Skip to content

Skip to table of contents

STUDY ARTICLE 12

Wanem Nao Raet Taem for Talem Samting?

Wanem Nao Raet Taem for Talem Samting?

“Taem hemi stap fo man stap kuaet, an taem hemi stap fo tok.”—EKLESIASTES 3:7.

SONG 124 Faithful Evritaem

WANEM IUMI BAE STORYIM *

1. Eklesiastes 3:1, 7 teachim iumi abaotem wanem samting?

SAMFALA lo iumi laek for story tumas. Olketa narawan laek for kwaet nomoa. Olsem theme scripture blo disfala study showimaot, taem hem stap for toktok and taem hem stap for kwaet. (Readim Eklesiastes 3:1, 7.) Bat samfala taem, maet iumi wish samfala wea savve kwaet tumas, olketa shud story. And maet iumi laekem man wea story tumas, for kwaet samfala taem.

2. Hu nao garem raet for markem standard saed lo hao iumi shud story and wanem taem for toktok?

2 Wei for toktok hem present from Jehovah. (Eksodas 4:10, 11; Rev. 4:11) Insaed Bible, Jehovah helpem iumi luksavve lo hao for iusim gud disfala present. Lo disfala study, bae iumi storyim samfala example lo Bible wea helpem iumi savve wanem taem for toktok and taem for kwaet. And tu, iumi bae lanem hao Jehovah feel abaotem wanem iumi talem lo olketa narawan. Firstaem, bae iumi storyim wanem taem nao iumi shud talem samting.

WANEM TAEM NAO IUMI SHUD TALEM SAMTING?

3. Olsem Rome 10:14 storyim, wanem taem nao iumi shud toktok?

3 Iumi shud evritaem redi for story abaotem Jehovah and Kingdom. (Matt. 24:14; readim Rome 10:14.) Taem olsem, iumi followim example blo Jesus. Wanfala lo olketa main reason why Jesus kam lo earth hem for talemaot truth abaotem Dadi blo hem. (John 18:37) Bat iumi mas tingim dat hao iumi story hem important tu. So taem iumi story lo olketa narawan abaotem Jehovah, iumi mas duim datwan witim wei for “hambol and showimaot bigfala respect,” and iumi shud showimaot iumi tingim feeling blo pipol and wanem olketa bilivim. (1 Pet. 3:15) Taem olsem, iumi no just toktok nomoa, bat iumi teachim olketa and maet iumi savve kasem heart blo olketa.

4. Olsem Provebs 9:9 storyim, hao nao toktok blo iumi savve helpem olketa narawan?

4 Olketa elder mas no hol bak for talem samting sapos olketa luksavve dat wanfala brata or sista needim kaonsel. Bat, olketa mas chusim raet taem for story mekem datfala brata or sista no feel shame. Olketa savve weit kasem taem olketa narawan no stap. Olketa elder mas evritaem traem best for story lo wei wea showimaot respect. Nomata olsem, olketa bae no hol bak for storyim olketa Bible principle wea bae helpem narawan for duim stret samting. (Readim Provebs 9:9.) Why nao hem barava important for no fraet for talem samting lo taem wea man needim? Tingim tufala difren example hia: First wan, wanfala man need for stretem olketa son blo hem, and mek-tu, wanfala woman mas go story lo wanfala man wea bae kamap king.

5. Wat taem nao Hae Priest Eli shud talem samting bat hem no duim datwan?

5 Hae Priest Eli garem tufala son wea hem lovem tumas. Bat tufala son hia no respectim Jehovah. Tufala garem important position olsem priest lo tabernacle. Bat tufala iusim rong lo paoa wea olketa garem, tufala no respectim olketa offering wea olketa givim lo Jehovah, and no shame for durong. (Fas Samuel 2:12-17, 22) For fitim Law blo Moses, tufala shud dae, bat Eli tok lo tufala nomoa and letem tufala for gohed waka lo tabernacle. (Diutronomi 21:18-21) Hao nao Jehovah ting lo wei wea Eli deal witim datwan? Jehovah sei lo Eli: ‘Why nao yu tinghae long tufala san blong yu winim for tinghae long mi?’ So Jehovah disaed for killim dae tufala wicked son blo Eli.—Fas Samuel 2:29, 34.

6. Wanem nao iumi savve lanem from Eli?

6 Iumi lanem wanfala important leson from Eli. Sapos iumi savve dat wanfala fren or relative brekem law blo God, iumi mas talem samting and remindim hem lo olketa standard blo Jehovah. Then iumi mas mek sure hem kasem help wea hem needim from olketa wea Jehovah markem. (Jas. 5:14) Iumi no laek olsem Eli, lo wei for tinghae lo wanfala fren or relative winim for tinghae lo Jehovah. Iumi need for no fraet for talem samting lo samwan wea needim kaonsel, taem iumi duim datwan olketa bae kasem gud samting. Lukim hao example blo wanfala Israelite woman wea nem blo hem Abigail hem barava difren from Eli.

Abigail showimaot gudfala example for chusim raet taem for talem samting (Paragraf 7-8 storyim diswan) *

7. Why nao Abigail go story lo David?

7 Abigail hem waef blo Nabal, wanfala rich landowner. Taem David and olketa man blo hem ranawe from King Saul, olketa stap for lelebet taem witim olketa shepherd blo Nabal and help for protectim olketa sheepsheep from olketa man for steal. Waswe, Nabal tinghae lo help blo olketa? Nomoa. Taem David askem hem for givim lelebet kaikai and wata for olketa man blo hem, Nabal kros and tok nogud lo olketa. (Fas Samuel 25:5-8, 10-12, 14) From datwan, David disaed for killim dae evri man lo haos blo Nabal. (Fas Samuel 25:13, 22) Wanem nao bae stopem datfala trabol for happen? Abigail luksavve hem mas talem samting, so hem no fraet and go for meetim 400 man wea kros and hangre tumas, and wea redi for faet, and hem story lo David.

8. Wanem nao iumi lanem from example blo Abigail?

8 Taem Abigail meetim David, hem no fraet for story, hem showimaot respect, and story gud lo David. Nomata Abigail no kosim datfala problem, hem sei sorre lo David. Hem story lo wei wea mekhae lo olketa gudfala wei blo David, and Abigail depend lo Jehovah for helpem hem. (Fas Samuel 25:24, 26, 28, 33, 34) Olsem Abigail, taem iumi lukim samwan start for duim samting wea no stret, iumi mas no fraet for talem samting. (Sams 141:5) Iumi mas showimaot respect, bat lo semtaem iumi mas no fraet. Taem love muvim iumi for givim kaonsel lo samwan wea needim help, datwan pruvim iumi wanfala tru fren.—Provebs 27:17.

9-10. Wanem nao olketa elder shud tingim taem olketa kaonselem olketa narawan?

9 Olketa elder nao main wan wea need for no fraet for story lo samwan lo kongregeson wea start for go rong. (Gal. 6:1) Olketa elder hambol for luksavve hao olketa no perfect and maet wanday olketa tu needim kaonsel. Nomata olsem, olketa no letem datwan for stopem olketa for givim kaonsel lo samwan wea needim discipline. (2 Tim. 4:2; Titus 1:9) Taem olketa elder kaonselem samwan, olketa trae for teachim hem lo patient wei and iusim gud toktok wea hem present from Jehovah. Olketa lovem olketa brata, and love hia muvim olketa for duim samting for help. (Provebs 13:24) Bat main samting olketa tingim nao, hem for mekhae lo Jehovah thru lo wei for obeyim olketa standard blo hem and for protectim kongregeson from eni samting wea savve spoelem.—Acts 20:28.

10 Kam kasem disfala paragraf, iumi story raonem wanem taem iumi shud talem samting. Bat, samfala taem hem important for no talem eni samting. Wanem nao samfala challenge wea iumi feisim saed lo diswan?

WANEM TAEM NAO IUMI SHUD STAP KWAET?

11. Wanem tokpiksa nao James iusim, and why nao datwan hem fitim?

11 Hem no isi for kontrolem toktok blo iumi. James wea raetem wanfala buk lo Bible, hem iusim wanfala tokpiksa for story abaotem datfala challenge. Hem sei: “Sapos eniwan hem no sin long toktok bilong hem, hem wanfala perfect man wea savve kontrolem full body bilong hem.” (Jas. 3:2, 3) Lo disfala verse, “kontrolem” hem kam from disfala toktok bridle, wea hem wanfala rope wea olketa putim lo hed and wanfala bit lo mouth blo horse. Man wea raedem horse savve iusim datfala rope for tanem horse or for mekem hem stop. Sapos man no holem gud rope hia, bae hard for hem kontrolem datfala horse and maet datwan spoelem horse or man wea raedem. Olsem tu, sapos iumi no kontrolem toktok blo iumi, bae iumi savve kosim staka problem. Distaem bae iumi storyim samfala situation wea iumi need for kontrolem toktok blo iumi.

12. Wanem taem nao iumi shud kontrolem toktok blo iumi and no talem eni samting?

12 Wanem nao iumi savve duim taem wanfala brata or sista garem information wea hem shud no talem? Olsem example, sapos iu meetim samwan from kantri wea olketa banim waka blo iumi, waswe, bae iu askem hem for storyim waka blo iumi lo datfala kantri? Hem tru, maet iu ask bikos iu laek for savve abaotem olketa. Iumi lovem olketa brata and sista and laek for savve wanem nao happen lo olketa. And tu, iumi laek prea and storyim lo Jehovah wat nao happen. Nomata olsem, lo kaen situation olsem iumi shud kontrolem toktok blo iumi. Sapos iumi putim pressure lo samwan for hem storyim information wea olketa narawan shud no savve, datwan showimaot iumi no lovem datfala brata or sista, and olketa narawan wea trustim hem for no talemaot datfala information abaotem waka blo olketa. Tru nao, no eniwan lo iumi laek for addim go moa hard taem wea olketa brata and sista blo iumi kasem lo kantri wea olketa banim waka blo iumi. And tu, no eni brata or sista wea serve lo olketa kantri olsem bae laek storyim hao olketa Witness lo there duim ministry or olketa nara spiritual samting.

13. Olsem Provebs 11:13 storyim, wanem nao olketa elder mas duim, and why nao olsem?

13 Olketa elder mas main wan for followim Bible principle lo Provebs 11:13 lo wei for no storyim confidential information lo olketa wea no fit for savve. (Readim.) Diswan hem wanfala challenge, especially sapos elder garem waef. Wanfala marit couple savve strongim wei wea tufala fren gud tugeta taem tufala story tugeta evritaem, and tufala savve sharem tingting, feeling, and olketa wari wea tufala feisim. Bat, elder mas luksavve dat hem mas no storyim lo waef blo hem eni confidential information wea samwan lo kongregeson storyim lo hem. Sapos hem duim datwan, olketa narawan bae no trustim hem and datwan bae spoelem gudfala nem blo hem. Olketa wea kasem responsibility lo kongregeson mas no garem dabol tongue or wei for laea. (1 Tim. 3:8) Datwan minim olketa shud no laea or laek for gossip. Sapos elder lovem waef blo hem, hem bae no talem information wea waef no need for savve.

14. Hao nao waef blo elder savve helpem hasband for garem gudfala nem?

14 Waef savve helpem hasband blo hem for garem gudfala nem taem hem no putim pressure lo hasband for storyim olketa samting wea shud confidential. Taem waef followim disfala advaes, datwan showimaot hem sapotim hasband and hem respectim olketa wea trustim hasband blo hem. And samting wea barava important, hem mekem Jehovah hapi bikos hem help for keepim peace and wan mind lo kongregeson.—Rome 14:19.

HAO NAO JEHOVAH FEEL ABAOTEM WANEM IUMI TALEM?

15. Hao nao Jehovah ting lo thrifala fren blo Job, and why nao olsem?

15 Iumi savve lanem staka samting from Bible buk blo Job abaotem hao for story and wanem taem for talem samting. Bihaen olketa trabol kasem Job, fofala man kam for comfortim hem and givim hem kaonsel. Fofala man hia stap kwaet for longfala taem. Bat bihaen, toktok blo Eliphaz, Bildad, and Zophar, hem showimaot klia dat olketa no iusim datfala taem for ting raonem hao for helpem Job. Bat, olketa gohed for ting raonem nomoa hao olketa bae pruvim lo Job dat masbi hem duim eni rong samting. Samfala toktok wea olketa talem hem tru, bat staka samting wea olketa talem abaotem Job and Jehovah hem no kaen and no tru. Olketa barava judgem Job. (Job 32:1-3) Wat nao Jehovah duim? Hem barava kros lo thrifala man hia. Hem sei olketa man hia karangge and hem talem olketa for askem Job for prea for olketa.—Job 42:7-9.

16. Wanem nao iumi savve lanem from olketa nogud example blo Eliphaz, Bildad, and Zophar?

16 Iumi savve lanem samfala leson from olketa nogud example blo Eliphaz, Bildad, and Zophar. First samting, iumi shud no judgem olketa brata blo iumi. (Matt. 7:1-5) Bat, iumi shud lisin gud firstaem bifor iumi talem eni samting. Taem iumi duim olsem, bae iumi minim wanem olketa feisim. (1 Pet. 3:8) Mek-tu, taem iumi talem samting, iumi mas mek sure toktok blo iumi hem kaen and stret. (Eph. 4:25) And mek-thri, Jehovah barava interest lo hao iumi story lo each other.

17. Wanem nao iumi savve lanem from example blo Elihu?

17 Elihu, wea hem mek-foa man wea visitim Job, hem relative blo Abraham. Hem lisin taem Job and thrifala nara man hia story. Luk olsem hem barava lisin gud lo wanem olketa talem, dastawe hem savve hao for givim kaonsel wea help for stretem tingting blo Job, and hem duim lo kaenfala wei. (Job 33:1, 6, 17) Main samting wea Elihu tingim nao hem for mekhae lo Jehovah, and no hemseleva or eni nara man. (Job 32:21, 22; 37:23, 24) Olsem iumi lanem from example blo Elihu, samfala taem hem gud for kwaet and lisin gud. (Jas. 1:19) And tu, iumi lanem hao taem iumi givim kaonsel, main samting nao hem for mekhae lo Jehovah and no iumiseleva.

18. Hao nao iumi showimaot iumi tinghae lo disfala wei for toktok wea hem present from God?

18 Taem iumi followim advaes lo Bible abaotem wanem taem and hao for toktok, datwan showimaot iumi tinghae lo datfala present from Jehovah. Wise King Solomon raet olsem: “Toktok wea man talem long taem wea barava fitim hem naes tumas olsem olketa gold apple wea stap long silver karving.” (Prov. 25:11, NW) Taem iumi lisin gud lo wanem olketa narawan talem and iumi tingting gud bifor iumi toktok, wanem iumi talem bae olsem gold apple wea garem hae price and luk naes tumas. Then, nomata sapos iumi talem staka toktok or lelebet toktok nomoa, wanem iumi talem bae strongim narawan, and Jehovah bae barava hapi lo iumi. (Provebs 23:15; Eph. 4:29) Datwan nao best wei wea iumi savve showimaot iumi tinghae lo datfala present from God!

SONG 82 “Letem Olketa Man Lukim Laet Bilong Iufala”

^ par. 5 Bible garem olketa principle wea helpem iumi for savve wanem taem for toktok and wanem taem for stap kwaet. Taem iumi savve lo diswan and followim wanem Bible talem, toktok blo iumi bae mekem Jehovah hapi.

^ par. 62 PIKSA: Wanfala sista luksavve hem need for givim samfala gud advaes.

^ par. 64 PIKSA: Wanfala brata storyim samfala idea abaotem wei for klin.

^ par. 66 PIKSA: Abigail story lo David lo raet taem, and gud samting nao kamaot from datwan.

^ par. 68 PIKSA: Wanfala couple no laek for storyim waka blo iumi wea gohed lo ples wea olketa banim.

^ par. 70 PIKSA: Wanfala elder traem best for no eniwan herem confidential information blo kongregeson.