Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 18

Ke Pahn Dipekelekelki Sises?

Ke Pahn Dipekelekelki Sises?

“Meid pai emen me sohte kin diar kahrepen eh pahn dipekelekelkin ie.”​—MAD. 11:6.

KOUL 54 “Iet Ahlo”

AUDEPEN ONOP *

1. Dahme ke kakete pwuriamweikihla ni omw tepin ehukihong meteikan duwen Paipel?

KE TAMATAMAN ahnsou me ke tepin esehda padahk mehlel? Padahk en Paipel kan me ke kin sukusukuhlki uhdahn sansal! Ke medewe me koaros pahn men pwungki dahme ke kamehlele. Ke kamehlele me padahk en Paipel kan pahn kahrehiong irail en nsenamwahu ahnsou wet oh kihong irail koapworopwor kaselel ong ahnsou kohkohdo. (Mel. 119:105) Eri ni ngoang ke kin ehukihong kompoakepahmw oh kisehmw kan koaros padahk mehlel me ke sukuhlki. Ahpw dahme wiawi? Ke pwuriamweila pwehki me tohto sohte men rong dahme ke padahkihong irail.

2-3. Ni mwehin Siseso, ia duwen pali tohtohn aramas ar mwekidki eh mahsen kan?

2 Kitail en dehr pwuriamweikihla ni meteikan ar kin soikala dahme kitail kin kalohki. Ni mwehin Siseso, pali tohtohn aramas kin soikala ih, mendahki e wiahda manaman kan me kadehdehda me Koht kin ketin sewese ih. Karasepe, Sises ketin kaiasada Lasarus​—manaman ehu me irail kan me kin uhwong ih sohte kak kahmahmki. Mendahki met kaunen mehn Suhs ko sohte kamehlele me Sises iei me Mesaia. Irail pil men kemehla ih oh Lasarus.​—Sohn 11:47, 48, 53; 12:9-11.

3 Sises mwahngih me pali tohtohn aramas sohte pahn kamehlele me ih me Mesaiao. (Sohn 5:39-44) E mahsanihong ekei nein Sohn Sounpapidais tohnpadahk ko: “Meid pai emen me sohte kin diar kahrepen eh pahn dipekelekelkin ie.” (Mad. 11:2, 3, 6) Dahme kahrehda me tohto soikala Sises?

4. Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

4 Nan iren onop wet oh mehn mwuhro, kitail pahn koasoiapene kahrepe kan me aramas tohto ni mwehin Siseso soikala ih. Kitail pahn pil kilang dahme kahrehda me tohto rahnwet kin soikala dahme kitail kin padahngki. Keieu kesempwal, kitail pahn sukuhlki dahme kahrehda kitail kak uhdahn pwoson Sises pwe kitail en dehr dipekelekelki ih.

(1) MWOMWEN SISES EH TIKIDA

Me tohto dipekelekelkihda mwomwen Sises eh tikida. Ia duwen soahngohte eh kak kadipekelekelihada ekei rahnwet? (Menlau kilang parakrap 5) *

5. Dahme kahrehda ekei kakete medewe me Sises kaidehn Mesaia me kokohpdahr?

5 Me tohto soikala Sises pwehki mwomwen eh tikida. Irail pohnese me Sises ketin wia sounpadahk mwahu men oh me e wiahda manaman kan. Ahpw ong irail, e wiahte nein ohl kapinte men me semwehmwe. Oh e tikida Nasaret, kahnimw ehu me aramas akan kin medewe me sohte kesempwal. Nadaniel, me wiahla sapwellimen Sises tohnpadahk, pil nda nin tapio: “Ia duwe, kakete mehkot mwahu en kohsang Nasaret?” (Sohn 1:46) Ele Nadaniel sohte mwahuki kahnimw me Sises tikida ieo. De e medemedewe kokohpo me mi nan Maika 5:2, me kohpada me Mesaiao pahn ipwidi nan Pedleem, a kaidehn Nasaret.

6. Dahme pahn sewese aramas akan ni mwehin Siseso en pohnese me Sises iei me Mesaia?

6 Dahme Paipel mahsanih? Soukohp Aiseia kohpada me sapwellimen Sises imwintihti kan sohte pahn nsenohki “dahme pahn wiawihong [Mesaiao].” (Ais. 53:8) Tohto soangen ire pwukat kokohpdahr. Ma aramas ako wiahda ahnsou oh kasawih ire mehlel koaros, irail pahn esehda me Sises ketin ipwidi Pedleem oh me e wia kadaudok en Nanmwarki Depit. (Luk 2:4-7) Eri wasa me Sises ketin ipwidi pahrekiong kokohpo me mi nan Maika 5:2. Eri ia kahpwalo? Aramas kin mwadang en wiahda kadeik. Irail sohte ahneki ire mehlel kan koaros. Pwehki met, irail soikala Sises.

7. Dahme kahrehda rahnwet me tohto kin soikala sapwellimen Siohwa aramas akan?

7 Kitail kin kilang soangen kahpwalo rahnwet? Ei. Pali laud en sapwellimen Siohwa aramas akan kaidehn aramas kepwehpwe de kesempwal kei. Eri aramas tohto kin medewe me irail “sohte iang sukuhl oh sohte wad.” (Wiewia 4:13) Ekei kin medewe me sapwellimen Koht aramas akan sohte kak padahngki Paipel pwehki irail sohte kesepwil sang sukuhl laud en pelien lamalam kan. Ekei aramas kin nda me Sounkadehdehn Siohwa kan wia pelien lamalam ehu en “mehn wai,” ahpw ni mehlelo, pali laud en Sounkadehdehn Siohwa kan sohte kin mi nan Wehin Amerika. Ekei pil kin rong me Sounkadehde kan sohte kin kamehlele Sises. Erein sounpar tohto irail kin kahdaneki Sounkadehde kan “Communists,” “nein mehn wai lipoahrok kei,” oh “aramas sahliel oh keper kei me men wilianda koperment kan.” Pwehki irail pwukat me kin rong koasoi pwukat sohte ahneki de pwungki ire mehlel kan, kahrehda irail kin dipekelekel.

8. Nin duwen me Wiewia 17:11 mahsanih, dahme aramas akan anahne wia ma re men ese ihs sapwellimen Koht ladu kan rahnwet?

8 Ia duwen emen en dehr dipekelekel? Aramas akan anahne kasawih ire mehlel kan. Ih met me sounnting en pwuhken Rongamwahwo Luk nantihong en wia. E doadoahk laud en onopki “soahng koaros ni pwung sang nin tapio.” E men sounwadawad kan en “ese uwen mehlel en soahng kan” me re rongehr duwen Sises. (Luk 1:1-4) Mehn Suhs kan mahs nan Peria kin duwehte Luk. Ni arail tepin rong rongamwahwo duwen Sises, irail kin tehk kanahieng Palien Paipel ni Lokaiahn Ipru pwehn kamehlelehiong irail dahme re rong. (Wadek Wiewia 17:11.) Duwehte met, aramas en rahnpwukat anahne kasawih ire mehlel kan. Irail anahne kapahrekihpene dahme irail sukuhlkihsang sapwellimen Koht pwihn ong dahme Paipel mahsanih. Irail pil anahne onopki koasoipen sapwellimen Siohwa aramas akan nan atail ahnsou. Ma irail kasawih mwahu ire mehlel kan, irail sohte pahn mweidohng lipilipilki aramas de dahme meteikan nda en karotongeirailla.

(2) SISES SOHTE KETIN WIAHDA MANAMAN KAN PWEHN KADEHDEHDA ME IH ME MESAIAO

Me tohto dipekelekelkihda Sises eh sohte ketin wiahda kilel kan. Ia duwen soahngohte eh kak kadipekelekelihada ekei rahnwet? (Menlau kilang parakrap 9-10) *

9. Dahme wiawi ni Sises eh sohte ketin kasalehda kilel ehu sang nanleng?

9 Ekei ni mwehin Siseso sohte itarki sapwellime padahk kaselel kan. Irail men en ketin wia laudsang met. Irail men en ketin kadehdehda me ih me Mesaiao sang ni eh pahn wiahda “ehu kilel sang nanleng.” (Mad. 16:1) Mwein irail en wia met pwehki dahme re wadek nan Daniel 7:13, 14. Ahpw, kaidehn ahnsowo me Siohwa kupwurki kokohpo en pweida. Sapwellimen Sises padahk kan itar pwehn kamehlelehiong irail me ih me Mesaia. Ahpw ni eh sohte ketin kasalehiong irail kilel me re mwahuki, irail soikala ih.​—Mad. 16:4.

10. Ia duwen Sises eh ketin kapwaiada dahme Aiseia ntingihedi duwen Mesaiao?

10 Dahme Paipel mahsanih? Me pid Mesaiao, soukohp Aiseia ntingihedi: “E sohte pahn ketin weriwer de mahsen ni ngihl laud, de kapahrek ni ngihl laud nanial akan.” (Ais. 42:1, 2) Sises sohte ketin wia sapwellime doadoahk en kalohk pwe aramas akan pahn kilikilang ih. E sohte kauwada imwen sarawi kaselel kan, oh e sohte likawih likoun sarawi tohrohr kan, de men aramas en kamwarenki ih mwar tohrohr kan. Erein eh ale kopwung, Sises sohte ketin wiahda manaman ehu pwehn adamwahula rehn Nanmwarki Erod mendahki eh mour mihlahr nan keper. (Luk 23:8-11) Mehlel, Sises ketin wiahda manaman kei, ahpw dahme e keieu mwohneki iei en kalohki rongamwahwo. E mahsanihong sapwellime tohnpadahk ko: “Ih kahrepe wet me I kohkihdo.”​—Mark 1:38.

11. Madamadau sapwung dah me ekei ahneki rahnwet?

11 Kitail kin kilang soangen kahpwalo rahnwet? Ei. Rahnwet aramas akan kin uhdahn linganki imwen sarawi kan me kapwatkihda kepwe pweilaud kan, mwar kesempwal kan en pelien lamalam kan, oh kasarawi kan me pali tohtohn aramas sohte katapanki ia wasa e tepisang ie. Aramas akan me kin iang sarawi pwukat sohte kin uhdahn sukuhlki duwen Koht oh kupwure kan. Irail me kin iang towehda atail mihting en Kristian kan kin sukuhlki dahme Siohwa ketin kupwurki kitail en wia. Atail wasahn kaudok kan kin mwakelekel oh doadoahk mwahu, oh e sohte diren kapwat. Irail kan me kin tiengla mwowe sohte kin likawih likoun sarawi tohrohr kan. Re sohte pil kin mwarenki mwar kesempwal kan. Mahsen en Koht iei poahsoanpen dahme kitail kin padahngki oh kamehlele. Mendahki met, me tohto rahnwet kin dipekelekelki kitail pwehki kitail sohte kin iang kasarawi kan me re kesempwalki, oh me dahme kitail kin padahngki sohte kin pahrekiong dahme re men rong.

12. Nin duwen me Ipru 11:1, 6 kawehwehda, dahme atail pwoson anahne poahsoankihda?

12 Ia duwen atail en dehr dipekelekel? Wahnpoaron Pohl padahkihong Kristian kan nan Rom: “Pwoson kin kohsang dahme e rong. Oh dahme e rong iei sang mahsen duwen Krais.” (Rom 10:17) Eri kitail kin kakehlakahda atail pwoson sang ni atail kin onopki Paipel, kaidehn sang ni atail iang kasarawi kan me Paipel kasalehda me sapwung, mehnda ma kasarawi pwukat kesempwal ong meteikan. Kitail anahne kakairada pwoson kehlail me poahsoankihda loalokong pwung pwehki “ma sohte pwoson sohte me kak kaperenda Koht.” (Wadek Ipru 11:1, 6.) Eri kitail sohte anahne kilang kilel kapwuriamwei ehu sang nanleng pwehn kadehdehda me kitail diaradahr padahk mehlel. Atail kasawih mwahu padahk kan en Paipel kin itar pwehn kamehlelehiong kitail me kitail ahneki padahk mehlel oh pahn kihsang atail peikasal.

(3) SISES SOHTE KETIN IDAWEHN TIAHK TOHTO EN MEHN SUHS

Me tohto dipekelekelkihda Sises eh ketin soikala ekei arail tiahk kan. Ia duwen soahngohte eh kak kadipekelekelihada ekei rahnwet? (Menlau kilang parakrap 13) *

13. Dahme kahrehiong me tohto en soikala Sises?

13 Ni mwehin Siseso, nein Sohn Sounpapidais tohnpadahk ko kin pwonopwonki dahme kahrehda sapwellimen Sises tohnpadahk ko sohte kin kaisihsol. Sises ketin kawehwehda me sohte kahrepen arail en kaisihsol erein eh wie momourte. (Mad. 9:14-17) Mendahki met, Parisi ko oh irail teikan me kin uhwong Sises kadeikada ih pwehki e sohte ketin idawehn arail tiahk kan. Irail lingeringerkihda eh ketin pilada en kamwahwihala me soumwahu kan ni rahnen Sapad. (Mark 3:1-6; Sohn 9:16) Irail kose me irail wauneki rahnen Sapado, ahpw re sohte suwedki en wia pesines nan tehnpas sarawio. Irail lingeringerki Sises eh ketin kadeikada arail wia met. (Mad. 21:12, 13, 15) Oh irail kan me Sises ketin padahk ong nan sinakoke en Nasaret uhdahn lingeringerkihda Sises eh ketin doadoahngki karasaras kan sang nan poadopoad en Israel pwehn kadehdehda arail roporop oh sohte ahneki pwoson. (Luk 4:16, 25-30) Aramas tohto soikala Sises pwehki e sohte ketin wia dahme re medewe en wia.​—Mad. 11:16-19.

14. Dahme kahrehda Sises ketin kadeikada tiahk en aramas kan me sohte pwungiong Paipel?

14 Dahme Paipel mahsanih? Sang ni eh doadoahngki soukohp Aiseia: “Aramas pwukat kin nda me re kin kaudokiong ie, ahpw sohte audepen ar koasoi kan, oh mohngiongirail dohsang ie. Mwomwen arail mour en souleng kin pwilisang kosonned oh tiahk en aramas, me re pein wadlikihala.” (Ais. 29:13) E konehng me Sises ketin kadeikada tiahk kan me Paipel kasalehda me e sapwung. Irail kan me medewe kosonned oh tiahk en aramas kesempwalsang Paipel pil soikala Siohwa oh Mesaiao me e ketin poaronehdo.

15. Dahme kahrehda rahnwet me tohto sohte kin perenki Sounkadehdehn Siohwa kan?

15 Kitail kin kilang soangen kahpwalo rahnwet? Ei. Me tohto kin lingeringerki ni Sounkadehdehn Siohwa kan ar sohte kin iang irail wia kasarawi kan me sohte poahsoandahsang Paipel, duwehte rahnen ipwidi oh Krismas. Meteikan kin lingeringerki Sounkadehdehn Siohwa kan ar sohte kin iang wia kasarawi en wehi kan de idawehn tiahk en mehla kan me sohte pahrekiong Mahsen en Koht. Irail me dipekelekel ni ahl wet ele uhdahn kamehlele me re kin kaudokiong Koht ni pwung. Ahpw irail sohte kak kaperenda ih ma irail kin kesempwalki tiahk kan en sampah laudsang padahk mehlel en Paipel kan.​—Mark 7:7-9.

16. Nin duwen me Melkahka 119:97, 113, 163-165 mahsanih, dahme kitail anahne wia oh dehr wia?

16 Ia duwen atail en dehr dipekelekel? Kitail anahne kakairada limpoak laud ong sapwellimen Siohwa kosonned kan oh ire mehlel kan. (Wadek Melkahka 119:97, 113, 163-165.) Ni atail kin poakohng Siohwa, kitail pahn soikala tiahk koaros me sohte kin kaperenda kupwure. Kitail sohte pahn mweidohng mehkot en kerempwa atail poakohng Siohwa.

(4) SISES SOHTE KETIN WEKIDALA PALIEN KOPERMENT

Me tohto dipekelekelkihda Sises eh sohte kupwurki iang pidada arail palien politik. Ia duwen soahngohte eh kak kadipekelekelihada ekei rahnwet? (Menlau kilang parakrap 17) *

17. Dahme me tohto ni mwehin Siseso kasik me Mesaiao pahn ketin wia?

17 Ekei ni mwehin Siseso men arail koperment en wekila. Irail kasik me Mesaiao pahn ketin kasaledekihirailla sang kaunda lemei en mehn Rom ko. Ahpw ni arail song en wiahkihla ih arail nanmwarki, e sohte dukiong irail. (Sohn 6:14, 15) Meteikan, pil iangahki samworo ko, perki me Sises pahn ketin wekidala arail kopermento. Eri, mehn Rom ko pahn lingeringerda oh kihsang manaman me re kihong samworo ko. Pwehki irail uhdahn pwunodki met, mehn Suhs tohto soikala Sises.

18. Kokohp en Paipel dah kan duwen Mesaia me me tohto soikala?

18 Dahme Paipel mahsanih? Mendahki kokohp tohto kohpada me Mesaiao pahn kedekedeo wiahla Sounpei men me pahn kana, kokohp teikan kasalehda me e pahn pwoukihla mahs dipatail kan. (Ais. 53:9, 12) Eri dahme kahrehda mehn Suhs ko ahneki madamadau sapwung duwen Mesaiao? Me tohto ni mwehin Siseso soikala kokohp kan me sohte inoukihda en kihsang arail kahpwal kan ni ahnsowo.​—Sohn 6:26, 27.

19. Soangen madamadau sapwung dah me kin kadipikelekelih me tohto rahnwet?

19 Kitail kin kilang soangen kahpwalo rahnwet? Ei. Me tohto rahnwet kin dipekelekelki atail kin kasalehda soupoupali nan palien politik. Irail kin men kitail en iang usuhs. Ahpw ma kitail pilada aramas en wia atail kaun, kitail kin soikala Siohwa. (1 Sam. 8:4-7) Aramas ele pil medewe me kitail anahne kauwada imwen sukuhl oh imwen wini kan oh pil wia soahng mwahu teikan pwehn sewese atail wasa kan. Irail kin dipekelekel pwehki kitail kin nsenohkihte atail doadoahk en kalohk, a kaidehn en kamwahwihala atail kahpwal en ahnsou wet.

20. Nin duwen me Sises mahsanih nan Madiu 7:21-23, dahme kitail en keieu nsenohki?

20 Ia duwen atail en dehr dipekelekel? (Wadek Madiu 7:21-23.) Dahme kitail en keieu nsenohki iei en wia doadoahko me Sises ketin kehkehlingkihong kitail en wia. (Mad. 28:19, 20) Kitail en dehr kedirepwkihla atail songosong en kamwahwihala kahpwal kan en sampah wet. Kitail kin poakohng aramas akan oh nsenohki arail kahpwal kan, ahpw kitail ese me ahl keieu mwahu en sewese mehn mpatail kan iei en padahkihong irail duwen Wehin Koht oh sewese irail en kakairada nanpwungmwahu rehn Siohwa.

21. Dahme kitail en koasoanehdi teng en wia?

21 Nan iren onop wet, kitail koasoiapene kahrepe pahieu me kahrehiong me tohto en soikala Sises ahnsowo oh kak kahrehiong ekei rahnwet en soikala sapwellime tohnpadahk kan. Ahpw ia duwe, soahng pwukatte me kitail en soikala? Soh. Nan iren onop en mwuhr kitail pil pahn koasoiapene kahrepe pahieu. Kitail en koasoanehdi teng en dehr soikala Sises, ahpw en kolokol atail pwoson en kehlail!

KOUL 56 Pein Kamehlelehiong Uhk Padahk Mehlel

^ par. 5 Mendahki Sises ketin wia sounpadahk me keieu lapalap ni eh ketiket nin sampah, pali tohtohn aramas ni eh mwehio kin dipekelekelki ih. Dahme kahrehda? Nan iren onop wet kitail pahn koasoipene kahrepe pahieu. Kitail pahn pil kilang dahme kahrehda aramas tohto rahnwet kin dipekelekelki dahme sapwellimen Sises tohnpadahk kan kin nda oh wia. Keieu kesempwal, kitail pahn sukuhlki dahme kahrehda kitail kak pwoson laud Sises pwe kitail en dehr dipekelekelki ih.

^ par. 60 WEHWEHN KILEL: Pilip kangoange Nadaniel en kohla tuhwong Sises.

^ par. 62 WEHWEHN KILEL: Sises ketin kalohki rongamwahwo.

^ par. 64 WEHWEHN KILEL: Sises ketin kamwahwihala ohl emen me peho mengpene ni sounuhwong kan ar kilikilang.

^ par. 66 WEHWEHN KILEL: Sises kelehpw ketidahla ni nahna ehu.