Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Pwoson​—Irair Kaselel Ehu me Kin Sewese Kitail en Kehlail

Pwoson​—Irair Kaselel Ehu me Kin Sewese Kitail en Kehlail

PWOSON kin uhdahn kakehlakahda kitail. Karasepe, mendahki Sehdan men kauwehla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa, pwoson kin kahrehiong kitail “en kak kakunkihla nein me suwedo arep kisiniei kan koaros.” (Ep. 6:16) Pwehki pwoson, kitail kak powehdi kahpwal laud kan. Sises mahsanihong sapwellime tohnpadahk ko: “Ma kumwail ahneki pwoson me uwehte kisin werentuhke tikitik kis, kumwail pahn ndaiong nahna wet, ‘Tohrekweisang met, tohrekla mwo,’ e ahpw pahn wiawi.” (Mad. 17:20) Pwehki kitail ese me pwoson kak kahrehiong atail nanpwungmwahu rehn Siohwa en kehlailla, kitail anahne medemedewe peidek pwukat: Dahkot pwoson? Ia duwen dahme mi nan mohngiongitail eh kin kamwakid atail pwoson? Ia duwen atail kak kakehlakahda atail pwoson? Oh ihs me kitail anahne pwoson?​—Rom 4:3.

DAHKOT PWOSON?

Pwoson kin laudsang ihte kamehlele de pohnese padahk mehlel, pwehki “ngehn suwed kan pil kin kamehlele [me Koht ketin ieias] oh kin rerrerki ar masak.” (Seims 2:19) Eri, dahkot pwoson?

Duwehte atail kin koapworopworki me ni ahnsou koaros e pahn mie ni rahn oh nipwong, kitail kin likih me sapwellimen Koht mahsen pahn ahnsou koaros pweida

Paipel kawehwehda me pwoson wia soahng riau. Keieu, “pwoson iei mehn kamehlel likilik me dahme ke kin koapworopworki pahn wiawi.” (Ipru 11:1a) Ma ke ahneki pwoson, ke uhdahn kamehlele me soahng koaros me Siohwa ketin mahsanih kin mehlel oh pahn pweida. Karasepe, Siohwa mahsanihong mehn Israel ko: “I wiadahr inou ehu ong rahn oh pwohng, pwe ira en kin leledo ni ara ahnsou; oh inowo sohte kak ohla. Ih pil duwen ei wiahda inou ehu ong ei ladu Depit.” (Ser. 33:20, 21) Ia duwe, ke kin masak ma ketipino pahn sohla dakada oh kihrla, kahrehiong ni pwong oh ni rahn en sohla wiawi? Ma ke sohte peikasalki koasoandi en pahnlahng eh kin kahrehiong sampah en pidakih ketipin, ke pahn peikasalki me Sounkapikpen koasoandi pwukat kak ketin kapwaiada eh inou kan? Uhdahn soh!​—Ais. 55:10, 11; Mad. 5:18.

Keriau, pwoson iei “mehn kadehde sansal me dahme ke kamehlele uhdahn mie mehnda ma ke sohte kilang.” Kitail kak nda me pwoson iei “mehn kadehde sansal” en soahng kan me sohte sansal ong masatail kan ahpw uhdahn mie. (Ipru 11:1b) Ni ahl dah? Ia duwen ma seri men idek rehmw, ‘Ia duwen omw ese me mie kisinieng?’ Mendahki omw saikinte kilang kisinieng, ke pahn sewese serio oh kawehwehiong me mie kisinieng​—esingek, soahng kan me kisinieng kin kahrehda, oh pil soahng teikan likin met. Ni serio eh tepida kamehlele me soahng pwukat mie, e wehwehkidahr me kitail kak kamehlele soahng kan me kitail sohte kak kilangki masatail. Pil duwehte met, pwoson kin poahsoankihda mehn kadehde kehlail.—Rom 1:20.

PWE KITAIL EN AHNEKI PWOSON, KITAIL ANAHNE KESEMPWALKI PADAHK MEHLEL

Pwehki pwoson poahsoankihda mehn kadehde sansal kan, oh pwe aramas emen en ahneki pwoson e anahne “esehla loalokong pwung en me mehlel.” (1 Tim. 2:4) Ahpw met sohte itar. Wahnpoaron Pohl ntingihedi: “Sang nan mohngiong emen kin kasalehda pwoson.” (Rom 10:10) Aramas emen en dehr ihte kamehlele padahk mehlel ahpw en kesempwalki. Ihte met me pahn kamwakid ih en kasalehda pwoson, me iei, en mour ni ahl ehu me Koht ketin kupwurperenki. (Seims 2:20) Aramas men me sohte uhdahn kalahnganki padahk mehlel kakete soikala pil mehn kadehde sansal kan pwehki e sohte douluhl men wekidala dahme e kamehlele de men wia dahme e mwahuki. (2 Pit. 3:3, 4; Sud 18) Ihme kahrehda nan Paipel mahso, kaidehn aramas koaros me kilang manaman kan kin kasalehda pwoson. (Nemp. 14:11; Sohn 12:37) Sapwellimen Koht manaman kin kamwakid ihte irail kan me uhdahn poakohng dahme mehlel en kasalehda pwoson.​—Kal. 5:22; 2 Des. 2:10, 11.

IA DUWEN DEPIT EH KAKAIRADA PWOSON KEHLAIL

Nanpwungen irail kan me ahneki pwoson kehlail iei Nanmwarki Depit. (Ipru 11:32, 33) Ahpw, kaidehn koaros nan ahn Depit peneinei kin ahneki soangen pwoson wet. Karasepe, ehu ahnsowo Eliap, rien Depit pwutak me keieu laudo, sohte kasalehda pwoson ni eh lipwoare Depit pwehki Depit men ese ihs me pahn pelianda Kolaiad. (1 Sam. 17:26-28) Sohte aramas emen ipwidihte ahneki pwoson de pil sohsohki sang eh pahpa nohno, eri ahn Depit pwoson kin kohsang eh ahneki nanpwungmwahu rehn Koht.

Nan Melkahka 27, Depit kasalehda ia duwen eh kin ahneki soangen pwoson wet. (Iretikitik 1) Depit doudouloale dahme wiawihong ih mahso oh ia duwen Siohwa eh ketin sile sang ih aramas suwed kan. (Iretikitik 2, 3) E uhdahn kalahnganki sapwellimen Siohwa koasoandi kan en kaudok. (Iretikitik 4) Depit iang ienge kan me pwoson kaudokiong Koht ni tehnpas sarawio. (Iretikitik 6) E rapahki Siohwa ni mehlel nan eh kapakap. (Iretikitik 7, 8) Depit pil men ale kasukuhl ni ahl me Koht kupwurki. (Iretikitik 11) Pwoson uhdahn kesempwal ong Depit me kahrehiong en idek: “I pahn mi ia ma sohte ei pwoson”?​—Iretikitik 13 (NW).

IA DUWEN OMW KAK KAKEHLAKAHDA OMW PWOSON

Ke kak ahneki pwoson me duwehte ahn Depito ma ke kahlemengih wiewia de madamadau me sansalda nan Melkahka 27. Pwehki pwoson kin poahsoankihda loalokong pwung, ni omw kin kalaudehla omw onopki Mahsen en Koht oh sawasepen Paipel kan, e pahn mengeila ong uhk en kakairada irair kaselel wet en wahn sapwellimen Koht manaman. (Mel. 1:2, 3) Kihong ahnsou en doudouloale ni omw kin onop. Ma kitail kin doudouloale dahme kitail onopki, atail kalahngan ong Siohwa pahn laudla. Ni omw kalahngan ong Siohwa eh kin laudla, ke uhdahn pahn men kasalehda pwoson ni omw kaudokiong ih ni mihting kan en mwomwohdiso oh kasalehiong meteikan koapworopwor me ke ahneki. (Ipru 10:23-25) Pil ehu, kitail kasalehda atail pwoson ni atail kin pousehlahte “kapakap . . . oh dehr nan kapehd tikitikla.” (Luk 18:1-8) Eri, “poadidiong kapakap” ong Siohwa, likih me e “kin ketin nsenohkin kumwail.” (1 Des. 5:17; 1 Pit. 5:7) Pwoson kin kasalehda atail wiewia kan, oh atail wiewia kan, kin uhd, kakehlakahda atail pwoson.​—Seims 2:22.

KASALEHDA OMW PWOSON SISES

Pwohng mwohn eh pahn ketin pwoula, Sises ketin mahsanihong sapwellime tohnpadahk ko: “Kumwail pil kasalehda amwail pwoson ie.” (Sohn 14:1) Eri kitail anahne kasalehda pwoson kaidehn ongete Siohwa, ahpw pil Sises. Ia duwen omw kak kasalehda omw pwoson Sises? Kitail tehkpene wiepe siluh.

Ia wehwehn en kasalehda pwoson Sises?

Keieu, ken kilangwohng pweinen pweipwei sapahlo nin duwen kisakis ehu sang rehn Koht ong pein uhk. Wahnpoaron Pohl nda: “I kin mour sang ni pwoson sapwellimen Kohto, me ketin poakohng ie oh pangala pein ih ong ie.” (Kal. 2:20) Ma ke kin kasalehda omw pwoson Sises, ke kin uhdahn kamehlele me pweinen pweipwei sapahlo kak seweseiuk, e wia poahsoanpen mahkpen dipomw kan, kihong uhk koapworopwor en mour soutuk, oh e wia mehn kadehde keieu laud me Koht ketin poakohng uhk. (Rom 8:32, 38, 39; Ep. 1:7) Ma ke kamehlele me pweinen pweipwei sapahlo kak seweseiuk, ke sohte pahn koluhkihla oh suwedki omw ahneki pepehm duwen pein uhk.​—2 Des. 2:16, 17.

Keriau, karanihala Siohwa ni omw kin kapakap, met kak wiawi pwehki sapwellimen Sises meirongo. Pwehki pweinen pweipwei sapahlo, kitail kak kapakap ong Siohwa “ni saledek en koasoi, pwe kitail en ale kadek kalahngan oh diar kadek sapan ni ahnsou me kitail anahne sawas.” (Ipru 4:15, 16; 10:19-22) Kapakap kin kakehlakahda atail en koasoanehdi teng en soikala kasongosong en wia dihp.​—Luk 22:40.

Kesiluh, peikiong Sises. Wahnpoaron Sohn ntingihedi: “Mehmen me kin kasalehda eh pwoson Sapwellimeo kin ahneki mour soutuk, a mehmen me kin sapeikiong Sapwellimeo sohte pahn kilang mour, ahpw engieng en Koht pahn kin mi powe.” (Sohn 3:36) Tehk me Sohn kasalehda wekpeseng en pwoson oh sapeik. Eri kasalehda omw pwoson Sises ni omw peikiong ih. Ke kin peikiong Sises sang ni omw kapwaiada “kosonned en Krais,” me iei, soahng koaros me e ketin padahngki oh kehkehlingki. (Kal. 6:2) Ke pil kin peikiong Sises sang ni omw kapwaiada kaweid kan me e ketikihda ni eh doadoahngki “ladu lelepek oh loalokong.” (Mad. 24:45) Sang ni omw peikiong Sises, ke pahn ahneki kehl en dadaurete pahn kahpwal kan me mwomwen keper oh kamasepwehk duwehte kisinieng kehlail ehu.​—Luk 6:47, 48.

“KUMWAIL KAKEHLAKAHDA PEIN KUMWAIL NI AMWAIL PWOSON ME KEIEU SARAWI”

Ehu pak, emen ohl ngihl laudida patohwanohng Sises: “I ahneki pwoson! Komw ketin sewesehkin ie wasa me I anahne pwoson!” (Mark 9:24) E ahneki ekis pwoson, ahpw ni aktikitik ohl menet pohnese me e anahne pwoson laud. Duwehte ohl menet, kitail koaros pahn lelohng soangen irair kan me kitail anahne kasalehda pwoson laud. Oh kitail koaros kak kakehlakahda atail pwoson ahnsou wet. Nin duwen me kitail kilang, kitail kin kakehlakahda atail pwoson ni atail onopki Mahsen en Koht oh doudouloale, me pahn kalaudehla atail kalahngan ong Siohwa. Atail pwoson pil pahn kehlailla ni atail iang iengatail Kristian kan kaudokiong Siohwa, padahkihong meteikan duwen atail koapworopwor, oh poadidiong kapakap. Eri, ni atail kakehlakahda atail pwoson, kitail kin ale keting me keieu laud. Mahsen en Koht kangoangehkin kitail: “Kompoakepahi ko, kumwail kakehlakahda pein kumwail ni amwail pwoson me keieu sarawi oh kapakap ni ahl me sapwellimen Koht manaman kin kaweidkin kumwail, pwe kumwail en dadaurete ni limpoak en Koht.”​—Sud 20, 21.