Ir al contenido

Ir al índice

LECCIÓN 39

¿Chajariik iruqʼor i Jehová chi riij i kikʼ?

¿Chajariik iruqʼor i Jehová chi riij i kikʼ?

Reʼ kikʼ irubʼan chi ne inwihʼik qakʼachariik. Ruum chi reʼ Dios xtzʼuhkrisanik qeh, iruqʼor qeh nikʼwach naqakojom i kikʼ. ¿Chajariik iruqʼor i Dios chi riij i kikʼ? ¿Ne na irubʼan chi ne inkʼuxarik oon chi ne inkojarik pan tibʼkaal? ¿Chajariik ne intoobʼinik aweh reh chi ne inachih i naʼabʼanam ruukʼ i kikʼ?

1. ¿Chajariik iruqʼor i Jehová chi riij i kikʼ?

Najtir cho qʼiij reʼ Jehová xuqʼor keh taqeh rajkamanoom: «Reʼ i kikʼ inyeʼwik kikʼachariik chuʼnchel i kʼachaach» (Levítico 17:​14). Reʼ Jehová iruqʼor chi reʼ kikʼ irujalwacheej i kʼacharik. Eh ruum chi reʼ kʼacharik jenaj kooch xuyeew qeh i Dios saq wach eh looqʼ, reʼ kikʼ looqʼ woʼ hoq.

2. ¿Chajariik iruqʼor i Dios chi maʼ na ta qabʼabam ruukʼ i kikʼ?

Noq ko majaaʼ naq inkorsjik i molaabʼ keh i peet ajnimaneel, reʼ Jehová xuqʼor keh taqeh rajkamanoom chi maʼ na ta kikʼuxum i kikʼ (chawil Génesis 9:4 eh Levítico 17:​10). Eh noq wilik chik molaabʼ, reʼ Jehová xuqʼor woʼ chik i kʼuhbʼaal wilih. Reʼ kikʼamwik bʼeeh pan rutinamiit i Jehová reʼ jun tzuhbʼ chi apóstol eh taqeh kʼamal bʼeeh reh i molaabʼ xkiqʼor keh taqeh ajnimaneel: «Tiʼeloq taq chuwach i [...] kikʼ» (chawil Hechos 15:​28, 29TNM).

¿Chajariik iraaj ruqʼorom tiʼeloq taq chuwach i kikʼ? Mi reʼ doctor xuqʼor aweh chi naʼawelik chuwach i bʼanaj haʼ, ¿maj reʼ hat maʼ ne ta chik inabʼan? Xa reʼ laʼ, ¿mi ne naq inakʼux i kʼuxbʼal wilik kʼah laj haʼ ruukʼ oon mi ne naq inakoj pan awibʼootzʼ? Maʼchih maj korik. Jeʼ woʼ reʼ inkʼuljik ruukʼ i kʼuhbʼaal iruyeew i Dios chi riij i kikʼ, chi maʼ na ta qakʼuxum eh chi maʼ na ta qakojom pan qibʼootzʼ. Runimjiik i Dios iraaj ruqʼorom chi maʼ na ta qakʼuxum i tiibʼ maʼ isamaj ta rukikʼeel eh ni xa ta naqukʼem i kikʼ. Eh ni xa ta naqakʼuxum i kʼuxbʼal kojimaj kikʼ reh.

¿Eh chajariik qehtʼal chi riij nikʼwach rukojariik i kikʼ inkibʼan taqeh doctor? Juʼjun taqeh iqʼombʼal eh iqʼoom maʼ irukʼam ta riibʼ ruukʼ i rukʼuhbʼaal i Dios, jeʼ rukabʼ noq maʼ inqakoj ta i kikʼ oon reʼ taqeh kijibʼ iruchʼaqʼ wiiʼ riibʼ: reʼ glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas eh plasma. Wilik pech mareh maʼ tʼanlik ta chi qawach mi jenoʼ iqʼombʼal maʼ irukʼam ta naah i rukʼuhbʼaal i Dios, jeʼ rukabʼ noq reʼ taqeh doctor inkikoj taqeh tʼuch kikʼ reh i kijibʼ iruchʼaqʼ wiiʼ riibʼ i kikʼ reh iqʼominik. Eh wilik pech reʼ rukikʼeel i yowaabʼ inkojarik woʼ chik reh, reh reqʼomjiik. Noq atzʼirim chik riij taqeh wilih, chi qajuʼjunaal naqachihiim chajariik naqabʼanam (Gálatas 6:5). a

CHATZʼIR RIIJ I KʼAHCHIʼ ATIJEM

Naqilom chajariik naqakojom pan ruman noq naqachihiim nikʼwach qeqʼomjik nakibʼanam.

3. Chachih chajariik imponik chuwach i Jehová

¿Nikʼwach ne inachih i naʼojbʼal reh runabʼjiik nikʼwach inkojarik i kikʼ jeʼ rukabʼ imponik chuwach i Dios? Chawil taq i VIDEO eh tiqʼoroq taq chi riij chaaj woʼ reet ko ruman rukʼamariik naah taqeh naʼojbʼal wilik pan qajik:

  • Chabʼan atiij reh chi ne inwihʼik anaʼojbʼal (Santiago 1:5).

  • Chasikʼ taqeh naʼojbʼal irukʼuhtaaj aweh i Santo Laj Huuj eh chawil nikʼwach ne inakoj pan akʼachariik (Proverbios 13:​16).

  • Chasikʼ chajariik taqeh chi iqʼombʼal eh iqʼoom wilik pan atinamiit.

  • Eh chakoj rehtaal chajariik i maʼ ne ta naq inakʼulaaʼ.

  • Reh chi saq wach akapebʼaal chakoj rehtaal mi reʼ xachih holohik (Hechos 24:​16). b

  • Kʼoloq pan akʼux chi maʼ reʼ ta abʼahiil, awehkʼeen, i kʼamal bʼeeh oon reʼ inkʼuhtanik aweh chi riij i Santo Laj Huuj, maʼ reʼ ta i keh nakiqʼorom aweh i naʼabʼanam (Romanos 14:​12).

  • Chatzʼihbʼaaj i xachih chi naʼabʼanam.

4. Reʼ taqeh testigo reh Jehová inqasikʼ chi ne qojkiqʼomaj chi korik

Runimjiik i rukʼuhbʼaal i Dios chi riij i kikʼ maʼ iraaj ta ruqʼorom chi maʼ na ta inqoqʼomaaj qiibʼ. Chawil taq i VIDEO.

Chawil taq i Tito 3:2 eh tiqʼoroq taq chi riij:

  • ¿Chaaj woʼ reet ko ruman chi ne qojqʼorik chi riij i kikʼ kuukʼ taqeh doctor pan chaqʼlamiil?

Reʼ i maʼ inqakʼul ta

Reʼ hat naʼachihim chajariik naʼabʼanam

A. Plasma sanguíneo

Reʼ taqeh tʼuch reh i plasma

B. Glóbulos blancos

Reʼ taqeh tʼuch reh i glóbulos blancos

C. Plaquetas

Reʼ taqeh tʼuch reh i plaquetas

D. Glóbulos rojos

Reʼ taqeh tʼuch reh i glóbulos rojos

 5. Reʼ taqeh tʼuch reh i kijibʼ iruchʼaq wiiʼ riibʼ i kikʼ

Reʼ kikʼ iruchʼaq wiiʼ riibʼ chi: glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas eh plasma. Reʼ taqeh kijibʼ wilih iruchʼaq woʼ riibʼ eh irubʼihnaleej kokʼ tʼuch kikʼ. c Juʼjun taqeh i kokʼ tʼuch wilih inkojarik pan iqʼoom reh reqʼomjiik taqeh yabʼilaal oon reh chi ne inkipahbʼaaʼ i kikʼ.

Noq jenoʼ ajnimaneel irukapaaj chi narukojom i kokʼ tʼuch kikʼ wilih oon maʼchih, ko ruman chi ne irukoj pan ruman chajariik rutijem pan Santo Laj Huuj reh chi saq wach i rukapebʼaal. Mareh juʼjun maʼ ne ta inkaaj kikojom i kokʼ tʼuch kikʼ reh keqʼomjiik oon chi ne inkamanjik wach i kikikʼeel eh wilik taqeh mareh ne inkaaj kikʼulum.

Noq naʼachihim i naʼabʼanam, chakapaaj:

  • ¿Nikʼwach naq ne inuqʼor reh i nudoctor, chi nanukʼulum oon chi maʼ na ta nukʼulum juʼjun reh i kokʼ tʼuch kikʼ?

MAREH NE INKIQʼOR AWEH: «Wilaʼ reʼ kikʼ irukoʼleej i kʼacharik, ¿chaaj woʼ reet maʼ ne nukoj pan nutibʼkaal?».

  • ¿Chajariik inaqʼor i hat?

KʼOLOQ PAN AKʼUX

Reʼ Jehová iraaj chi ne qojelik chuwach i kikʼ, chi maʼ na ta qakojom pan qatibʼkaal, maʼ na ta qakʼuxum eh maʼ na ta qayeʼem reh jenoʼ kʼachareel.

Reʼ xkahnik pan akʼux

  • ¿Chaaj woʼ reet i Jehová iruqʼor chi looqʼ i kikʼ?

  • Noq reʼ Dios xuqʼor chi naqeliik chuwach i kikʼ, ¿nikʼwach qehtʼal chi xraaj ruqʼorom chi maʼ na ta qakojom pan qatibʼkaal?

  • ¿Chajariik ne intoobʼinik aweh reh ruchihariik nikʼwach rukojariik akikʼeel nakibʼanam taqeh doctor?

Chabʼan i wilih

CHAREQ RUMAN

Noq ko majaaʼ inachih mi naʼakʼulaam chi ne inkikamaneej oon ne inkoqʼomaj wach akikʼeel, ¿chajariik naʼakojom pan ruman?

«Juʼjun taqeh kʼachareel inkipahqaaj» (La Atalaya, 15 reh octubre reh 2000)

Noq ko majaaʼ inachih mi naʼakʼulum taqeh kokʼ tʼuch kikʼ, ¿chajariik naʼatzʼirim riij?

«Juʼjun taqeh kʼachareel inkipahqaaj» (La Atalaya, 15 reh junio reh 2004)

¿Chaaj woʼ reet jenaj doctor xuchʼikaaʼ rukʼux chi reʼ iruqʼor i Jehová chi riij i kikʼ korik?

«Chʼiklik nukʼux chi reʼ iruqʼor i Dios chi riij i kikʼ maʼxta reet» (¡Despertad!, 8 reh diciembre reh 2003)

Chanabʼeej nikʼwach taqeh kʼamal bʼeeh reʼ wilkeebʼ pan Comité reh Enlace ruukʼ taqeh hospital inkitoʼbeej taqeh kihermano.

Reʼ Jehová iruchaʼjeej taqeh yowaabʼ (10:​23)

a Chawil i lección 35, «¿Chajariik naqabʼanam reh chi ne inqachih i holohik pan qakʼachariik?».

b Chawil i  naʼojbʼal 5, «Reʼ taqeh tʼuch reh i kijibʼ iruchʼaq wiiʼ riibʼ i kikʼ» eh i ruman 3, «Nikʼwach inkikamaneej wach i kikʼ taqeh doctor».

c Juʼjun taqeh doctor inkiqʼor chi reʼ taqeh kijibʼ iruchʼaq wiiʼ riibʼ i kikʼ, kokʼ tʼuch kikʼ taqeh. Eh ruum aj reʼ, ko ruman chi reʼ hat ne naqʼor keh chi maʼ inakʼul ta i kikʼ ni xa ta reʼ kijibʼ iruchʼaq wiiʼ riibʼ jeʼ rukabʼ i glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas oon plasma.