Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Sises ketin pwarala rehn en Piter pwoudo eh nohnou oh kamwahwihala.​—Madiu 8:14, 15; Mark 1:29-31

En Sohte Pwopwoud Uhdahn Anahn ong Sounpadahk Kristian kan?

En Sohte Pwopwoud Uhdahn Anahn ong Sounpadahk Kristian kan?

PELIEN lamalam kan nan sampah pwon, me duwehte pelien lamalam en Kadolik, ekei tiahk en pelien lamalam en Orthodox, pelien Lamalam en Buddha, oh pelien lamalam teikan, kin koasoanehdi me arail kaun akan sohte pahn pwopwoud. Ni pali teio, aramas tohto kin medewe me koasoandi wet likamw pwehki ekei kaunen pelien lamalam kan kin iang wia tiahk samin kasaut kan.

Eri mie kahrepe mwahu en idek, En sohte pwopwoud kehkehlik ehu sang nan Paipel ong Sounpadahk Kristian kan? Pwehn sapengala peideko, kitail pahn tehkpene ia wasa met tepisang ie oh dahme kahrehda wiewia wet laudla oh pil sapwellimen Koht madamadau ong met.

SOHTE PWOPWOUD NAN POADOPOAD EN PELIEN LAMALAM AKAN

Pwuhk me adaneki Encyclopædia Britannica kawehwehda wehwehn met, me iei “ahnsou me emen sohte pwopwoud oh ihme kahrehda e pil sohte mweimwei en wia nsenen pwopwoud, oh kin kalapw pid irail kan me poadidi de ahneki pwukoa nan pelien lamalam kan.” Nan pahr 2006 ohl lapalap en Kadolik men, me wiahla Pahpa Sarawi Benedict XVI koasoia me en sohte pwopwoud “iei tiahk ehu me kin wiawi mahso ni ahnsou ehu me karanih ni mwehin Wahnpoaron ko.”

Ahpw, en sohte pwopwoud, sohte wia tiahk en pelien lamalam ehu en tepin Kristian ko. Ni mehlel, wahnpoaron Pohl, me momour ni mwehin tepin Kristian akan, kehkehlingkihong me pwoson kan duwen aramas akan me pahn wiahda koasoi likamw kan me dene padahk pwukat sang rehn Koht oh “dene pwopwoud me sapwung.”​—1 Timoty 4:1-3.

Pelien lamalam en “Kristian” kan me kin mi Palikapi, tepida wia wiewia wet en sohte pwopwoud nan erein pahr 101 lel 200. Ehu pwuhk me adaneki Celibacy and Religious Traditions koasoia me met “pahrekiong koasoandi kapw me pid liksang wia nsenen pwopwoud me pwarada nan Wehin Rom.”

Sounpar epwiki kei mwuri, kaunen pelien lamalam kan me pil adaneki Padre kan wiahda koasoandi me irail kaunen pelien lamalam akan sohte pahn pwopwoud. Irail medewe me wia nsenen pwopwoud sohte mwahu oh sohte pwungiong pwukoahn kaunen pelien lamalam men. Ahpw, pwuhk me adaneki Encyclopædia Britannica kasalehda me “nan pahr 901 lel 1000 tohto kaunen pelien lamalam kan oh pil pisop kan kin mie arail pwoud.”

Koasoandien sohte pwopwoud ong kaunen pelien lamalam kan wiawihda erein pahr 1123 oh 1139 nan Rom, oh met wiahla kosonned ehu ong pelien lamalam en Kadolik leledo rahnpwukat. Pwehki kosonndi wet, pelien lamalamo sohla pahn luhssang alehdi manaman oh mwohni me irail kaunen pelien lamalam kan me pwopwoud pahn kin anahne kihong neirail seri kan.

SAPWELLIMEN KOHT MADAMADAU ONG SOHTE PWOPWOUD

Sapwellimen Koht madamadau ong sohte pwopwoud uhdahn sansalda nan sapwellime Mahsen, Paipel. Sises mahsaniheki duwen irail me kiripw kan, me re sohte kin pwopwoud “sang ni pein nsenarail pwehki Wehin Koht.” (Madiu 19:12) Me pid duwen ire ohte, wahnpoaron Pohl koasoia duwen Kristian kan me pilada ren idawehn eh mehn kahlemeng en kiripw “pwehki rongamwahu.”​—1 Korint 7:37, 38; 9:23.

Ahpw, Sises oh Pohl, ira koaros kangoange sounpadahk kan ren sohte pwopwoud. Sises mahsanih me kaidehn sapwellime kan koaros pahn alehdi kisakis en kiripw. Ni ahnsou me Pohl ntingihedi duwen “me kiripw kan” e kasalehda ni sansal: “Sohte kosonned ehu mie rehi sang rehn Kaun-o, ahpw iet pein ei lamalam.”​—Madiu 19:11; 1 Korint 7:25.

Patehng met, Paipel kasalehda me sounpadahk Kristian tohto ni mwehin tepin Kristian akan, me duwehte Piter wia ohl pwopwoud kei. (Madiu 8:14; Mark 1:29-31; 1 Korint 9:5) Ni mehlel, me pid duwen wiewiahn tiahk samin me rek nan Rom ahnsowo, Pohl ntingihedi ma sounapwalih Kristian men pwopwoud e pahn “pwoudiki lihtehmen” oh “uhdahn pahn kak apwahpwalih mwahu eh peneinei, oh nah seri kan.”​—1 Timoty 3:2, 4.

Mepwukat sohte wehwehki en sohte pwopwoud, pwe Paipel kasalehda ni sansal me “ohl akan [inoukihda] en kapwaiada ar pwukoa kan ong ar werek kan” oh me pwopwoud kan en dehr ‘irehdi paliwarara ong’ wia nsenen pwopwoud. (1 Korint 7:3-5) E sansal me en sohte pwopwoud kaidehn kupwuren Koht, de mehn idihd ong sounpadahk Kristian kan.

PWEHKI RONGAMWAHWO

Ma en sohte pwopwoud kaidehn kupwuren Koht, a dahme kahrehda Sises oh Pohl koasoia me e mwahu en kiripw? Pwehki kiripw kak kihong emen ahnsou mwahu en ehukihong meteikan rongamwahwo. Me kiripw kan kak toukihda pein irail, pwehki re sohte ahneki kapwunod kan me irail me pwopwoud kan kin ahneki.​—1 Korint 7:32-35.

Tehk mehn kahlemeng en David, me pilada en uhdihsang eh doadoahk pweilaud nan Kahnimw en Mexico pwehn keseula nan ehu wehi nan Costa Rica pwehn padahkihong meteikan duwen Paipel. Ia duwe, David pehm me eh kiripw sewese ih en wia met? E koasoia: “E uhdahn sewese ie. E apwal en ahnla ehu tiahk tohrohr oh ehu mour tohrohr, ahpw pwehki ngehite me I anahne apwalih, e mengei ong ie ien ahnla.”

Claudia, sister kiripw men me keseula nan wasa kan me anahne sounkalohk kan koasoia: “I kin perenki ei papah Koht. Ei pwoson oh ei nanpwungmwahu rehn Koht kin kehlailla ni ei kin kilang ia duwen eh kin ketin apwalih ie.”

“Sohte lipilipil ma ke pwopwoud de kiripw, ke pahn peren ma ke kin kihong Siohwa Koht uwen omw kak koaros.”​—Claudia

En kiripw sohte anahne wia mehkot katoutou ehu. Claudia kapatahiong met oh koasoia: “Sohte lipilipil ma ke pwopwoud de kiripw, ke pahn peren ma ke kin kihong Siohwa Koht uwen omw kak koaros.”​—Melkahka 119:1, 2.