Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

Mweidohng Siohwa Omw Pwunod Koaros

Mweidohng Siohwa Omw Pwunod Koaros

“Mweidohng [Siohwa] amwail pwunod koaros, pwehki eh kin ketin apwahpwalih kumwail.”​—1 PIT. 5:7.

KOUL KAN: 60, 38

1, 2. (a) Dahme kahrehda kitail kin ahneki pwunod? (Menlau kilang tepin kilel.) (b) Dahme kitail pahn tehkpene nan iren onop wet?

 RAHNWET, Sehdan “kin kohkohseli duwehte laion emen me kin weriwer, raparapahki ihs me e pahn kadallehla.” (1 Pit. 5:8; Kaud. 12:17) Ihme kahrehda e sohte kapwuriamwei me kitail, sapwellimen Koht ladu kan, kin ahneki pwunod. Pil mie ahnsou kan me sapwellimen Koht ladu kan mahs kin ahneki pwunod. Karasepe, Paipel mahsanih me ekei pak Nanmwarki Depit pil kin pwunodada. (Mel. 13:2) Wahnpoaron Pohl pil kin ahneki “pwunod en apwalih mwomwohdiso kan koaros.” (2 Kor. 11:28) Ahpw dahme kitail kak wia ni atail kin toutoukihla pwunod kan?

2 Samatail limpoak nanleng ketin sewesehier sapwellime ladu kan mahso en saledeksang pwunod, oh e kin ketin kupwurki wia soahngohte ong kitail rahnwet. Paipel kangoange kitail en ‘mweidohng ih atail pwunod koaros, pwehki eh kin ketin apwahpwalih kitail.’ (1 Pit. 5:7) Eri ia duwen omw kak wia met? Kitail pahn koasoiapene ahl pahieu me kitail kak wia met. Ke kak (1) kapakap, (2) wadek oh doudouloale Mahsen en Koht, (3) peki sapwellimen Siohwa manaman, oh (4) koasoiaiong emen me ke likih duwen omw pepehm. Ni atail tehkpene ire pahieu pwukat, song en rapahki wasa kan rehmw me ke men kamwahwihala.

MWEIDOHNG SIOHWA OMW KAHPWAL KAN

3. Ia duwen omw kak “mweidohng KAUN-O omw kahpwal akan”?

3 Keieu en ahl me kitail kak mweidohng Siohwa atail pwunod kan iei en kapakap. Ni omw kin pwunod, kasalehiong Semomwo nanleng dahme mi nan omw mohngiong. Sounmelkahkao Depit peki rehn Siohwa: “Maing Koht, komw ketin karonge ei kapakap.” Pil nan melkahkaohte, Depit pil nda: “Mweidohng KAUN-O omw kahpwal akan, eri e pahn ketin doareiukala.” (Mel. 55:1, 22) Mwurin omw wiahdahr soahng koaros me ke kak pwehn kamwahwihala kahpwal ehu, kapakap sang omw mohngiong ong Siohwa pahn seweseiuk laudsang omw pahn pwunopwunod. Ahpw ia duwen kapakap eh kak sawas? Ia duwen eh kak sewese kitail en dehr nohn toutoukihla atail pwunod?​—Mel. 94:18, 19.

4. Dahme kahrehda kapakap kin uhdahn kesempwal ni ahnsou me kitail kin pwunod?

4 Wadek Pilipai 4:6, 7. Ia duwen Siohwa eh kin ketin sapeng atail kin kapakap ni ngidingid sang mohngiongitail? E kak ketin sewese kitail en meleilei oh soikala madamadau oh pepehm sapwung kan. Koht kin ketin sewese kitail en ahneki soangen meleilei ehu loalatail laudsang dahme kitail lelohng pwe kitail en dehr pwunod de perki mehkot. Riatail Kristian tohto pil kin pehm soangen meleilei wet. Ke pil kak ahneki soangen pepehm wet. “Sapwellimen Koht popohl” kak seweseiuk en powehdi kahpwal koaros! Ke kak likih sapwellimen Siohwa inou: “Dehr perki mehkot, pwe ngehi me amwail Koht. I pahn kakehlakei kumwail, ei, I pahn sewese kumwail.”—Ais. 41:10.

MELEILEI LOALATAIL ME KOHSANG MAHSEN EN KOHT

5. Ia duwen Mahsen en Koht eh kak seweseiuk diar meleilei loalomw?

5 Keriau en ahl me kitail kak diar meleilei loalatail iei en wadek oh doudouloale iren Paipel kan. Dahme kahrehda met kesempwal? Paipel iei Mahsen en Koht. E kin audaudki kaweid mwahu oh erpit sang rehn Sounkapikpatail. Sohte lipilipil ma ke pwunod, ke kak medemedewe laud duwen sapwellimen Koht madamadau oh doudouloale ia duwen sapwellime kaweid eh kak kakehlakaiukada. Met kak seweseiuk en powehdi, katikala, de pil soikala pwunod. Siohwa ketin mahsanih me atail kin wadewadek sapwellime Mahsen kin sewese kitail en “kehlail oh kommwad” ahpw kaidehn “masak de lamalam tikitik.”​—Sos. 1:7-9.

6. Ia duwen omw kak paiekihda sapwellimen Sises mahsen kan?

6 Kitail kin wadek nan Mahsen en Koht duwen Sises eh kin mahsaniong aramas akan. Irail kin perenki rong ih pwehki sapwellime mahsen kan kin kansenamwahu, ahpw mehlel ong irail kan me luwet oh pwunod laud. (Wadek Madiu 11:28-30.) Sises kin uhdahn ketin nsenohki ahn meteikan pepehm. (Mark 6:30-32) Duwehte me Sises ketin inoukihda me e pahn ketin sewese sapwellime wahnpoaron ko me kin ieiang ih seiloak, e pahn pil ketin sewese kitail rahnwet. Kitail sohte anahne mi rehn Sises pwe kitail en paiekihda met. Nin duwen atail Nanmwarki nanleng, Sises kin ketin pousehlahte kasalehda limpoak ong kitail. Ni omw kin pwunod, ke kak kamehlele me e pahn ketin ieiang uhk oh seweseiuk ni ahnsou me konehng. Sises ketikihong kitail koapworopwor oh eimah me pahn sewese kitail en powehdi atail pwunod kan.​—Ipru 2:17, 18; 4:16.

IRAIR KAN ME KOHSANG SAPWELLIMEN KOHT MANAMAN

7. Ia duwen omw pahn paiekihda ni Koht eh kin ketin mwekidki omw peki sapwellime manaman?

7 Sises inoukihda me Samatailo pahn ketikihong kitail sapwellime manaman ni ahnsou me kitail peki. (Luk 11:10-13) Ia duwen kesiluh en ahl wet eh kak sewese kitail? Sapwellimen Koht manaman kak sewese kitail en kakairada irair kaselel kan rehtail me atail Koht keieu lapalap sapwellimaniki. (Kol. 3:10) Paipel kahdaneki irair kaselel pwukat “wahn sapwellimen Koht manaman.” (Wadek Kalesia 5:22, 23.) * Ni atail kakairada irair kaselel pwukat, atail nanpwungmwahu rehn meteikan pahn mwahula, oh kitail pahn kak soikala irair akan me kin kahrehda pwunod. Kitail tehk ia duwen wahn sapwellimen Koht manaman eh kak sewese kitail ni ahl teikan.

8-12. Ia duwen wahn sapwellimen Koht manaman eh kin seweseiuk?

8 “Limpoak, peren, popohl.” Ni omw kin wauneki meteikan, ke pahn diar me ke sohte kin nohn pwunod. Ia duwen? Ni omw kin kasalehda limpoak en Kristian, poakehla meteikan oh wahu, ke kak soikala irair kan me pahn kahrehda lingeringer oh pwunod. Met pahn kamengeila omw kolokol popohl rehn meteikan.​—Rom 12:10.

9 “Kanengamah, kadek, kamwahu.” Paipel mahsanih: “Kumwail en kin kadekpene oh loallamwahupene, oh mahkpene.” (Ep. 4:32) Ni atail kin idawehn kaweid wet, kitail pahn ahneki nanpwungmwahu me meleilei rehn meteikan oh pahn soikala irair kan me kak kahrehiong kitail pwunod. Oh e pil pahn mengei en apwalihala kahpwal kan me kin pwarada pwehki atail soh unsek.

10 “Pwoson.” Rahnwet kitail kin kalapw pwunodki mwohni oh kepwe kan. (Lep. Pad. 18:11) Ia duwen atail kak soikala soangen pwunod wet? Kitail anahne idawehn kaweid en wahnpoaron Pohl en kin ‘nsenamwahukihte dahme kitail ahneki.’ Atail uhdahn pwoson Siohwa pahn sewese kitail en likih me e pahn ni limpoak ketikihda soahng kan me kitail anahne. E ketin inoukihda: “I sohte pahn mweisang uhk; I sohte pahn keseiukala.” Ihme kahrehda kitail kak duwehte Pohl oh nda: “Kaun-o, iei sawasepei, I sohte pahn masak! Dahme aramas kak wiahiong ie?”​—Ipru 13:5, 6.

11 “Opampap, kaunda pein kitail.” Medewehla uwen eh pahn katapan oh sawas laud ong uhk en kasalehda opampap oh en kaunda pein uhk. Irair kaselel pwukat pahn pereiukasang wia de nda soahng kan me kak kahrehiong uhk pwunod, oh ke pahn paiekihda ni omw soikala “soangen mwakar koaros, . . . soangen lingeringer koaros, soangen men pei koaros, soangen lahlahwe koaros.”​—Ep. 4:31.

12 Ke anahne aktikitik pwe ken likih “limen Koht manaman” oh ‘mweidohng ih omw pwunod koaros.’ (1 Pit. 5:6, 7) Ni omw kin aktikitik, ke pohnese dahme ke kak wia oh sohte kak wia. (Maika 6:8) Met pahn seweseiuk en koapworopworki Koht ahpw kaidehn pein uhk. Ni omw uhdahn kilang duwen sapwellimen Koht limpoak oh sawas, ke sohte pahn nohn toutoukihla atail pwunod.

‘KUMWAIL DEHR KIN PWUNOD’

13. Ia wehwehn sapwellimen Sises mahsen ni eh mahsanih: ‘Kumwail dehr kin pwunod’?

13 Nan Madiu 6:34 (wadek), kitail wadek duwen sapwellimen Sises kaweid mwahu: ‘Kumwail dehr kin pwunod.’ Kaweid wet kakete apwal kitail en idawehn. Ahpw ia wehwehn sapwellimen Sises kaweid wet? Kitail sukuhlkiher me Depit oh Pohl kin pil pwunodada ekei ahnsou. Sises sohte mahsanih me emen me kin papah Koht sohte pahn ahneki pwunod. Ahpw Sises kin ketin sewese sapwellime tohnpadahk kan en wehwehki me pwunod me nohn daulihala sohte kak kamwahwihala kahpwal kan. Mie kahpwal kan me pahn pwarada ehuehu rahn, ihme kahrehda Kristian kan en dehr kalaudehla arail pwunod ni arail kin medemedewe kahpwal kan en mahs de ni ahnsou kohkohdo. Ia duwen sapwellimen Sises kaweid eh kak sewese katikala atail pwunod laud?

14. Duwehte Depit, ia duwen omw kak katikala omw pwunod?

14 Ekei pak aramas akan kin pwunod pwehki sapwung kan me re wiahda mahs. Ele re kin uhdahn nsensuwedkihla dahme re wiahda, mendahki met wiawi mahso. Ekei pak Nanmwarki Depit kin uhdahn nsensuwedkihla eh sapwung kan me e wiahda. E nda: “Mohngiongiet miher nan apwal, oh I weiweirengki ei medek.” (Mel. 38:3, 4, 8, 18) Nan soangen irair wet, Depit wiahda mehkot me uhdahn loalokong. E likih sapwellimen Siohwa mahk oh kalahngan. Oh Depit uhdahn peren pwehki e ese me Koht ketin mahkohng ih.​—Wadek Melkahka 32:1-3, 5.

15. (a) Dahme kitail pil sukuhlkihsang Depit? (b) Dahme ke kak wia pwehn katikala omw pwunod? (Menlau kilang koakon “ Ekei Wiepe Mwahu kan me Kak Katikala Pwunod.”)

15 Ekei pak, ele ke kin pwunodki irair ehu me ke mi loale ahnsowo. Karasepe, ni Depit eh ntingihedi Melkahka 55, e masepwehk pwehki e kakete mehla. (Mel. 55:2-5) Ahpw e sohte mweidohng pwunod en kauwehla eh likih Siohwa. Depit peki rehn Siohwa en ketin sewese ih nan eh kahpwal ko, ahpw e ese me e pil kesempwal en wia mehkot ong eh irairo. (2 Sam. 15:30-34) Kitail kak sukuhlkihsang mehkot rehn Depit. Ken dehr mweidohng pwunod en katoutouihuhkala, ahpw wia dahme ke kak pwehn kamwahwihala omw kahpwalo, oh likih me Siohwa pahn ketin apwalih uhk.

16. Ia duwen wehwehn mwaren Koht eh kak kakehlakahda omw pwoson?

16 Ekei pak Kristian men ele kin pwunodki kahpwal ehu ong ahnsou kohkohdo. Ahpw ke sohte anahne pwunodki duwen soahng kan me saikinte wiawi. Dahme kahrehda? Pwehki pak tohto, soahng kan sohte kin imwila suwed nin duwen me kitail kin medewe. Pil tamataman me sohte mehkot me Koht sohte kak ketin kamwahwihala. Pein mwareo kin wehwehki “E Kahrehiong en Wiahla.” (Eks. 3:14NW) Eri kitail sohte anahne pwunodki ahnsou kohkohdo, pwehki mwaren Koht kasalehda me soahng koaros me e ketin kupwurki ong aramas akan pahn pweida. Ke kak kamehlele me Koht pahn ketin kapaiada sapwellime ladu lelepek kan oh sewese ren katikala arail pwunod kan mahso, ahnsouwet, oh ahnsou kohkohdo.

KOASOIONG EMEN ME KE KIN LIKIH

17, 18. Ia duwen koasoi ni mehlel oh saledek eh kak seweseiuk ni omw kin pwunod?

17 Kapahieu en ahl me ke kak diar sawas ni omw pwunod iei en kin koasoi ni mehlel oh saledek ong emen me ke likih. Omw pwoud, kompoakepahmw keren men, de elder men nan mwomwohdiso ele kak seweseiuk en wehwehki mwahu omw irairo. Paipel mahsanihong kitail: “Pwunod pahn kak adihasang omw peren, ahpw lokaia kadek pahn kaperenihiukada.” (Lep. Pad. 12:25) Paipel pil mahsanih: “Ale kaweid koaros uwen me ke kak, ke ahpw pahn pweida, pwe ma soh, ke pahn pwupwudi.”​—Lep. Pad. 15:22.

18 Atail mihting en mwomwohdiso pil kin sewese kitail en katikala atail pwunod kan. Ni mihting kan nan ehuehu wihk, ke kin werekiong riomw Kristian kan me kin nsenohkin uhk oh men kangoange iuk. (Ipru 10:24, 25) Soangen “sawaspene” wet pahn kak kakehlakaiuhkada oh pahn mengei ong uhk en powehdi pwunod koaros me ke ahneki.​—Rom 1:12.

OMW NANPWUNGMWAHU REHN KOHT IEI KAKEHLEPOMW ME KEIEU LAUD

19. Dahme kahrehda ke kak kamehlele me omw nanpwungmwahu rehn Koht pahn kakehlakaiukada?

19 Elder men nan Canada sukuhlki uwen kesempwal en mweidohng Siohwa eh pwunod. Eh doadoahko nin duwen sounpadahk oh sounkaweid ong tohnsukuhl kan inenen kapwunod. E pil ahneki soumwahu ehu me kin kahrehda pwunod laud. Dahme kin sewese ih en kehlail? Keieu kesempwal, e kin doadoahk laud pwehn kakehlakahda eh nanpwungmwahu rehn Siohwa. Kompoakepah mehlel kan pil kin sewese ih erein ahnsou apwal kan oh e kin koasoiong eh pwoudo ni mehlel oh saledek duwen eh pepehm kan. Patehng met, elder kan oh sounapwalih me kin seiloak kin sewese ih en ahneki sapwellimen Siohwa madamadau ong eh irairo. Pil ehu, emen toahkte sewese ih en wehwehki duwen eh soumwahwo, oh wiahda wekidekla kan ong eh koasoandi kan oh diar ahnsou ong kommoal oh eksersais. Ekisekis, e esehla duwen eh pahn kamwahwihala eh irairo oh eh pepehm kan. Ahpw soahng kan me e sohte kak kamwahwihala, e kin likih Siohwa pwehn ketin sewese ih.

20. (a) Ia duwen atail kak mweidohng Koht atail pwunod? (b) Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop en mwuhr?

20 Nan iren onop wet, kitail sukuhlkier uwen kesempwal en mweidohng Koht atail pwunod sang ni atail kapakap ong Siohwa oh wadek oh doudouloale sapwellime Mahsen. Kitail pil sukuhlkier uwen kesempwal en peki Siohwa sapwellime manaman, koasoiong emen me kitail likih, oh iang towehda mihting en Kristian kan. Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn sukuhlki ia duwen Siohwa eh kin ketin sewese kitail sang ni eh ketikihong kitail koapworopwor en keting ehu.​—Ipru 11:6.

^  Kalesia 5:22, 23 (NW): “Ni pali teio, wahn sapwellimen Koht manaman iei limpoak, peren, popohl, kanengamah, kadek, kamwahu, pwoson, opampap, kaunda pein kitail. Sohte kosonned ehu me kin uhwong mepwukat.”