovah for helpem iumi. Hem gud for tingim diswan: Waswe, samfala taem iumi depend long iumiseleva taem iumi trae for stretem eni problem wea kasem iumi? Or waswe, evritaem iumi tingim wanem Bible talem and then trae for iusim datwan for stretem olketa problem bilong iumi? Olsem example, maet samfala taem famili bilong iu stopem iu for no attendim meeting or eni assembly. Waswe, bae iu askem Jehovah for helpem iu savve wanem for duim? Or maet for lelebet taem iu no garem waka, then gogo iu faendem wanfala waka. Waswe, bae iu talem boss iu mas attendim olketa meeting evri week nomata maet datwan bae mekem hem no laek for givim datfala waka long iu? Nomata wanem problem iumi feisim, iumi mas evritaem tingim advaes bilong man wea raetem psalm wea sei: “Letem Jehovah leadim iu and depend long hem, and hem nao bae duim samting for iu.”—Ps. 37:5.

WANEM NAO SAVVE HAPPEN SAPOS IUMI FREN WITIM PIPOL WEA NO WORSHIPIM JEHOVAH?

7, 8. Olketa wanem mistek nao Jehoshaphat duim, and wanem nao kamaot from datwan? (Lukim piksa long start bilong study.)

7 Distaem bae iumi storyim example bilong Jehoshaphat, son bilong Asa. Hem garem staka gudfala wei wea mekem Jehovah hapi long hem. And taem hem depend long Jehovah hem duim staka gudfala samting. Bat hem mekem samfala nogud disison tu. Olsem example, hem stretem son bilong hem for maritim dota bilong disfala nogud king, Ahab. Bihaen, Jehoshaphat joinim Ahab for faet againstim olketa long Syria nomata profet Micaiah talem hem for no duim datwan. Long datfala faet, olketa bilong Syria klosap killim dae Jehoshaphat. (2 Chron. 18:1-32) Taem hem kasem bak Jerusalem, profet Jehu askem hem olsem: “Waswe, iu tingse hem stret for iu go helpem nogud pipol, and waswe, hem stret for iu lovem olketa wea heitim Jehovah?”—Readim 2 Chronicles 19:1-3.

8 Waswe, Jehoshaphat lane from samting wea happen long hem and followim samting wea profet hia talem? Nomoa. Nomata hem lovem Jehovah and laek for mekem hem hapi, Jehoshaphat mek fren moa witim narafala man wea no laek for worshipim Jehovah. Datfala man hem King Ahaziah, son bilong Ahab. Jehoshaphat and Ahaziah waka tugeta for wakem olketa ship. Bat olketa ship hia rek and olketa no iusim nao olketa ship hia.—2 Chron. 20:35-37.

9. Wanem nao savve happen sapos iumi fren witim pipol wea no worshipim Jehovah?

9 Wanem nao iumi savve lanem from samting wea happen long Jehoshaphat? Jehoshaphat hem duim stret samting and hem “worshipim Jehovah long full heart bilong hem.” (2 Chron. 22:9) Nomata olsem, hem fren witim pipol wea no lovem Jehovah, and diswan mekem hem for kasem olketa bigfala problem long laef bilong hem. Klosap hem dae tu. Tingim disfala toktok long Bible: “Man wea fren witim pipol wea wise bae hem wise, bat man wea fren witim pipol wea krangge bae hem kasem nogud samting.” (Prov. 13:20) Hem tru, iumi laek for story abaotem Jehovah long nara pipol. Nomata olsem, hem no wise for fren witim pipol wea no worshipim Jehovah.

10. (a) Sapos iu laek for marit, wanem nao iu savve lanem from example bilong Jehoshaphat? (b) Wanem nao iumi shud evritaem tingim?

10 Olsem example, sapos iu laek for marit, wanem nao iu savve lanem from example bilong Jehoshaphat? Maet iu laek frenim samwan wea hem no lovem Jehovah. Maet iu tingse hem hard for faendem eniwan for iu maritim insaed long organization bilong Jehovah. Or maet samfala wantok evritaem sei iu mas marit nogud iu olo and bae no eniwan laek maritim iu. Hem tru, Jehovah nao wakem iumi witim feeling for lovem samwan and for samwan lovem iumi. Bat sapos iumi no faendem samwan wea iumi fit for maritim, wanem nao iumi shud duim? Wanfala samting wea savve helpem iumi hem nao for ting raonem samting wea kasem Jehoshaphat. Hem savve evritaem depend long Jehovah for leadim hem. (2 Chron. 18:4-6) Bat taem Jehoshaphat fren witim Ahab, wea no lovem Jehovah, hem no laek for followim warning bilong Jehovah. Jehoshaphat shud tingim “Jehovah hem lukluk gud evriwea long earth for iusim strong bilong hem for helpem olketa wea lovem hem long full heart.” (2 Chron. 16:9) Iumi tu shud tingim wei wea Jehovah laek for helpem iumi. Hem savve gud long iumi and samting wea kasem iumi, and hem lovem iumi. Waswe, iu barava bilivim sapos iu laek for faendem samwan wea fitim for iu maritim, God hem luksavve long datwan, and hem laek for helpem iu? Iu fit for trustim datwan. Gogo, bae hem helpem iu!

Hem no wise for frenim eniwan wea no worshipim Jehovah (Paragraf 10 storyim diswan)

NO LETEM HEART BILONG IU KAMAP PRAOD

11, 12. (a) Wanem nao Hezekiah duim wea showimaot wanem kaen man nao hem? (b) Why nao Jehovah forgivim Hezekiah?

11 Wanem nao iumi savve lanem from example bilong Hezekiah? Jehovah mekem Hezekiah for luksavve wanem kaen man nao hem. (Readim 2 Chronicles 32:31.) Taem Hezekiah hem barava sik, God sei hem bae kamap gud and showim hem wanfala saen for pruvim datwan. Jehovah mekem wanfala shadow for muv go bak tenfala step. Bihaen, hem luk olsem olketa prince long Babylon laek for savve abaotem datfala saen, and olketa sendem samfala man go long Hezekiah for askem hem abaotem datwan. (2 Ki. 20:8-13; 2 Chron. 32:24) Jehovah no talem Hezekiah wanem for talem long olketa man hia. Bible sei Jehovah no helpem Hezekiah mekem hem savve lukim wanem nao Hezekiah bae duim. Hezekiah showim evri riches bilong hem long olketa man long Babylon wea kam. Samting wea Hezekiah duim showimaot wanem kaen man nao hem. Hao nao olsem?

12 Sorre tumas, Hezekiah hem kamap praod. Datwan mekem hem no tinghae long evri gud samting wea Jehovah duim for hem. Bible no storyim wanem nao mekem Hezekiah for kamap praod. Maet hem kamap praod bikos hem winim army bilong Assyria or bikos Jehovah healim sik bilong hem. Or maet diswan hem bikos hem kamap rich and staka pipol savve long hem. Nomata Hezekiah hem worshipim Jehovah long full heart, for lelebet taem hem praod and Jehovah no hapi long hem. Bat bihaen, “Hezekiah kamap hambol,” and God forgivim hem.—2 Chron. 32:25-27; Ps. 138:6.

13, 14. (a) Wanem nao maet happen wea savve showimaot wanem kaen man nao iumi? (b) Wanem nao iumi shud duim or talem taem narawan praisem iumi?

13 Wanem nao iumi savve lanem from example bilong Hezekiah and olketa mistek wea hem duim? Tingim diswan, Hezekiah duim samting wea showimaot hem praod no longtaem bihaen Jehovah helpem hem for winim army bilong Assyria, and bihaen Jehovah healim sik bilong hem. So taem iumi kasem gudfala samting or taem olketa narawan praisem iumi, wanem nao bae iumi duim? Samting wea iumi duim or talem savve showimaot wanem kaen man nao iumi. Olsem example, maet wanfala brata waka hard for preparem and givim wanfala tok long assembly or convention. Staka brata and sista praisem hem for datfala tok wea hem givim. Wanem nao bae hem duim or talem taem olketa narawan praisem hem?

14 Iumi shud evritaem tingim disfala toktok bilong Jesus: “Bihaen iufala duim finis waka bilong iufala, iufala mas sei, ‘Mifala olketa wakaman nomoa wea no fit for kasem praise. Mifala duim nomoa olketa samting wea mifala mas duim.’” (Luke 17:10) Tingim diswan: Taem Hezekiah kamap praod, datwan showimaot hem no tinghae long wei wea Jehovah helpem hem. So taem olketa narawan praisem iumi for eni tok wea iumi givim, wanem nao bae helpem iumi for gohed hambol? Hem gud for iumi ting raonem wanem Jehovah duim finis for iumi. And iumi savve story abaotem hem and wanem hem duim for helpem iumi. Hem nao givim Bible and holy spirit long iumi wea mekem iumi fit for givim datfala tok.

TINGIM WANEM JEHOVAH LAEKEM BIFOR IU DISAEDEM SAMTING

15, 16. Wanem nao Josiah duim wea kosim dae bilong hem?

15 Lastfala example hem Josiah. Wanem nao iumi savve lanem from example bilong hem? Nomata Josiah hem gudfala king, hem duim wanfala mistek wea kosim dae bilong hem. (Readim 2 Chronicles 35:20-22.) Wanem nao happen? Josiah go faet againstim Necho, king bilong Egypt, nomata hem no garem eni reason for duim datwan. Necho talem Josiah hem tu no laek for faet againstim hem. Bible sei toktok wea Necho talem hem “kam from God.” Bat Josiah go for faet againstim hem, and olketa killim hem dae. So why nao Josiah go faetem Necho? Bible no talem.

16 Josiah shud faendaot sapos wanem Necho talem hem barava kam from Jehovah. Wanem nao hem shud duim? Hem shud askem Jeremiah, wea hem wanfala long olketa faithful profet bilong Jehovah. (2 Chron. 35:23, 25) And tu, Josiah shud faendaot moa samting abaotem diswan. Necho hem no kam for faet againstim Jerusalem, bat hem go for faet againstim nara nation long Carchemish. And Necho no tok spoelem Jehovah and pipol bilong hem tu. Josiah hem no tingting gud firstaem abaotem olketa samting hia bifor hem disaed for duim samting. Wanem nao iumi lanem from diswan? Taem iumi garem problem and iumi mas mekem disison, iumi shud tingim firstaem wanem Jehovah laekem iumi for duim.

17. Taem iumi garem problem, wanem nao iumi savve duim for no mekem mistek olsem Josiah?

17 Taem iumi mas mekem wanfala disison, first samting iumi mas tingim nao hem olketa Bible principle wea savve helpem iumi, and hao for followim olketa principle hia. Samfala taem maet iumi need for duim research long olketa pablikeson bilong iumi abaotem diswan, or askem advaes from wanfala elder. Hem savve helpem iumi for ting raonem olketa nara Bible principle tu. Tingim disfala example abaotem wanfala sista wea hasband bilong hem no Witness. Sista hia plan for go aot long ministry long wanfala day. (Acts 4:20) Bat long datfala day, hasband bilong hem no laekem hem for go long preaching. Hem sei bikos tufala bin busy, hem laek for spendem taem witim waef bilong hem. So datfala sista hem ting raonem olketa scripture wea savve helpem hem for mekem gudfala disison. Hem savve hem mas obeyim God and komand bilong Jesus for teachim pipol for kamap disaepol. (Matt. 28:19, 20; Acts 5:29) Bat hem tingim tu waef mas stap anda long hasband bilong hem, and olketa wea worshipim Jehovah mas no ova tumas. (Eph. 5:22-24; Phil. 4:5) Waswe, hasband bilong hem talem diswan for stopem hem for no duim preaching waka nao, or hem just laek for spendem lelebet taem witim hem long datfala day? Iumi wea worshipim Jehovah laek for mekem olketa gudfala disison wea bae mekem hem hapi.

GOHED WORSHIPIM JEHOVAH LONG FULL HEART AND HAPI

18. Wanem nao iu savve lanem taem iu ting raonem example bilong fofala king bilong Judah?

18 Samfala taem, maet iumi tu duim olketa sem mistek olsem fofala king hia bilong Judah. Maet iumi (1) depend long iumiseleva, (2) associate witim pipol wea no lovem Jehovah, (3) kamap praod, or (4) mekem disison and no tingim firstaem wanem Jehovah laekem iumi for duim. Nomata olsem, iumi shud no tingse hem hard nao for iumi mekem Jehovah hapi. Hem luksavve long olketa gudfala wei bilong iumi, olsem hem lukim olketa gudfala wei bilong fofala king hia. Jehovah luksavve tu wei wea iumi barava lovem hem, and laek for worshipim hem long full heart bilong iumi. So hem givim iumi olketa example hia for helpem iumi for no duim olketa sem mistek. Iumi mas ting raonem olketa story hia long Bible and tinghae long bigfala help wea Jehovah givim long iumi!