Skip to content

Skip to table of contents

Helpem Pikinini Bilong Iu for Garem Faith

Helpem Pikinini Bilong Iu for Garem Faith

“Iufala olketa young boy and iufala olketa young gele . . . Iufala praisem nem bilong Jehovah.”—PS. 148:12, 13.

SONG: 88, 115

1, 2. (a) Why nao hem no isi for dadi and mami teachim pikinini for garem faith long Jehovah, and wanem nao savve helpem tufala? (b) Wanem fofala samting nao bae iumi storyim long disfala study?

WANFALA dadi and mami long France sei: “From mitufala garem faith long Jehovah, datwan no minim olketa pikinini bilong mitufala tu bae garem faith. Faith hem no samting wea man born witim. Bae hem tek taem for olketa pikinini for garem faith.” Wanfala brata long Australia sei: “Hem bigfala waka for helpem pikinini bilong iu for garem faith.” Hem sei tu: “Maet iu tingse iu ansarem gud nao kwestin bilong pikinini, bat long narataem moa hem askem datfala sem kwestin! Pikinini savve laek tumas for savve long samting, so nomata hem hapi long wanem iu talem firstaem bae hem laek for savve moa abaotem datwan long narataem.” Staka dadi and mami luksavve taem age bilong pikinini hem gogo ap, olketa mas explainim moa olketa samting wea pikinini laek for savve abaotem. And olketa luksavve olketa mas traem olketa difren wei for teachim pikinini bilong olketa for lovem Jehovah.

2 Waswe, iu savve daotem sapos iu fit for teachim pikinini for lovem Jehovah, and for gohed worshipim Jehovah taem hem growap? Dadi and mami needim samwan for helpem tufala long diswan. (Jer. 10:23) Olketa mas depend long Jehovah for helpem olketa. Jehovah provaedem staka samting for helpem olketa dadi and mami. Wanem nao iu savve duim for helpem pikinini? Iumi bae storyim fofala samting: (1) Fren gud witim olketa pikinini. (2) Teachim olketa for lovem Jehovah. (3) Iusim olketa example wea bae kasem heart. And (4) prea long Jehovah for holy spirit and patient witim olketa.

FREN GUD WITIM PIKININI BILONG IU

3. Hao nao dadi and mami savve followim example bilong Jesus taem olketa teachim pikinini?

3 Staka taem Jesus savve askem kwestin long olketa disaepol for savve wanem nao olketa bilivim. (Matt. 16:13-15) Iu savve followim example bilong Jesus. Taem iu story witim pikinini or duim samting tugeta witim hem, askem kwestin long hem mekem hem savve talem tingting and feeling bilong hem. Taem iu duim olsem, maet iu luksavve pikinini bilong iu daotem samfala samting. Wanfala brata long Australia wea 15 year sei: “Dadi bilong mi savve story witim mi staka taem abaotem wanem mi bilivim long Bible and hem helpem mi for ting raonem samting wea mitufala storyim. Hem savve askem mi olsem: ‘Wanem nao Bible talem abaotem diswan?’ ‘Waswe, iu bilivim wanem Bible talem?’ ‘Why nao iu bilivim datwan?’ Dadi laekem mi for talem tingting bilong miseleva and no followim nomoa tingting bilong hem and mami. Taem mi growap hem laekem mi for explainim gud olketa ansa bilong mi.”

4. Why nao hem important for patient witim pikinini and for ansarem olketa kwestin bilong hem? Storyim example.

4 Sapos pikinini no sure long wanfala samting wea Bible storyim, patient witim hem. Helpem hem for savve long ansa for olketa kwestin bilong hem. Wanfala dadi sei: “No tingse olketa kwestin bilong pikinini no important. Iu mas no ting nating long olketa kwestin bilong hem, and nomata pikinini askem kwestin abaotem samting wea iu shame for storyim, hem important for iu storyim datwan.” Hem barava gud for pikinini askem kwestin bikos datwan showimaot hem laek for savve long samting. Jesus tu askem olketa kwestin taem hem pikinini. (Readim Luke 2:46.) Wanfala young wan long Denmark sei: “Taem mi talem dadi and mami mi no barava sure sapos iumi garem truth, tufala no kros long mi, nomata maet datwan mekem tufala for wari. Tufala iusim Bible for ansarem evri kwestin bilong mi.”

5. Nomata luk olsem pikinini hem garem faith long Jehovah, wanem nao dadi and mami shud duim?

5 Fren gud witim pikinini bilong iu. No tingse pikinini garem faith long Jehovah bikos hem go witim iu long preaching and long olketa meeting. Hao nao bae iu savve long tingting bilong pikinini abaotem Jehovah and Bible? Story gud witim hem mekem iu luksavve long eni test wea hem kasem. Story abaotem Jehovah long pikinini taem iutufala duim olketa samting evriday. Prea for pikinini taem iu prea witim hem, and taem iu prea seleva.

LOVEM JEHOVAH FIRSTAEM MEKEM IU SAVVE TEACHIM PIKININI

6. Taem dadi and mami studyim gud Bible, hao nao diswan savve helpem tufala for teachim pikinini?

6 Pipol laek for lisin long Jesus taem hem story bikos hem lovem Jehovah and hem savve gud long olketa Holy Raeting. Olketa savve Jesus lovem olketa tu. So olketa lisin gud long hem. (Luke 24:32; John 7:46) Olsem tu, taem pikinini lukim dadi and mami lovem Jehovah, datwan bae helpem hem for lovem Jehovah tu. (Readim Deuteronomy 6:5-8; Luke 6:45.) So dadi and mami, gohed for studyim gud Bible and evritaem readim olketa pablikeson bilong iumi. Interest for lane abaotem olketa samting wea Jehovah wakem. (Matt. 6:26, 28) Taem iu lanem staka samting abaotem Jehovah, bae iu teachim gud pikinini bilong iu abaotem hem.—Luke 6:40.

7, 8. Taem iu lanem samting abaotem Jehovah, wanem nao iu savve duim? Storyim example.

7 Taem iu lanem samting abaotem Jehovah, storyim datwan long pikinini bilong iu. Iu savve storyim olketa samting hia long enitaem nomoa, no long taem wea iufala prepare for olketa meeting or taem bilong famili worship nomoa. Hem nao samting wea wanfala dadi and mami long United States duim. Tufala storyim Jehovah long olketa pikinini taem olketa lukim samting wea luk naes or taem olketa kaikaim naesfala kaikai. Tufala sei: “Mitufala storyim long olketa pikinini hao evri samting wea Jehovah givim showimaot hem lovem iumi and hem garem bigfala wisdom.” Wanfala dadi and mami long South Africa savve storyim creation long tufala gele bilong tufala taem olketa waka tugeta long garden. Olsem example, tufala savve storyim wei wea hem spesol tumas hao gogo wanfala seed hem kamap wanfala plant. Tufala sei: “Mitufala trae for helpem tufala gele for barava tinghae long olketa samting wea laef and wei wea olketa samting hia spesol tumas.”

8 Wanfala dadi long Australia tekem boy bilong hem, wea hem samting olsem ten year, long wanfala museum. Hem iusim taem hia for helpem boy bilong hem for garem faith long Jehovah, and for lukim pruv wea showimaot Jehovah nao wakem evri samting. Hem sei: “Mifala lukim olketa animal long sea wea stap bifor kam wea olketa kolem ammonoid and trilobite. Hem interesting for lukim olketa animal hia wea no stap distaem, olketa luk naes tumas, design bilong olketa barava narawe, and evri part bilong olketa set finis. Olketa samting wea laef wea iumi lukim distaem hem olsem tu. Teaching bilong evolution sei olketa samting wea laef start witim design wea simpol and olketa isisi change for kamap samting wea complete. Sapos datwan tru, why nao design bilong olketa animal hia wea laef longtaem bifor kam hem set finis? Datwan barava strongim faith bilong mi, and mi storyim long boy bilong mi.”

IUSIM OLKETA EXAMPLE WEA BAE KASEM HEART

9. Why nao hem gud for iusim olketa example wea kasem heart, and wanem example nao wanfala mami iusim?

9 Staka taem Jesus iusim olketa tokpiksa taem hem story. Hem savve talem wanfala story or example for teachim olketa important samting. (Matt. 13:34, 35) Taem iu iusim olketa example, datwan bae helpem pikinini for ting raonem samting. Hem bae minim gud wanem iu teachim, enjoyim wei for lanem samting, and bae hem no savve forgetim datwan. Olsem example, wanfala mami long Japan laekem tufala boy bilong hem for luksavve Jehovah barava lovem iumi taem hem wakem atmosphere wea stap raonem earth. Wanfala boy hem eit year and narawan hem ten year. Hem iusim example wea isi for tufala minim. Hem givim milk, sugar, and coffee long tufala and then hem askem tufala for wakem kap coffee for hem. Hem sei: “Tufala barava careful taem tufala wakem kap coffee hia. Taem mi askem tufala why nao tufala barava careful olsem, tufala sei tufala laek mekem long wei wea fitim hao mi laekem. Then mi explainim long tufala God tu barava careful taem hem mixim gud olketa gas wea insaed long air wea iumi brithim.” Tufala barava enjoyim wanem tufala lanem, and tufala no savve forgetim datwan!

Iusim olketa example wea pikinini isi for minim wea showimaot wanfala Creator hem stap (Paragraf 10 storyim diswan)

10, 11. (a) Wanem example nao iu savve iusim for pruvim long pikinini wanfala Creator hem stap? (Lukim piksa long start bilong study.) (b) Olketa wanem example nao iu iusim finis?

10 Wanem example nao iu savve iusim for pruvim Creator hem stap? Maet iu savve showim pikinini hao for wakem bred. Explainim why hem important for barava followim recipe for wakem bred. Then givim wanfala apple or eni nara frut long hem and askem hem: “Waswe, iu savve disfala apple hem garem recipe bilong hem tu?” Then katem datfala apple and showim seed wea insaed long hem. Talem hem datfala seed hem olsem wanfala recipe. Insaed long seed hia hem olketa instruction for mekem wanfala apple. Bat olketa instruction hia hem winim instruction long recipe for wakem bred. Then iu savve ask olsem: “Sapos samwan nao raetem recipe for bred, hu nao raetem recipe for disfala apple?” Sapos pikinini big lelebet, iu savve talem hem olketa instruction for mekem wanfala apple tree and olketa frut bilong hem stap insaed long datfala seed. Iu savve showim hem tu samfala piksa and olketa example long page 10 go kasem page 20 long brochure The Origin of Life—Five Questions Worth Asking.

11 Staka dadi and mami readim olketa article insaed long Awake! magasin wea garem title “Was It Designed?” witim pikinini bilong olketa. Sapos olketa garem smol pikinini, olketa savve explainim datwan long wei wea hem isi for hem minim. Olsem example, wanfala dadi and mami long Denmark sei olketa aeroplane olsem olketa bird. Tufala sei: “Olketa aeroplane luk olsem olketa bird. Bat waswe, aeroplane savve leim egg and bornem baby aeroplane? Waswe, olketa bird needim wanfala airport for land long hem? And waswe, noise wea aeroplane mekem hem here naes olsem bird wea singsing? So hu nao garem bigfala savve, man wea wakem aeroplane or man wea wakem bird?” Taem iu story gud witim pikinini and askem hem olketa kwestin, iu helpem hem for iusim “tingting” bilong hem and datwan savve strongim faith bilong hem long Jehovah.—Prov. 2:10-12.

12. Wanem example nao iu savve iusim for helpem pikinini luksavve evri samting wea Bible talem hem tru?

12 Iu savve iusim olketa example for teachim pikinini evri samting wea Bible talem hem tru. Olsem example, iu savve readim Job 26:7. (Readim.) No talem nomoa pikinini disfala scripture hem kam from Jehovah bat helpem hem for ting raonem datwan. Iu savve sei long taem bilong Job maet pipol no tingse earth hem float long space. Pikinini bilong iu savve showim hao hem hard for eni samting olsem ball or ston savve hange seleva long air. Long datfala taem, no eniwan savve earth hem float long space bikos olketa no garem olketa telescope or rocket. Samting wea pikinini lanem from diswan nao, nomata olketa raetem Bible longtaem kam, samting hem talem hem tru bikos Jehovah nao givim kam Bible.—Neh. 9:6.

TEACHIM PIKININI WHY HEM GUD FOR FOLLOWIM OLKETA BIBLE PRINCIPLE

13, 14. Hao nao dadi and mami savve teachim pikinini for luksavve hem gud for followim olketa Bible principle?

13 Hem important for teachim pikinini hem savve barava hapi sapos hem followim wanem Bible talem. (Readim Psalm 1:1-3.) Olsem example, maet iu savve talem pikinini for tingim sapos hem bae go stap long wanfala smol island. Hem savve chusim hu nao hem laekem for go stap witim hem long there. Then iu savve sei, “Sapos iu laekem evriwan for stap gud tugeta, wanem kaen pipol nao bae iu laekem for iufala stap long there?” Then iufala savve readim Galatia 5:19-23 and storyim wanem kaen pipol nao Jehovah laekem for stap long niu world.

14 Taem iu duim olsem, iu teachim tufala important samting long pikinini. First samting, Jehovah teachim iumi for garem gudfala laef distaem and for stap gud witim olketa narawan. Mek-tu samting, hem redyim iumi for laef long niu world. (Isa. 54:13; John 17:3) Iu savve storyim tu wei wea Bible helpem olketa brata and sista bilong iumi. Olsem example, readim eni laef story long olketa pablikeson bilong iumi, maet olketa article wea garem title “Bible Changem Laef Bilong Pipol” long Wastaoa magasin. Or iu savve askem samwan long kongregeson wea barava changem laef bilong hem from hem laek for mekem Jehovah hapi for kam and storyim datwan long iufala.—Heb. 4:12.

15. Wanem goal nao iu shud garem taem iu teachim pikinini bilong iu?

15 Ting raonem wanem iu laek for teachim long pikinini mekem iu savve mekem datfala leson hem interesting and hem no boring. Duim olketa difren samting wea bae mekem hem enjoyim wei for lane abaotem Jehovah and for fren gud witim hem. Changem olketa leson for fitim age bilong hem. Wanfala dadi sei: “Trae for faendem olketa difren wei for storyim olketa subject wea iufala savve finis long hem.”

PREA LONG JEHOVAH FOR HOLY SPIRIT AND PATIENT WITIM PIKININI

16. Why nao hem important for iu patient taem iu teachim pikinini bilong iu? Storyim example.

16 Holy spirit savve helpem pikinini for garem strongfala faith. (Gal. 5:22, 23) From hem bae tek taem for pikinini garem strongfala faith, iu mas patient witim hem and gohed for teachim hem. Wanfala dadi long Japan wea garem wanfala boy and gele hem sei: “Mi and waef bilong mi spendem staka taem witim tufala pikinini bilong mitufala. Taem olketa smol yet, mi savve study witim olketa evriday for 15 minute. Day bilong meeting nomoa mifala no study. Fiftin minute hem fitim mitufala and hem fitim olketa pikinini tu.” Wanfala circuit overseer sei: “Taem mi teenager, mi garem staka kwestin and mi daotem staka samting bat mi no storyim datwan. Gogo mi kasem ansa long olketa kwestin bilong mi long olketa meeting, long famili worship, and taem mi study seleva. So hem important for olketa dadi and mami for gohed teachim pikinini bilong olketa.”

For kamap gudfala teacher, iu mas fren gud witim Jehovah firstaem (Paragraf 17 storyim diswan)

17. Why nao hem important for dadi and mami showimaot gudfala example, and hao nao wanfala dadi and mami long Bermuda duim diswan?

17 Samting wea barava important hem for iufala dadi and mami garem strongfala faith. Pikinini bae luk followim example bilong iu. So gohed for strongim faith bilong iuseleva. Pikinini mas lukim iu barava fren gud witim Jehovah. Olsem example, taem wanfala dadi and mami long Bermuda wari abaotem wanfala samting, tufala prea witim olketa dota bilong tufala and askem Jehovah for helpem olketa. And tu, olketa encouragem olketa pikinini for prea abaotem datwan long prea bilong olketa seleva. Dadi and mami hia sei: “Mitufala talem big gele bilong mitufala for ‘barava trustim Jehovah, gohed busy long olketa waka wea sapotim Kingdom, and for no wari tumas.’ Taem hem lukim Jehovah ansarem prea bilong mifala, hem savve Jehovah nao helpem mifala. Diswan strongim faith bilong hem long God and hem luksavve wanem Bible hem talem hem tru.”

18. Wanem nao dadi and mami mas tingim?

18 Dadi and mami, iutufala mas tingim diswan: Iutufala no savve forcem pikinini for garem faith. Iu savve plantim truth long pikinini and watarem datwan, bat Jehovah nomoa savve mekem hem grow. (1 Cor. 3:6) So waka hard for teachim pikinini abaotem Jehovah, and prea for holy spirit for helpem hem for garem faith. Sapos iu duim olsem, Jehovah bae blessim hard waka bilong iu.—Eph. 6:4.