Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

KOASOIPEN ARAIL MOUR

Pwilikihdi Soahng kan Pwehn Idawehn Krais

Pwilikihdi Soahng kan Pwehn Idawehn Krais

“Ma ke kohla kalohk, ke dehr pwurodo. Ma ke pwurodo, I pahn katipw nehmw kan.” Pwehki ei pahpao kamasakihkin ie lokaia pwukat, I pilada en kohkohsang. Ih tepin ei pwilikihdi soahng kan pwehn idawehn Krais. I sounparte 16 ahnsowo.

IA DUWEN met eh wiawi? I pahn kawehwehda. I ipwidi July 29, 1929, oh tikida nan kousapw ehu nan Bulacan, Philippines. At mour sohte paiamwahu pwehki ahnsowo mie kahpwal en mwohni. Mahwen tepida ni ahnsou me I pwulopwulo. Sounpei en Sapan kan pedolong nan Philippines. Ahpw, at kousapwo dohsang mahweno, eri se sohte iang lokolongki. Sohte nait redio, TV, oh doaropwehn nuhs, eri se kin rongete duwen mahweno sang meteikan.

Ngehi me keriemen en laud nanpwungen seri welimen, oh ei pahpa oh nohno kahlapo waiehla en kousoan rehra ni ahnsou me I sounpar waluh. Mendahki at pelien lamalamo Kadolik, ei pahpa kahlapo sohte kin uhwong pelien lamalam teikan oh e kin kihpene pwuhk kan me ienge kan kihong ih. I taman eh kasalehiong ie Paipel oh pil pwuhk kan ni lokaiahn Tagalog me kasalehda padahk en pelien lamalam likamw kan. * I perenki wadek Paipel, ahpw keieu pwuhk en Rongamwahu pahieuo. Ei wia met kahrehiong ie en men idawehn sapwellimen Sises mehn kahlemeng mwahu.​—Sohn 10:27.

SUKUHLKI EN IDAWEHN KRAIS

Sounpei en mehn Sapan kan kohkohla ni imwin pahr 1945. Ni ahnsowo, ei pahpa nohno ndaiong ie en pwurala imwato. Ei pahpa kahlapo kangoange ie en pwurala. Ngehi eri kohkohla.

Ahnsou kis mwurin mwo, nan December 1945, pwihn en Sounkadehdehn Siohwa kei sang kousapw en Angat kohdo kalohk nan at kousapwo. Emen Sounkadehde me mah kohdo imwato oh kawehwehda dahme Paipel mahsanihki duwen “imwin rahn akan.” (2 Tim. 3:1-5) E luke kiht en iang towehda onop en Paipel ni ehu kousapw me karanih kiht. Ei pahpa nohno sohte kohla, ahpw ngehi me kohla. Mpen aramas 20 me mi mwo, oh ekei idek peidek kan duwen Paipel.

Pwehki I sohte nohn wehwehki dahme irail koaros koasokoasoia, I pilada en kohkohla. Ahpw ni ahnsowo, re tepida koulki koul en Wehin Koht. Koulo uhdahn kamwakid ie, ngehi eri mihmi. Mwurin koul oh kapakap, kiht koaros ale luhk en towehda mihting ehu nan Angat Rahn Sarawio mwuri.

Ekei kiht aluhki mwail limau pwehn lella ni mihtingo ni imwen peneinei en Cruz. I mwekidkihda me irail me pwulopwul kan nanpwungen aramas 50 ko me towehda pil iang pasapeng duwen ire loal kan nan Paipel. Mwurin ei iang mihting kei, Brother Damian Santos, pioneer mah men me mahs wia mayor, luke ie en kohla pweidi imweo. Pali laud en pwohngo se wie pepehd oh koasoakoasoia duwen Paipel.

Ni ahnsowo, kiht me tohto mwadang mwekidki ire mengei kan duwen padahk mehlel nan Paipel. Mwurin mihting keite, brother kan idek rehi oh pil meteikan, “Kumwail men papidaisla?” I sapeng nda, “Ei, I men.” I esehier me I men papah Kauno, Krais. (Kol. 3:24) Se kohla ni pillap ehu me karanih wasao, oh kiht meh riemen me papidaisla nan February 15, 1946.

Se tehkada me nin duwen Kristian kei me papidaisla, se anahne kaukaule kalohk duwehte me Sises ketin wia. Ei wia met sohte kaperenda ei pahpao, me nda, “Ke nohn pwulopwul en iang kalohk. Ahmw duhdi nan pillap sohte wehwehki me ke wialahr sounkalohk men.” I kawehwehda me Koht kupwurki sen kalohki rongamwahu en Wehin Koht. (Mad. 24:14) I pil nda, “I anahne kapwaiada ei inou ong Koht.” Ih ahnsowo me ei pahpao kamasakihkin ie eh lokaia ko me I koasoia mwoweo. Ei, e ngihtehte oh song en kauhdi ie sang kalohk. Oh ih tepin ei pwilikihdi soahng kan pwehn mwohneki mahs ei papah Koht.

Peneinei en Cruz luke ie en kousoanla rehrail nan Angat. Re pil kangoange ie oh neira serepein me tikitiko, Nora, sen wiahla pioneer kei. Se tepida doadoahk en pioneer nan November 1, 1947. Nora papah nan ehu kousapw tohrohr, a ngehi, I pousehlahte sewese doadoahk en kalohk nan Angat.

PIL EHU AHNSOU MWAHU EN PWILIKIHDI SOAHNG KAN

Ni kesiluh en pahr me I pioneer, Earl Stewart, brother men sang ohpis en Sounkadehdehn Siohwa kan, wia padahk ehu ong aramas daulih 500 ni ehu wasahn pokonpene nan Angat. E kin lokaiahn wai, a mwuhr I kin oaralapihada eh padahko ni lokaiahn Tagalog. I iang sukuhl sounpar isuhte, ahpw at sounpadahk ko kin kalapw doadoahngki lokaiahn wai. Pil ehu me sewese ie en kamwahwihala ei lokaiahn wai iei me nait sawaspen Paipel ni lokaiahn Tagalog me malaulau. Eri I onopki diren pwuhk pwukat ni lokaiahn wai. Met kahrehda I en esehla ekis lokaiahn wai pwehn kawehwe padahko oh padahk teikan mwuhr.

Ni rahno me I kawehwe ahn Brother Stewart padahko, e padahkihong mwomwohdisohn wasao me ohpis en Sounkadehdehn Siohwa kan men luke brother emen de riemen me wia pioneer kei en kohla Pedel. Ira pahn iang sawas erein misineri kan ar pahn towehda mihting tohrohr ehu (1950 Theocracy’s Increase Assembly) me wiawi nan New York, Wehin Amerika. Ngehi iei emen brother ko me ale luhk wet. Iei met keriau en ei pahn kohkohsang wasa me I ahnlahr, ahpw met pwehn sewese doadoahk nan Pedel.

I lella Pedel nan June 19, 1950, oh tepida ei pwukoa kapwo. Pedel iei ihmw laud ehu me wereilahr, me tuhke laud kan kapilpene oh me mi wasa ieu me laudki eiker riau elep (1 ha). Mpen brother kiripw ehk riemen kin papah wasao. Ni menseng, I kin sawas nan wasahn kuk. Mwuhr, sang kuloak duwau, I kin doadoahk nan wasahn lopwolopw pwehn ain likou. I pil wia soangen doadoahk wet mwurin souwas. Pil ahnsou me misineri kan pwurodo sang mihting tohrohro, I pousehlahte papah nan Pedel. I kin kidimpene makasihn kan pwehn kadarpeseng, wiahda oaht kan, oh wia emen me kin sapeng delepwohn oh sawas; I kin wia sohte lipilipil doadoahk dah me kohwong ie.

MWESELSANG PHILIPPINES KOHLA SUKUHL EN KILEAD

Nan pahr 1952, I uhdahn perenkihda me ngehi oh pil meh wenemen sang Philippines alehdi luhk en iang towehda kerieisek en Sukuhl en Kilead. Soahng tohto me se kilang oh lelohng nan Wehin Amerika wia soahng kei me kapw oh ehusoahng ong kiht. Ni mehlel e uhdahn weksang dahme I ahnlahr nan at kisin kousapwo.

Ngehi oh emen iengei tohnsukuhl nan Kilead

Karasepe, se anahne sukuhlki ia duwen at pahn doadoahngki kepwe kan me se sahn. Oh irair en mesenlahng uhdahn weksang at wasao! Ehu nimensengo I pedoila likio oh soahng koaros pwetepwet oh lingan. Ih tepin ei kilang sinoh. I diarada me e inenen kopou!

Ahpw wekidekla pwukat sohte wia mehkot pwehki ei perenki kasukuhl en Kilead. At sounpadahk ko kin doadoahngki wiepe mengei kan en kasukuhl. Se esehla ia duwen at pahn wia roporop oh onop me uhdahn pahn sewese kiht. Ei ale kasukuhl nan Kilead uhdahn sewese ie en kakairada ei nanpwungmwahu rehn Siohwa.

Mwurin ei kesepwil, I ale pwukoa en wia pioneer tohrohr men erein ahnsou kis nan Bronx, New York City. Met kahrehda I kak towehda mihting tohrohr ehu (New World Society Assembly) nan July 1953, me wiawi wasaote nan kahnimwo. Mwurin mihting tohrohro, I pwurala Philippines pwehn wia ehu pwukoa.

KOHKOHSANG NSENAMWAHU EN KAHNIMW

Brother kan ni ohpis en Sounkadehdehn Siohwa kan nda, “Met ke pahn wia doadoahk en sounapwalih me kin seiloak.” Met pil kihong ie ahnsou mwahu en idawehn Krais, me ketin seiloakla ni kousapw oh kahnimw doh kan pwehn sewese sapwellimen Siohwa sihpw kan. (1 Pit. 2:21) I ale pwukoa en wia sounapwalih me kin seiloak nan wasa laud ehu nanwerengen Luzon, deke me keieu laud nan Philippines. Met iangahki kousapw en Bulacan, Nueva Ecija, Tarlac, oh Zambales. Pwehn mwemweitla nan ekei kousapw ko, I kin anahne kotehla nahna kan en Sierra Madre. Sohte mehn peidaid ong wehipokon me kin lella wasa pwukat. Pwehki met, I kin anahne peki rehn sountangahki pickup kan ma I kak mwohd pohn lepin tuhke laud kan me re kin weuwa nan wararail ko. Re kin kalapw mweidada, ahpw wiepen peidaid wet sohte kalapw kansenamwahu.

Pali laud en mwomwohdiso ko tikitik oh pil kapw. Eri brother ko kin perenki ni ei kin sewese irail koasoanehdi mwahu mihting kan oh doadoahk en kalohk.

Mwuhr I keseula wia doadoahk wet nan kousapw en Bicol pwon. Wasahn kalohk ong sounkalohk kan kin inenen dohpeseng, wasa kei me pioneer tohrohr kan ahpwtehn tepida kalohk ie. Ni ehu ihmw ko, wasahn kainen ehute. Lepin tuhke rioapwoat me mi pohn pwoahro. Ni ei doula pohn tuhke ko, tuhke ko timpeseng oh pwupwudihla nan pwoahro, oh I pil iangete pwupwudihla. I doadoahngkihla ahnsou laud en kamwakeleiehda oh kaunopada ong mwengehn nimenseng!

Erein ei wia doadoahk wet I tepida medewe duwen Nora, me tepidahr pioneer nan Bulacan. Ni ahnsowo, e wia pioneer tohrohr men nan kahnimw en Dumaguete, oh I mwemweitla reh. Mwurin mwo, se kin ntingpene erein ahnsou ehu, oh nan pahr 1956, se pwopwoudida. Tepin wihk mwurin at kapwopwoudo se mwemweitla mwomwohdiso ehu nan dekehn Rapu Rapu. Wasao se kin daur nahna kan oh alu pak tohto, ahpw ia uwen eh kaperen en papah riat akan nan wasa doh kan nin duwen pwopwoud ehu!

ALE LUHK EN PWURALA PAPAH NAN PEDEL

Mwurin kereniong sounpar pahieu en at wia doadoahk en seiloak, se ale luhk en kohla iang papah nan ohpis en sounkadehdehn Siohwa kan. January 1960 iei me se tepida doadoahk ahnsou werei nan Pedel. Erein ahnsowo kohdo, I sukuhlki soahng tohto sang ni ei kin iang doadoahk rehn riei Kristian kan me ahneki pwukoa laud kan, oh Nora alehdi soangsoangen pwukoa kan nan Pedel.

Wia padahk ni mihting tohrohr ehu oh mehn Cebuano men me kawehwe

Sang dahme I kilang nan Pedel, I paiekihda ei kilang Philippines eh uhdahn kekeirda laud nan padahk mehlel. Ni ei tepin kohdo Pedel ni ei wia brother kiripw pwulopwul men, sounkalohk mpen 10,000 me mi nan sahpwo pwon. Met mie sounkalohk daulih 200,000 nan Philippines, oh tohn Pedel epwiki kei me kin papah pwehn sewese doadoahk en kalohk me uhdahn anahn.

Erein sounpar kan kohdo, doadoahk kan tohtohla oh Pedel tikitikla. Eri Pwihn me Kin Apwalih Mwomwohdiso nan Sampah Pwon ndaiong kiht en rapahkihda sahpw me se kak kauwada ihmw me kapw oh laud. Ngehi oh sounapwalih wasahn wiahda sawaspen Paipel kan kohla ihmw lel ihmw rehn aramas akan me karanih ohpiso, idihdekseli ma mie me men netikihla sapwarail. Sohte me pahn netiki; emen ohl pil ndaiong kiht: “Mehn China sohte kin netiki. Se kin pwainda.”

Kawehwe ahn Brother Albert Schroeder padahko

Ahpw, ehu rahn emen me sapwasapw wasao idek reht ni soh kasikpe ma se men pwainda eh sahpwo pwehki e pahn keseula Wehin Amerika. Met kamwakidada mwekid kei me inenen kapwuriamwei. Pil emen mehn mpat pilada en netikihla eh sahpwo, oh e kangoange meteikan me karanih eh wasao en pil wia duwehte. Se pil pwainda sapwen ohlo me nda me “Mehn China sohte kin netiki.” Ni ahnsou mwotomwot, sahpw ong ohpis en sounkadehdehn Siohwa kan laudla pak siluh. I uhdahn kamehlele me Siohwa Koht me ketin kupwurki met en wiawi.

Nan pahr 1950, ngehi me keieu pwulopwul nan Pedel. Ahpw met ngehi oh ei pwoudo me keieu mah. I sohte koluhkihla ei idawehn Krais, sohte lipilipil ahl me e ketin kaweid ie. Mehlel, ei pahpa nohno kaus ie sang imwato, ahpw Siohwa ketikihong ie riei Kristian kan me wia ei peneinei laud. I sohte douluhl peikasalki me Siohwa kin ketikihda soahng koaros me kitail anahne, sohte lipilipil pwukoa dah me kitail alehdi. Ngehi oh Nora uhdahn kalahngankihong Siohwa sapwellime sawas koaros, oh se kangoange meteikan en song duwen sapwellimen Siohwa manaman.​—Mal. 3:10.

Ehu ahnsowo Sises ketin luke sounrik daksis men me adaneki Madiu Lipai ni eh mahsanih: “Iangiehla.” Dahme Madiu wia? “Lipai uhdahte kesehla mehkoaros me e ahneki oh iangala Sises.” (Luk 5:27, 28) Soangen ahnsou mwahu duwehte met pil wiawihong ie, oh I uhdahn kangoange meteikan en pil wia duwehte oh ale kapai tohto.

Perenki pousehlahte iang sewese kekeirdahn doadoahk nan Philippines

^ par. 6 Sounkadehdehn Siohwa kan me wiahda pwuhk wet ahpw met e solahr kin wiawihda Sounkadehdehn Siohwa kan me wiahda pwuhk wet ahpw met e solahr kin wiawihda.