Ir al contenido

Ir al índice

REʼ NAʼOJBʼAL REH I PEET PÁGINA | ¿CHAJARIIK NARUBʼANAM I RUNIMAAL RAJAAWRIIK I DIOS CHI QIIJ?

¿Chaaj woʼ reet aajwaal naq wach reh i Jesús i runimaal Rajaawriik i Dios?

¿Chaaj woʼ reet aajwaal naq wach reh i Jesús i runimaal Rajaawriik i Dios?

Noq reʼ Jesús xwihʼik ayuʼ wach akʼal xq’orik chi riij reh reh wach na’ojb’al. Jenaj ehtalil, xuqʼor keh taqeh rajtahqaneel nikwach nakib’anam kitiij, chajariik imponik chuwach i Dios, eh nikʼwach ne inwihʼik rusuqkiil kʼik’ux (Mateo 6:5-13; Marcos 12:17; Lucas 11:28). Xa reʼ laʼ, q’e’ naq imponik chuwach q’orik chi riij i runimaal Rajaawriik i Dios (Lucas 6:45).

Chupaam i naʼojbʼal xqilow chik, xqakoj rehtaal chi reʼ Jesús xukoj i rukʼachariik reh ruqʼorariik i «akʼ kʼuhbʼaal, reʼ i runimaal rajaawriik i Dios» (Lucas 8:1). Xukowej rukʼux eh najt rooq xb’ehik pan chuʼnchel i tinamit Israel reh qʼorik kuukʼ i kʼachareel chi riij i taqʼanik wilih. Eh re’ kijibʼ chi Evangelio, ahaʼ wiiʼ inqʼorik chi riij i kamanik xubʼan i Jesús, inkan ikʼinaq chi jenaj ciento pech chi reʼ Jesús inqʼorik chi riij i runimaal rajaawriik i Dios. Xa re’ la’, ma’ chu’nchel ta i xuq’or i Jesús chi riij i Rajaawriik i Dios inkan chupaam taqeh i huuj wilih (Juan 21:25).

¿Chaaj woʼ reet aajwaal naq wach chuwach i Jesús i runimaal rajaawriik i Dios? Ruum chi reʼ Dios xuchih wach i Jesús reh chi re’ reh ne inkahnik chi reey reh i runimaal Rajaawriik (Isaías 9:6; Lucas 22:28-30). Xa re’ la’, re’ wilih ma’ iraaj ta ruq’orom chi re’ Jesús kʼahchiʼ naq rusikʼim rajaawriik eh ruloqʼil (Mateo 11:29; Marcos 10:​17, 18). Re’ reh inq’orik naq chi riij i runimaal rajaawriik i Dios, ruum chi rehtʼal chi reʼ taqʼanik wilih wilik naq i holohik narubʼanam kuum taqeh kʼachareel reʼ xti qʼeʼ iraaj kiwach: reʼ Rajaaw eh re’ taqeh rajtahqaneel. a

REʼ I NARUBʼANAM I TAQʼANIK WILIH RUUM I RAJAAW I JESÚS

Reʼ Jesús iraaj wach i Rajaaw ruukʼ chuʼnchel rukʼux (Proverbios 8:30; Juan 14:31). Qʼeʼ imponik chuwach taqeh i ruholohik laj naʼojbal, je rukabʼ i kʼaxooj, i ketelenik wachiis eh i korik wach bʼanooj (Deuteronomio 32:4; Isaías 49:15; 1 Juan 4:8). Ruum aj reʼ irixowaaj wach taqeh chukuj qʼorik inqʼorarik chi riij i Rajaaw. Jeʼ rukabʼ noq inqʼorarik chi reʼ Dios maʼxta iraaj reh i tiʼ kʼaxik kiʼikʼik wiiʼ i kʼachareel eh noq inkiqʼor woʼ chi reʼ reh inyeʼwik reh i kʼakilal. Ruum aj re’, xti qʼeʼ naq ko ruman reh i Jesús ruqʼorariik i akʼ «kʼuhbʼaal chi riij i runimaal rajaawriik i Dios». Reʼ taqʼanik wilih narubʼanam chi ne insaqb’esjik wach i rubʼihnaal i Rajaaw i Jesús (Mateo 4:23; 6:​9, 10). ¿Nikʼwach narubʼanam?

K’ih i narujalam ayu’ wach ak’al reh rutoobʼjiik taqeh kʼachareel. Ruukʼ i taqʼanik wilih, reʼ Jehová «naruchiqsam i riis naqʼkiwach» taqeh kʼachareel. Narusacham wach i qojruyeew chi oqʼik eh «maʼ na ta chik ruwihʼiik i kimik, ni xa ta tzʼirkiil wachiis ni xata oqʼik ni xa ta tiʼkiil» (Apocalipsis 21:​3, 4, TNM). Intyoox reh i rutaqʼaniik i Dios, reʼ taqeh kʼachareel maʼ na ta chik kikʼiik pan tiʼ kʼaxik. b

Maʼ irusach ta qakʼux chi reʼ Jesús iraaj naq ruyeʼem chi nab’jik chi riij i runimaal rajaawriik i Dios, ruum chi reʼ taqʼanik wilih narukʼuhtaam chi reʼ Rajaaw pan korik jenaj Dios ajketeloom wachiis eh wilik rajaawriik (Santiago 5:11). Xa re’ la’, re’ taqʼanik wilih wilik wo’ i narub’anam chi qiij. Narukuxisam taqeh kʼachareel reʼ iraaj kiwach i Jesús: Re’ taqeh rajtahqaneel.

REʼ I NARUBʼANAM I RUNIMAAL RAJAAWRIIK I DIOS CHI KIIJ TAQEH RAJTAHQANEEL I JESÚS

Noq ko majaaʼ inchaik i Jesús chi kʼacharik ayuʼ wach akʼal, reʼ reh xkʼacharik cho pan taxaaj ruukʼ i Rajaaw. Xutobʼeej reh rutzʼuhkrisjiik chuʼnchel i wilik pan taxaaj, jeʼ rukabʼ taqeh chʼumiil eh taqeh galaxia. Xtoobʼinik woʼ reh rutzʼuhkrisjiik i qayeʼaabʼ, reʼ akʼal eh jeʼ woʼ taqeh i kipatinik chupaam (Colosenses 1:​15, 16). Xa re’ laʼ, ruukʼ chuʼnchel i tzʼuhkrisamaj, reʼ Jesús, reʼ xti qʼeʼ iraaj kiwach reʼ taqeh kʼachareel (Proverbios 8:31).

Ruum i kʼaxooj wilih, irubʼan naq i qʼoroj kuhbʼaal. Xa noq woʼ xuqʼor chi reʼ reh xchalik ayuʼ wach akʼal reh ruyeʼarik rubʼiral i «akʼ kʼuhbʼaal», keh i aajwaal naq wach chi keh runabʼjiik (Lucas 4:18). Xa reʼ laʼ, reʼ Jesús xa maʼ irub’an ta naq i q’oroj k’uhb’aal, irutoob’eej wo’ naq taqeh k’achareel. Jenaj pech, noq jenaj tzʼuhbʼ taqeh kʼachareel xkimol kiibʼ chi rubʼirjiik, re’ reh «xuketelaaj kiwach, xuk’achrisaj taqe i yowaabʼ» (Mateo 14:14). Eh jenaj chik pech, jenaj winaq xti qʼeʼ naq kow wach i ruyabʼilaal xuqʼor reh: «Jaaw, wi inawaaj, nenaʼan resjiik i niyabʼilaal». Reʼ Jesús, ruum i kʼaxooj irikʼraaj eh i ketelinik wachiis, jeʼ wilih xuqʼor reh: «Inwaaj, kahnoq chi saq wach atiʼjolal», eh xa jumehqʼiil wo’ xelik i ruyabʼilaal i winaq (Lucas 5:​12, 13, RLLH). Eh noq xrilow chi re’ ramiga María oqʼik iruban ruum chi xkimik i ruxibʼaal, re’ Lázaro, «maʼ kʼisiin ta xchalik rutibʼiik rukʼux, xa nyotʼik chik i ránima xchalik» eh «reʼ Jesús xoqʼik» (Juan 11:​32-36). Jeʼ reʼ noq, xubʼan jenaj sachbʼal kʼuxliis: Atoobʼ ta ikʼinaq naq chik kijibʼ qiij rumuhqiik i Lázaro, xuyeew woʼ chik rukʼachariik (Juan 11:​38-44).

Reʼ Jesús rehtʼal naq chi reʼ taqeh sachbʼal kʼuxliis xubʼan, ma reʼ ta naq reh chi juneliik. Ruum chi naruponiik naq i qʼiij chi reʼ taqeh kʼachareel xroqʼomaj eh xruksaj, na wo’ naq chik kiyowab’jiik eh naa wo’ naq chik kikimiik. Xa reʼ laʼ, rehtʼal woʼ naq chi reʼ i narubʼanam i runimaal Rajaawriik i Dios reh chi junelik. Ruum aj reʼ, maʼ xrikʼsaj ta qʼiij reh rubʼanariik sachbʼal kʼuxliis, xuyeew laʼ rukʼux chi ruqʼorariik i akʼ kʼuhbʼaal chi riij i runimaal Rajaawriik i Dios (Mateo 9:35). Reʼ taqeh sachbʼal kʼuxliis xubʼan jenaj ehtalil chi riij i narubʼanam i runimaal rajaawriik i Dios chi jun suut i wach akʼal. ¿Chajariik narukʼulariik? Reʼ Santo Laj Huuj iruqʼor qeh.

  • Narusachariik kiwach taqeh yabʼilaal.

    «Eh chupaam taqe i qʼiij reʼ reʼ, reʼ taqe i moywach naa chik kilwiik, Reʼ taqe i tzʼaplik i kixikin naa chik kibʼirinik. Reʼ taqe i chelej riibʼ kibʼehik naakipiskʼaniik pankooq jeʼ kikabʼ i keej. Reʼ taqe i meem naa chik kitzʼuyinik» eh, «maʼ jinoʼq chik naa ruqʼoriik chi jeʼ wili: Reʼ hin, hin yowaabʼ, maʼ inkoʼq taj» (Isaías 33:24; 35:​5, 6).

  • Narusachariik wach i kimik.

    «Reʼ taqeh korik wach kikʼux nakehchaam i akʼal eh ar nakikʼachariik chi juneliik» (Salmo 37:29, TNM.)

    «Reʼ i QaJaaw Dios naa risam i rajaawriik i kimik chikinaah chi jumpech. Eh naa rujuxum i riis naqʼkiwach i rutinamiit» (Isaías 25:8).

  • Chuʼnchel taqeh kamnaq nakiwuktiik cho.

    «Ruum chi naruponiik i qʼiij chi chuʼnchel taqeh wilkeebʼ pan muqʼuumbʼal nakibʼiram i ruqʼorbʼal eh nakelik cho» (Juan 5:​28, 29, TNM).

    «Reʼ taqe kamnaq naa woʼ chik kiwuktiik chaloq» (Hechos 24:15).

  • Chuʼnchel naruwihiik kipaat eh kikamaj.

    «Reʼ taqe aatinamiit noq naa kiyejaam kipaat reʼ woʼ keh naakipatiniik ar. Eh reʼ chik i keh naa kibʼaniik rusuqkiil i wach i ki uva. Eh maʼ tokoom ta chik i naa rupatiniik pankipaat. Reʼ i kitik maʼ tokoom ta chik naa rubʼaniik rusuqkiil [...;] eh reʼ chik keh naa kibʼaniik rusuqkiil i kikamaj» (Isaías 65:​21, 22.)

  • Maʼ na ta chik ruwihʼik qaqʼinik

    «Reʼ reh xupabʼaaʼ i qʼaqʼinik chi junsuut i wach akʼal» (Salmo 46:9).

    «Maʼ naa ta chik kojiik chi kansanik ruukʼ ruqʼaslaj chʼihchʼ pan tokoom tinamit, maʼ naa ta chik kitijem i qʼaqʼinik» (Isaías 2:4).

  • Chuʼnchel naruwihʼiik kiwaʼ kihaaʼ.

    «Ruum reʼ qatik xti xiwachinik chi korik. Qehtʼal chi reʼQaJaaw Dios xtoobʼinik qeh» (Salmo 67:6).

    «Naruwachiniik chu’nchel taqeh tik nah ak’al, eh xiik’ naah k’ihaal taqeh tik naruwih’iik nah taq yuuq’» (Salmo 72:16, TNM).

  • Narusahchiik wach i nebʼaʼil

    «Reʼ taqe kʼaxik wilkeebʼ maʼ naa ta rusahchiik parukʼux i Dios» (Salmo 9:18).

    «Reʼ reh naa rukoʼliniik reh i tiʼ wilik reʼ i rupahqaaj chi naa rutoobʼjiik. Eh jeʼ woʼ hoq i maʼxta wilik reh, maʼ awach ta ntoobʼinik reh. Reʼ reh naa ruketelaam kiwach i xamaʼ nimaq ta kiwach. Eh naa rukoʼleem riij i kikʼachariik tiʼ wilkeebʼ» (Salmo 72:​12, 13).

Noq atzʼirim chik riij taqeh i kuxisanik wilih, ¿inareq na chi riij chaaj woʼ reet xti aajwaal naq wach reh i Jesús i runimaal Rajaawriik i Dios? Reʼ reh xqʼorik kuukʼ chuʼnchel taqeh kʼachareel i inkaaj naq kibʼiram chi riij i taqʼanik reʼreʼ. Rehtʼal naq chi ma ajwach ta naq naq ne insachwik wach taqeh kaxkilal qojikʼik wiiʼ.

¿Imponik na chawach irubʼehsaj i Dios? Mi imponik chawach, ¿nikʼwach ne inatijej ruman chi riij i runimaal Rajaawriik i Dios? ¿Chajariik ne inabʼan, reh chi ne inasuqkileej taqeh kuxisanik wilih? Re’ jenaj chik tijinik naruqʼoriik chi riij i wilih.

a Inqaqʼor chi reʼ Jesús rehtʼal, ruum chi reʼ reh xwuktik chi kixilak taqeh kamnaq eh xooj woʼ chik pan taxaaj. Eh chupaam i qʼiij reʼreʼ, xti aajwaal wo’ chik wach chi reh i runimaal Rajaawriik i Dios (Lucas 24:51).

b Reh chi ne inanabʼeej chaaj woʼ reet re’ Dios iruyeew q’ab’ chi ne inwih’ik i tiʼ kʼaxik, chawil i capítulo 11 reh i huuj ¿Qué enseña realmente la Biblia?, kihuuj taqeh testigo reh Jehová.