Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 15

Sukuhlsang Kaimwiseklahn Sapwellimen Sises Mahsen ko

Sukuhlsang Kaimwiseklahn Sapwellimen Sises Mahsen ko

“Iet nei Pwutak kompoake me I kin kupwurperenki. Kumwail rong ih.”​—MAD. 17:5.

KOUL 17 ‘Iei I Men’

AUDEPEN ONOP *

1-2. Dahme wiawi mwohn Sises mahsanih kaimwiseklahn sapwellime mahsen kan?

RAHNO iei Nisan 14 pahr 33. Mwurin aramas ako ar karaunlikamwih oh kadeikada ih ni sapwung me dene Sises ketin wiahda soahng suwed ehu, irail kapailoke, kaloke ih ni lemei, oh eri pasurdiong ih nin tuhkehn kalokolok ehu. Sounpei ko pasurdi lime ko oh aluweluwe ko. E ketin weirek laud ni eh esingek oh mahsen. Ahpw e anahne mahsanih soahng kesempwal kei.

2 Kitail pahn koasoiapene sapwellimen Sises mahsen ko ni ahnsou me e pahn kereniong pwoula pohn tuhkehn kalokoloko oh mehn kasukuhl dah me kitail kak sukuhlkihsang. De kitail pahn “rong ih.”​—Mad. 17:5.

“IPA, KOMW KETIN MAHKOHNG IRAIL”

3. Ihs me Sises mahmahsanih duwe ni eh mahsanih: “Ipa, komw ketin mahkohng irail”?

3 Dahme Sises mahsanih? Ni Sises eh ketiket pohn tuhkehn kalokoloko, e kapakap oh patohwan: “Ipa, komw ketin mahkohng irail.” Mahkohng ihs? Dahme Sises mahsanih mwurin mwo sewese kitail en wehwehki ihs me e mahmahsanih duwe. E mahsanih: “Re sehse dahme re wiewia.” (Luk 23:33, 34) Sises ele mahmahsanih duwen sounpei en Rom ko me pasurdiong lime ko oh aluweluwe ko ni tuhkehn kalokoloko. Irail sohte ese uhdahn ihs ih. Ele e pil mahmahsanih duwen ekei aramas ako me ngihtehtehki en kamakamala ahpw mwuhr pahn pwosonla ih. (Wiewia 2:36-38) Sises sohte ketin mweidohng wiewia sapahrek kan me wiawihong ih en kahrehiong en engiengda oh sohte kupwurki mahkohng irail kan me kaloke ih. (1 Pit. 2:23) Ahpw e peki rehn Siohwa en ketin mahkohng irail kan me kemehla ih.

4. Dahme kitail kak sukuhlkihsang en Sises eh kin kupwurki mahkohng irail kan me kin uhwong ih?

4 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko? Duwehte Sises, kitail kin men mahkohng meteikan. (Kol. 3:13) Ekei aramas, iangahki kisehtail kan, ele kin uhwong kitail pwehki re sohte wehwehki dahme kitail kin kamehlele oh mwomwen atail mour. Ele irail kin wiahda likamw kan duwen kitail, kanamenekihkitail mwohn meteikan, kauwehla neitail sawasepen Paipel kan, de pil kamasakihkitail pwehn kamedekeikitailla. Kitail en dehr kolokol atail lingeringer, ahpw kitail en peki rehn Siohwa en ketin sewese irail me kin uhwong kitail ren pwungki padahk mehlel. (Mad. 5:44, 45) Ekei pak, ele e kin uhdahn apwal ong kitail en mahkohng irail, ahpw mehlel ma re wiahiong kitail mehkot me uhdahn suwed. Ahpw ma kitail kin kolokolete atail lingeringer oh sohte men mahk, kitail kin kamedekihala pein kitail. Emen sister kasalehda: “I wehwehkihda me en mahkohng meteikan sohte wehwehki me I kin pwungki dahme re wia de I kin mweidohng irail en wiahiong ie me suwed. Ahpw e kin wehwehki me I pilada ien dehr kolokol ei lingeringer pahrail.” (Mel. 37:8) Ni atail pilada en mahkohng meteikan, kitail kin pilada en dehr mweidohng soahng suwed kan me wiawihong kitail en kahrehiong kitail en kolokolete atail lingeringer.​—Ep. 4:31, 32.

“KE PAHN IANG IE MI NAN PARADAIS”

5. Dahme Sises ketin inoukihong emen lipirap ko me pahn iangih kamakamala, oh dahme kahrehda e ketin wiahda inowo?

5 Dahme Sises mahsanih? Lipirap riemen iang mi pohn tuhkehn kalokolok ko limwahn Sises. Ni tapio, ira koaros iang lahlahwe ih. (Mad. 27:44) Ahpw mwuhr, emen ira uhdi. E wehwehkihda me Sises “sohte wiahda sapwung.” (Luk 23:40, 41) E pil kasalehda me e kamehlele me Sises pahn ketin iasada sang mehla oh wiahla nanmwarki men ehu rahn. E patohwanohng Sises: “Sises, komw ketin taman ie ni omwi pahn ketilong nan sapwellimomwi Wehi.” (Luk 23:42) Ohl menet uhdahn kasalehda pwoson laud! Sises ketin sapeng mahsanih: “I ndaiong uhk ni mehlel rahnwet, ke pahn iang ie mi [kaidehn nan Wehio, ahpw] nan Paradais.” (Luk 23:43) Tehk me Sises ketin wiahda inowo ong ohlo kelehpw ni eh mahsanih “I,” “uhk,” oh “ie.” Sises kak kihong lipirapo me pahn kamakamala koapworopwor pwehki e ese me Semeo kin ketin kasalehda mahk kalahngan.—Mel. 103:8.

6. Dahme kitail sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko ong lipirapo?

6 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko? Sises kin ketin duwehte Semeo. (Ipru 1:3) Siohwa kin ketin kupwurki mahkohng kitail oh kasalehiong kitail kadek kalahngan. Ahpw e pahn ketin wia met ihte ma kitail uhdahn koluhkihla soahng suwed kan me kitail wiahda mahso oh ma kitail kin pwoson meirong en Sises Krais. (1 Sohn 1:7) Ele ekei pahn apwalki kamehlele me Siohwa kak ketin mahkohng sapwung kan me re wiahda mahso. Ma ke kin ahneki soangen pepehm wet ekei pak, medewehla met: Mwohnte Sises ketin pwoula, e ketin kasalehda mahk kalahngan ong lipirap men me ahpwtehn tepida kasalehda pwoson. Eri ia uwen laud Siohwa eh pahn ketin kasalehda mahk kalahngan ong sapwellime tohnkaudok lelepek kan me kin wiewia uwen arail kak koaros en peikiong sapwellime kehkehlik kan!​—Mel. 51:1; 1 Sohn 2:1, 2.

“KILANG! NOUMW PWUTAK! . . . KILANG! OMW NOHNO!”

7. Dahme Sises mahsanihong Mery oh Sohn, nin duwen me kileldi nan Sohn 19:26, 27?

7 Dahme Sises mahsanih? (Wadek Sohn 19:26, 27.) Sises kupwurki apwalih ineo me ele wia liohdi men. Rie ko kakete sewesehki ineo soahng kan me e anahne pwehn mour. Ahpw ihs me pahn sewese en kolokolete eh lelepek ong Siohwa? Paipel sohte kasalehda me rien Sises ko wialahr sapwellime tohnpadahk kei. Ahpw Sohn iei wahnpoaron lelepek men, oh e pil wia emen kompoakepah keren ong Sises. Sises kin ketin wiahki eh peneinei irail kan me kin iangih kaudokiong Siohwa. (Mad. 12:46-50) Sises ketin poakohng Mery oh kupwurki en alehdi epwel mwahu. Eri e mahsanihong Sohn en apwalih Mery pwehki e mwahngih me Sohn pahn sewese Mery en pousehlahte papah Siohwa. Ong ineo, e mahsanih: “Kilang! Noumw pwutak!” Oh ong Sohn, e mahsanih: “Kilang! Omw nohno!” Sang rahno kohla, Sohn mwomwen wiahla nein Mery pwutak oh e kin apwalih Mery duwehte eh nohno. Sises ketin kasalehda limpoak laud ong lih menet me apwalih ih sang ni eh ketin ipwidi oh me kesikesihnen karanih ih ni eh pahn ketin pwoula.

8. Dahme kitail kak sukuhlkihsang dahme Sises mahsanihong Mery oh Sohn?

8 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko? Atail nanpwungmwahu rehn riatail Kristian kan kak kehlailsang atail nanpwungmwahu rehn atail peneinei kan. Atail peneinei kan kak uhwong kitail de pil keseikitailla, ahpw nin duwen me Sises ketin inoukihda, ma kitail mihmihte karanih Siohwa oh sapwellime pwihn, kitail pahn “ale pak 100” tohtohsang me kitail luhssang. Me tohto rehrail pahn wiahla neitail pwutak, serepein, atail nohno, de pahpa. (Mark 10:29, 30) Ia pahn omw pepehm en wia kisehn peneinei ehu nan mwomwohdiso me kin miniminpene pwehki amwail pwoson oh pwehki amwail kin poakohng Siohwa oh emenemen?​—Kol. 3:14; 1 Pit. 2:17.

“EI KOHT, EI KOHT, DAHME KOMW KETIN LIKIDMELIEKINIEHLA?”

9. Dahme sapwellimen Sises mahsen kan nan Madiu 27:46 padahkihong kitail?

9 Dahme Sises mahsanih? Mwohnte Sises ketin pwoula, e kapitie laudida, mahsanih: “Ei Koht, ei Koht, dahme komw ketin likidmeliekiniehla?” (Mad. 27:46) Paipel sohte kawehwehda dahme kahrehda Sises mahsanihki met. Ahpw medewehla dahme mahsen pwukat padahkihong kitail. Ehu me kitail sukuhlki iei me sang ni Sises eh mahsanih mepwukat, e ketin kapwaiada kokohpo me dierek nan Melkahka 22:1. * Pil ehu, mahsen pwukat kasalehda ni sansal me Siohwa sohte ketin “silehdier” sapwellime Ohlo. (Sohp 1:10) Sises wehwehki me Semeo ketin mweidada irail kan me kailongki ih en kasonge eh pwoson lao eh mehla. Sohte aramas emen me lelohng uwen laud en kasongosong me duwehte me Sises lelohng. Patehng met, mahsen pwukat kadehdehda me Sises sohte wiahda soahng suwed ehu me e anahne kamakamkihla.

10. Mehn kasukuhl dah kan me kitail kak sukuhlkihsang dahme Sises patohwanohng Semeo?

10 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko? Ehu mehn kasukuhl me kitail sukuhlki iei me kitail en dehr kasik me Siohwa pahn ketin pere kitail sang kahpwal kan me kin kasonge atail pwoson. Duwehte Sises eh ketin lelohng kasongosong lao e ketin pwoula, kitail pil anahne kaunopada en kadehdehda atail pwoson lao kitail mehla, ma anahn. (Mad. 16:24, 25) Ahpw kitail kak kamehlele me Koht sohte pahn ketin mweidohng kitail en ale songosong me kitail sohte kakohng. (1 Kor. 10:13) Pil ehu mehn kasukuhl me kitail sukuhlki iei me, duwehte Sises, kitail kak lelohng lokolok mehnda ma kitail sohte wiahda mehkot sapwung. (1 Pit. 2:19, 20) Irail kan me kin uhwong kitail kin wia met, kaidehn pwehki kitail wiahda mehkot sapwung, ahpw pwehki kitail kaidehn kisehn sampah oh kitail kin kadehdehda padahk mehlel. (Sohn 17:14; 1 Pit. 4:15, 16) Sises wehwehki dahme kahrehda Siohwa ketin mweidohng ih en lelohng lokolok. Ahpw weksang ih, mie tohnkaudok lelepek kan me mi pahn songosong me kin ekei pak medewe dahme kahrehda Siohwa ketin mweidohng soahng kei en wiawi. (Apak. 1:3) Atail Koht kalahngan oh kanengamah ketin wehwehki me irail pwukat ahneki pwoson. Irail anahne kamweit me Ih kelehpw kak ketikihda.​—2 Kor. 1:3, 4.

“I MEN NIMPIL”

11. Dahme kahrehda Sises mahsanih mahsen ko nan Sohn 19:28?

11 Dahme Sises mahsanih? (Wadek Sohn 19:28.) Dahme kahrehda Sises mahsanih: “I men nimpil”? E ketin wia met “pwe en kapwaiada nting sarawio” me kileldi nan Melkahka 22:15, me mahsanih: “Nan kepinwereiet ngalangaladahr duwelahr pwelpar, oh loweiet pasdahngehr pahn ngatangatei.” Pil ehu, mwurin Sises eh ketin lokolok, oh ahneki weirek laud pohn tuhkehn kalokoloko, e uhdahn men nimpildahr. E anahne sawas pwehn kaitarala eh men nimpil.

12. Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko “I men nimpil”?

12 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko? Sises sohte ketin medewe me e sapwung en kasalehda eh pepehm, oh kitail pil anahne kasalehda ia atail pepehm. Ekei kitail sohte kin men peki sawas sang meteikan. Ahpw ni ahnsou me kitail uhdahn anahne sawas, kitail en dehr pweiek en peki sawas sang meteikan. Karasepe, ma kitail mahlahr de soumwahu, ele kitail anahne peki kompoakepatail men en waikitailla nan sidohwa de kohla tuhwong toahkte. Ma kitail nsensuwedla laud, ele kitail anahne peki rehn elder men de riatail Kristian koahiek men en rong kitail de kangoangehkin kitail ‘lokaia kadek me pahn kaperenihkitailda.’ (Lep. Pad. 12:25) Tamataman me riatail Kristian kan kin poakohng kitail, oh kin men sewese kitail ni “ahnsou apwal.” (Lep. Pad. 17:17) Ahpw irail sehse ia atail madamadau de atail pepehm. Ele irail sehse me kitail anahne sawas ihte ma kitail padahkihong irail.

“MEHKOAROS PWEIDAHR!”

13. Dahme Sises ketin kapwaiada sang ni eh ketin lelepekte lao e pwoula?

13 Dahme Sises mahsanih? Kulok siluh mwurin souwaso, Sises mahsanih: “Mehkoaros pweidahr!” (Sohn 19:30) Sises kapwaiadahr soahng koaros me Siohwa ketin kupwurki en wia mwohnte eh pwoula. Pwehki Sises ketin lelepekte lao e pwoula, e ketin kapwaiada soahng kei. Keieu, e ketin kadehdehda me Sehdan sounlikamw men. Sises ketin kasalehda me aramas soh unsek men kak lelepekte ni unsek mendahki soahng koaros me Sehdan kak wiahiong. Keriau, Sises ketikihda sapwellime mour nin duwen pweinen pweipwei sapahl ehu. Sapwellime pwoula kahredahr aramas soh unsek kan en kak ahneki nanpwungmwahu rehn Koht oh ahneki koapworopwor en mour kohkohlahte. Kesiluh, Sises kadehdehda me Siohwa iei kaun pwung men, oh e pil kihsang lahlahwe me wiawihong mwaren Semeo.

14. Ia duwen atail en koasoanehdi teng en lelepekte ehuehu rahn? Menlau kawehwehda.

14 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko? Kitail anahne koasoanehdi teng en kolokolete atail lelepek rahn koaros. Medewehla dahme Brother Maxwell Friend nda. E wia sounpadahk men ni Sukuhl en Paipel en Kilead. Ni ehu mihting tohrohr, Brother Friend nda nan ehu padahk me pid duwen lelepek: “Dehr awih lel lakapw pwehn nda dahme ke kak wia de nda rahnwet. Ke kamehlele me ke pahn momourte lel lakapw? Wiahki ehuehu rahn me iei kaimwiseklahn omw pahn kasalehda me ke warohng mour kohkohlahte.” Kitail en kasalehda me ehuehu rahn iei kaimwiseklahn atail pahn kolokolete atail lelepek! Eri, mehnda ma kitail mehla, kitail pahn kak nda, “Siohwa, I wiadahr uwen ei kak pwehn kolokol ei lelepek, pwehn kadehdehda me Sehdan iei sounlikamw men, oh kadehdehda duwen mwaromwi oh sapwellimomwi pwuhng en kaunda!”

“I MWEIDALAHR EI MOUR NIN LIMWOMWI KAN”

15. Nin duwen me Luk 23:46 mahsanih, soangen likilik dah me Sises ketin kasalehda?

15 Dahme Sises mahsanih? (Wadek Luk 23:46.) Ni likilik unsek, Sises patohwan: “Semei, I mweidalahr ei mour nin limwomwi kan.” Sises ese me eh koapworopwor ong mour ni ahnsou kohkohdo mi rehn Siohwa oh e uhdahn kamehlele me Semeo pahn ketin tamatamante ih.

16. Dahme ke sukuhlkihsang dahme wiawihong Sounkadehdeo me sounpar 16?

16 Dahme kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko? Kolokol omw loalopwoat ong Siohwa mehnda ma omw mour mihla nan keper. Pwehn wia met, ke anahne ‘likih Siohwa ni mohngiongomw unsek.’ (Lep. Pad. 3:5) Medewehla mehn kahlemeng en Joshua, Sounkadehde men me sounpar 16 me kohwahki soumwahu. E sohte ale sawasepen wini kan me pahn kauwehla sapwellimen Koht kosonned. Mwohnte eh mehla, e ndaiong eh nohnou: “Ino, Siohwa pahn ketin apwalih ie. . . . I kak nda met, Ino, me I uhdahn kamehlele me Siohwa uhdahn pahn ketin kaiasada ie. E ketin mwahngih ei madamadau oh pepehm oh I uhdahn poakohng ih.” * Emenemen kitail anahne pein idek, ‘Ma ei pwoson lelohng kasongosong me kakete kahrehiong ie en mehla, I pahn kolokolete ei loalopwoat ong Siohwa oh likih me e pahn ketin tamataman ie?’

17-18. Mehn kasukuhl dah kan me kitail sukuhlki? (Menlau kilang koakono “ Dahme Kitail Sukuhlkihsang Kaimwiseklahn Sapwellimen Sises Mahsen ko.”)

17 Kitail kak sukuhlki mehn kasukuhl kesempwal kan sang kaimwiseklahn sapwellimen Sises mahsen ko. E katamankihong kitail anahnepen en mahkohng meteikan oh likih me Siohwa pahn ketin mahkohng kitail. Kitail ahneki pai kaselel en rianki Kristian tohto nan mwomwohdiso me kin onopadahng en sewese kitail, ahpw ni atail kin anahne sawas, kitail anahne tiengla mwowe oh peki. Kitail ese me Siohwa pahn ketin sewese kitail en dadaurete pahn kasongosong sohte lipilipil kan me kitail lelohng. Oh kitail kilang kesempwalpen en wiahki ehuehu rahn me iei kaimwiseklahn atail en kadehdehda atail lelepek, oh kamehlele me Siohwa pahn ketin kaiaskitailda ma kitail mehla.

18 Ni mehlel, mahsen kan me Sises mahsanih ni eh pahn kereniong pwoula ni tuhkehn kalokoloko kak padahkihong kitail soahng tohto. Sang ni atail kapwaiada mehn kasukuhl kan me kitail sukuhlki, kitail pahn peikiong sapwellimen Siohwa mahsen kan me pid sapwellime Ohlo: “Kumwail rong ih.”​—Mad. 17:5.

KOUL 126 Kin Pepehd, Teng oh Kehlailla

^ par. 5 Madiu 17:5 mahsanih me Siohwa ketin kupwurki kitail en rong sapwellime Ohlo. Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene ekei mehn kasukuhl me kitail kak sukuhlkihsang sapwellimen Sises mahsen ko ni ahnsou me e kereniong pwoula pohn tuhkehn kalokoloko.

^ par. 9 Pwehn koasoia ekei kahrepe kan me Sises mahsanihki mahsen kan nan Melkahka 22:1, menlau kilang “Peidek kan Sang Sounwadawad kan” nan Kahn Iroir wet.

^ par. 16 Menlau kilang oaralapo “Joshua’s Faith​—A Victory for Children’s Rights” nan Awake! (lokaiahn wai) en January 22, 1995.