Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Kolokol Omw Soupoupali nan Sampah Saminimin Ehu

Kolokol Omw Soupoupali nan Sampah Saminimin Ehu

“Kihong . . . Koht mehkan me sapwellimen Koht.”​—MAD. 22:21.

KOUL KAN: 33, 137

1. Ia duwen atail kak peikiong Koht oh koperment kan en aramas?

 PAIPEL padahkihong kitail en peikiong koperment kan en aramas, ahpw e pil padahkihong kitail me kitail en peikiong Koht mahs oh mwuhr aramas. (Wiewia 5:29; Taitus 3:1) Ia duwen met eh kak wiawi? Sises ketin kawehwehda ire mehlel ehu me kin sewese kitail en ese ihs me kitail en peikiong. E mahsanih me kitail anahne kihong “Sihsar mehkan me en Sihsar, a ong Koht mehkan me sapwellimen Koht.” [1] (Menlau kilang ire kan mwuri.) (Mad. 22:21) Kitail kin kihong “Sihsar mehkan me en Sihsar” sang ni atail peikiong kosonned kan en koperment, wauneki lapalap kan en koperment oh pwainla atail daksis kan. (Rom 13:7) Ahpw ma koperment ehu ndaiong kitail en wia mehkot me Koht sohte kupwurki kitail en wia, kitail sohte kin wia, ahpw ahnsou koaros ni elen wahu.

2. Ia duwen atail kin kasalehda me kitail sohte kin utung pali kan nan politik?

2 Ehu ahl me kitail en patohwanohng “Koht mehkan me sapwellimen Koht” iei sang ni atail en dehr uhki pali kan nan politik. Me pid ire pwukat, kitail en kasalehda soupoupali. (Ais. 2:4) Pwehki Siohwa ketin mweidohng koperment kan en aramas en kaunda, kitail sohte kin uhwong irail. Kitail sohte pil kin pidada wiewia koaros me kin pid uhki de poakohng wehi kan. (Rom 13:1, 2) Kitail sohte kin song en wekidala palien koperment de song en kamwakid tohn politik kan, oh kitail en dehr iang usuhs ni ahnsoun usuhs kan de wiahla sounpolitik kei.

3. Dahme kahrehda kitail en kolokol atail soupoupali?

3 Mie kahrepe tohto me Koht ketin mahsanihong kitail en kin soupoupali. Ehu kahrepe iei kitail en alasang Sises, me “kaidehn kisehn sampah.” E sohte kin ketin uhki pali kan en politik de mahwen. (Sohn 6:15; 17:16) Pil ehu kahrepe iei kitail kin utung Wehin Koht. Pwehki kitail sohte kin utung koperment kan en aramas, kadeikpen loalatail kin mwakelekel ni atail kin kalohki me Wehin Koht kelehpw me pahn kamwahwihala kahpwal kan koaros. Pelien lamalam likamw kan kin uhki palien politik, oh met kin katohrepeseng aramas akan. Ahpw pwehki atail soupoupali, kitail kin miniminiong riatail Kristian kan nan sampah pwon.—1 Pit. 2:17.

4. (a) Ia duwen atail ese me e pahn apwalla en kolokol atail soupoupali? (b) Dahme kahrehda kitail anahne kaunopada ahnsou wet pwehn kolokol atail soupoupali?

4 Ele kitail mi wasa ehu me aramas akan sohte kasik kitail en uhki palien politik. Ahpw ni atail kerenlahng ni imwin ahn Sehdan koasoandi, e pahn apwalla atail kolokol atail soupoupali. Aramas akan rahnwet kasalehdahr “soh mahk” oh “loaumwohmw,” oh arail saminimin pahn laudsang mahs. (2 Tim. 3:3, 4) Ekei riatail kan lelohngehr soahng pwukat pwehki wekidekla kan me re sohte kasik nan palien politik en sapwarailo. Ihme kahrehda kitail anahne kaunopada pein kitail ahnsou wet pwehn kolokol atail soupoupali pil nan irair apwal ehu. Kitail pahn koasoia soahng pahieu me kitail kak wia pwehn kaunopada.

AHNEKI SAPWELLIMEN SIOHWA MADAMADAU ONG KOPERMENT KAN EN ARAMAS

5. Ia sapwellimen Siohwa madamadau ong koperment kan en aramas?

5 Ehu ahl me kitail kak kaunopada ahnsou wet pwehn kolokol atail soupoupali iei en ahneki sapwellimen Siohwa madamadau ong koperment kan en aramas. Siohwa sohte ketikihong aramas pwuhng en kaunda meteikan ni eh ketin kapikada irail. (Ser. 10:23) E ketin kilangwohng aramas koaros nin duwen peneinei ehu. Ahpw koperment kan katohrepesengehr aramas akan pwehki re kose me arail wehi me keieu mwahu. Mehnda ma koperment kan mwomwen mwahu, re sohte kak kamwahwihala kahpwal koaros. Pil ehu, re wiahlahr imwintihti en Wehin Koht me tepida kakaun nan pahr 1914. Ahnsou keren Wehin Koht pahn kihsang koperment teikan koaros.​—Wadek Melkahka 2:2, 7-9.

6. Ia pahn mwomwen atail wiewia ong irail kan me ahneki manaman nan koperment?

6 Koht ketin mweidohng koperment kan en aramas en mihmihte pwehki re kak kahrehda en mie ekis popohl oh soandi mwahu. Met kin sewese kitail en kalohki rongamwahwo duwen Wehin Koht. (Rom 13:3, 4) Koht pil ketin mahsanihong kitail en kapakapki irail kan me ahneki manaman pwe kitail en kak kaudokiong ih ni meleilei. (1 Tim. 2:1, 2) Ni atail lelohng wiewia sapahrek, ele kitail kak peki sawas sang rehn me lapalap kan nan koperment. Iei met me Pohl wia. (Wiewia 25:11) Mendahki Paipel mahsanih me Sehdan kin kaunda koperment kan en aramas, e sohte mahsanih me Sehdan kin kaunda emenemen me ahneki manaman nan koperment. (Luk 4:5, 6) Eri kitail en dehr kahrehiong meteikan en leme me emen lapalap en koperment kin mi pahn manaman en Tepilo. Paipel mahsanih me kitail en dehr kauwe emen.​—Taitus 3:1, 2.

7. Soangen madamadau dah me kitail anahne soikala?

7 Kitail kin peikiong Koht sang ni atail sohte uhki sohte lipilipil sounpolitik de pwihn en politik ehu, mehnda ma arail madamadau de dahme re kamehlele kak wia kamwahu ong kitail. Ekei pak, ele met sohte mengei ong kitail. Karasepe, medewehla me aramas akan uhwongada koperment ehu me kin kahrehiong irail, pil Sounkadehdehn Siohwa kan, lokolok laud. Uhdahn ke sohte pahn iang irail uhwong, ahpw ia duwe, ke leme me irail pwukat pwung oh pil kasik me re pahn pweida? (Ep. 2:2) Ma kitail men kolokol atail soupoupali, kitail anahne soikala soangen madamadau me ehu pali mwahusang pali teio. Met pahn sansalda sang dahme kitail kin nda oh wia.

EN “KANAHIENG” OH PIL “MPAHI”

8. Ma e apwal en kolokol atail soupoupali, ia duwen atail kak “kanahieng” oh pil “mpahi”?

8 Keriaun ahl me kitail en kolokol atail soupoupali iei en ‘kanahieng kitail duwehte sineik kan, oh pil mpahi duwehte mwuroi kan.’ (Wadek Madiu 10:16, 17.) Kitail kin “kanahieng” ni atail kin medemedewe kahpwal kan mwohn atail pahn lelohng. Oh kitail kin kolokol atail “mpahi” ni atail kasalehda soupoupali erein kahpwal ako. Kitail pahn koasoiapene ekei soangen irair ko oh dahme kitail kak wia pwehn kolokol atail soupoupali.

9. Dahme kitail anahne kanahieng ni atail koasoiong meteikan?

9 Ni atail koasoiong meteikan. Kitail anahne uhdahn kanahieng ni aramas akan ar tepida koasoia duwen palien politik. Karasepe, ni atail kin koasoakoasoiong emen duwen Wehin Koht, kitail sohte pahn men nda me kitail pwungki de sapwungki dahme pwihn en politik de kaun emen kin medewe de kamehlele. Kasalehda sang nan Paipel ia duwen Wehin Koht eh pahn kamwahwihala kahpwal kan kohkohlahte, a kaidehn en koasoia dahme aramas men wia pwehn kamwahwihala kahpwal kan. Ma aramas akan men akamaiki oaralap ehu, duwehte pwopwoud en nanpwungen ohl ohl oh lih lih de kauwehla liseian, padahkihong irail dahme Paipel mahsanih oh ia duwen omw kin song en idawehn Paipel nan omw mour. Ma emen nda me mie soangen kosonned kei me anahne kohsang de wekidekla, kitail sohte kin uhki ehu pali, oh kitail sohte kin ngihtehtehkihong aramaso en wekidala eh madamadauo.

10. Ia duwen atail kak tehk mwahu me kitail kolokol atail soupoupali ni ahnsou me kitail kilang de wadek soahng kan me palien nuhs kin kihda?

10 Palien nuhs. Ekei pak, ripoht ehu nan nuhs kin kasansalda ni ahl ehu me uhdahn utungada ehu pali. Met kin mehlel nan sahpw kan me arail kopermento kin kaunda palien nuhs. Ma pwihn en nuhs kan de soun ripohtki nuhs kan kin uhki ehu pali, kitail anahne kanahieng en dehr tepida ahneki madamadau me duwehte arail. Karasepe, pein idek rehmw, ‘I kin perenki rong emen sounnuhs ko eh ripoht pwehki I pwungki dahme e nda duwen palien politik?’ Pwehn sewese iuk kolokol omw soupoupali, dehr kilang de wadek ripoht tohto me kin uhpalih palien politik kan. Ahpw, song en rapahki ripoht kan me sohte kin uhki pali kan. Oh ahnsou koaros kapahrekihong dahme ke rong “mahsen mehlel kan” me dierek nan Paipel.​—2 Tim. 1:13.

11. Ia duwen eh pahn kak apwal ong kitail en kolokol atail soupoupali ma soahng kan kitail ahneki uhdahn kesempwal ong kitail?

11 Poakohng kepwe. Ma neitail mwohni oh atail kepwe ar wiahla mehkan me uhdahn kesempwal ong kitail, ele kitail pahn diarada me e apwal en kolokol atail soupoupali. Mwurin pahr 1970, Sounkadehdehn Siohwa tohto nan Malawi anahne pwilikihdi soahng koaros me re ahneki pwehki ar sohte iang pwihn en politik ehu. Ahpw ekei sohte men uhdihsang arail ahneki mour nsenamwahu. Sister men me adaneki Ruth nda, “Ekei iang kiht kalipilipala ahpw mwuhr re iangala pwihn en politiko oh pwurala imwarail ko pwehki re sohte men dadaur pahn mour apwal en nan wasa me aramas kalipilipala ko kousoan ie.” Ahpw pali laud en sapwellimen Koht aramas akan sohte duwehte irail. Re kolokol arail soupoupali, mehnda ma imwilahn arail wia met kahrehiong neirail mwohni ko en tikitikla de re luhssang soahng koaros me re ahneki.​—Ipru 10:34.

12, 13. (a) Ia sapwellimen Siohwa madamadau ong aramas akan? (b) Ia duwen atail kak ese me kitail nohn pohnmwahsohki sapwatail?

12 Pohnmwahso. Aramas akan kin pohnmwahso de suweiki arail keinek, tiahk, kahnimw, sapwarail de mehnia kei irail. Ahpw Siohwa sohte ketin medewe me aramas emen de pwihn en aramas ehu mwahusang meteio. Ong ih, kitail koaros duwehpene. Mehlel, Siohwa ketin kapikkitailda en wekpeseng, oh kitail kak perenki soangen wekpeseng wet. E sohte ketin kupwurki kitail en kesehla mouren wasao me kitail kohsang ie. Ahpw e pil sohte kupwurki kitail en medewe me kitail mwahusang meteikan.​—Rom 10:12.

13 Kitail en dehr uhdahn pohnmwahsohki sapwatail de atail wehi me kahrehda kitail en medewe me e mwahusang wasa teikan koaros. Ma kitail ahneki soangen pepehm wet, e kak kahrehda en uhdahn apwal ong kitail en kolokol atail soupoupali. Met wiawi ni mwehin tepin Kristian ko. Ekei Kristian en Ipru ko sohte kin apwalih ni pahrek liohdi en Krihk ko. (Wiewia 6:1) Ia duwen atail kak ese ma kitail tepida kakairada soangen pohnmwahso wet? Ma brother de sister men sang ehu wasa kihong uhk iren sawas ehu, ke kin mwadangete medewe, ‘At wia soahng kan wasaht mwahusang,’ oh eri soikala eh iren sawaso? Ma ei, tamataman kaweid kesempwal wet: “Kumwail mpahipene nanpwungamwail, oh dehr wiahki me kumwail mwahusang aramas teikan.”​—Pil. 2:3.

SIOHWA PAHN KETIN SEWESE IUK

14. Ia duwen kapakap eh kak sewese kitail, oh mehn kahlemeng dahieu nan Paipel me kadehdehda duwen met?

14 Kesiluh en ahl me kitail en kolokol atail soupoupali iei en koapworopworki Siohwa. Kapakapki sapwellimen Koht manaman me kak sewese iuk en kanengamah oh kaunda pein uhk. Irair pwukat pahn sewese iuk ma koperment ehu wia mehkot me likamw de sapahrek. Peki erpit sang Siohwa pwe ken ese irair ehu me kakete kahrehda en apwal ong uhk en kolokol omw soupoupali. Peki rehn Siohwa en ketin sewese iuk en wia dahme pwung nan soangen irairo. (Seims 1:5) Ele ke kakete selidi de ale soangen kalokolok ehu pwehki omw loalopwoatohng Siohwa. Ma ei, kapakapki eimah pwe ken kak kawehwehiong meteikan ni sansal dahme kahrehda ke soupoupali. Ke kak kamehlele me Siohwa pahn ketin sewese iuk ken dadaur.​—Wadek Wiewia 4:27-31.

15. Ia duwen Paipel eh kak sewese kitail en kolokol atail soupoupali? (Pil kilang koakon me oaralape “Paipel Sewese Ira en Kakehlakahla Dahme Ira Kamehlele.”)

15 Siohwa ketikihongehr kitail Paipel pwehn kakehlaka kitail. Doudouloale iretikitik kan me pahn sewese iuk en kolokol omw soupoupali. Song en sukuhlki iretikitik pwukat oh tamataman, pwehki re kak sewese iuk ma mwuhr sohte mie Paipel rehmw. Paipel pil kak kakehlaka omw koapworopworki dahme Koht mahsanih duwen ahnsou kohkohdo. Kitail anahne koapworopwor wet pwehn dadaur pahn kalokolok. (Rom 8:25) Pilada iretikitik kan me koasoia soahng kan me ke keieu men wia nan sampah kapwo, oh medewehla me ke miher mwo.

PAIEKIHDA MEHN KAHLEMENG EN SAPWELLIMEN SIOHWA LADU LELEPEK KAN

16, 17. Dahme kitail kak sukuhlkihsang mehn kahlemeng en sapwellimen Koht ladu lelepek kan me kolokolte arail soupoupali? (Menlau kilang tepin kilel.)

16 Kapahieu en ahl me pahn sewese kitail en kolokol atail soupoupali iei en medewe duwen mehn kahlemeng en sapwellimen Siohwa ladu lelepek kan. Me tohto nan Paipel ahneki eimah, oh re wiahda pilipil mwahu kan me sewese irail en kolokol arail soupoupali. Medewehla Sadrak, Mihsak, oh Apedneko, me sohte kaudokiong sansal takaio me wia kilelepen koperment en Papilon. (Wadek Daniel 3:16-18.) Koasoipen Paipel wet kin sewese Sounkadehde tohto rahnwet ren kin eimah oh sohte iang kaudokiong pilaik en sapwarail ko. Sises pil sohte ketin pidada palien politik de irair teikan me kin katohrepeseng aramas. E mwahngih me eh mehn kahlemeng mwahu pahn sewese sapwellime tohnpadahk kan. E mahsanih: “Kumwail koapworopwor, pwe I kalowedier sampah!”​—Sohn 16:33.

17 Sounkadehde tohto nan atail ahnsou kin kolokolte arail soupoupali. Ekei irail ale kalokolok laud, selidi nan imweteng, oh pil kamakamla pwehki arail lelepekohngete Siohwa. Arail mehn kahlemeng kak sewese kitail en ahneki eimah. Emen brother sang Turkey nda: “Franz Reiter wia brother pwulopwul men me kamakamla pwehki e sohte iangala sounpei kan en Hitler. Kisinlikou me e ntingihlahng eh nohno mwohn eh mehla kasalehda pwoson oh koapworopwor laud me e ahneki ong Siohwa, oh I men alasang eh mehn kahlemengo ma I lelohng soangen kahpwalohte.” [2]

18, 19. (a) Ia duwen tohn omw mwomwohdiso ar kak sewese iuk en kolokol omw soupoupali? (b) Dahme ke koasoanehdi teng en wia?

18 Riomw Kristian kan nan omw mwomwohdiso pil kak sewese iuk ken kolokol omw soupoupali. Mweidohng elder kan en ese ma ke mi nan irair apwal ehu. Re kak kihong uhk kaweid mwahu sang nan Paipel. Tohn mwomwohdiso pahn kangoange iuk ma re ese duwen kahpwal kan me ke kin lelohng. Peki irail ren kapakapkin uhk. Ahpw kitail pil anahne sewese riatail Kristian kan oh kapakapkin irail. (Mad. 7:12) Ke pil kak diarada eden riatail Kristian kan nan imweteng nan jw.org me oaralape “Jehovah’s Witnesses Imprisoned for Their Faith​—By Location,” pahn NEWSROOM > LEGAL DEVELOPMENTS. Pilada ekei ahd ko, oh peki rehn Siohwa en ketin sewese riatail pwukat ren eimah oh kolokolte arail loalopwoatohng ih.​—Ep. 6:19, 20.

19 Ni atail kerenlahng ni imwio, kitail kak kasik me koperment kan pahn kalaudehla arail kasonge kitail en uhki pali kan. Ihme kahrehda e kesempwal kitail en kaunopada met pwehn kolokol atail soupoupali nan sampah saminimin wet!

^ [1] (parakrap 1) Ni Sises eh mahsanih duwen Sihsar, e kin mahmahsanih duwen koperment. Ni ahnsowo, Sihsar wia kaun me keieu lapalap rehn aramas akan.

^ [2] (parakrap 17) Menlau kilang pwuhken Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom (lokaiahn wai), pali 662, oh koakon me oaralape “He Died for God’s Honor” nan pali 150 nan pwuhken God’s Kingdom Rules! (lokaiahn wai)