Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 48

Kilangwohngete Mwowe ong Ahnsou Kohkohdo

Kilangwohngete Mwowe ong Ahnsou Kohkohdo

“Sarada kilengwei ni likilik; dehr itiekidi ni namenek.”​—LEP. PAD. 4:25.

KOUL 77 Marain nan Sampah Rotorot

AUDEPEN ONOP *

1-2. Ia duwen atail kak idawehn kaweido me dierek nan Lepin Padahk 4:25? Menlau kihda ehu karasaras.

MEDEWEHLA duwen karasepe siluh pwukat. Sister mah men kin medewe duwen soahng kaperen kan ni ahnsou me e pwulopwul. Mendahki eh mour apwal ahnsou wet, e kin wia uwen eh kak koaros ong Siohwa. (1 Kor. 15:58) Rahn koaros e kin medewehla ih oh eh peneinei oh kompoakepah kan arail mihmihpene nan Paradais. Emen sister tamanda me mie emen nan mwomwohdiso wiahiong ih mehkot me uhdahn kansensuwed. Ahpw e pilada en dehr medewe duwen met. (Kol. 3:13) Brother men tamanda sapwung kan me e wiahda, ahpw e kin medemedewehte en lelepek ong Siohwa ni ahnsou wet.​—Mel. 51:10.

2 Dahme duwehpene ong Kristian silimen pwukat? Irail koaros tamataman soahng kan me wiawi, ahpw irail sohte kin kalapw medemedewe soahng pwukat. Re kin “kilengwei ni likilik” ong ahnsou kohkohdo.​—Wadek Lepin Padahk 4:25.

3. Dahme kahrehda kitail anahne en “kilengwei ni likilik” ong ahnsou kohkohdo?

3 Dahme kahrehda e kesempwal en “kilengwei ni likilik” ong ahnsou kohkohdo? Aramas men me kin kilengla mwuri sohte kak alu inen. Met duwehte atail kin papah Siohwa. Kitail sohte kak pousehlahte papah Siohwa ma kitail kin ahnsou koaros medemedewe soahng kan me wiawiher de dahme kitail kin wia mahs.​—Luk 9:62.

4. Dahme kitail pahn koasoiapene nan iren onop wet?

4 Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene lidip siluh me kak kahrehiong kitail en medemedewehte atail mouren mahs. * Mepwukat iei: (1) men atail mour en duwehte mahso, (2) kolokol lingeringer pahn emen, oh (3) nohn nsensuwedkihla sapwung kan me kitail wiahda. Nan ehuehu irair pwukat, kitail pahn kilang ia duwen kaweid en Paipel kan ar kak sewese kitail en dehr medewe “soahng kan me mi mwuri,” ahpw en medewe “soahng kan me mi mwowe.”​—Pil. 3:13.

MEN ATAIL MOUR EN DUWEHTE MAHSO

Dahme kak kerempwa atail en kilangwohngete mwowe ong ahnsou kohkohdo? (Menlau kilang parakrap 5, 9, 13) *

5. Dahme Eklesiasdes 7:10 mahsanih me kitail en dehr wia?

5 Wadek Eklesiasdes 7:10. Tehk me iretikitik wet sohte nda me e sapwung en idek: “Dahme kahrehda ahnsou samwalahr ako mwahu?” Soahng mwahu kan me kitail kin tamataman iei kisakis ehu sang rehn Siohwa. Ahpw, iretikitiko mahsanih: “Ke dehr idek, ‘Dahme ahnsou samwalahr ako mwahukihsang rahn pwukat?’” Eri kitail anahne kanahieng en dehr kapahrengkihong atail mour en mahs ong atail mour ahnsou wet oh medewe me atail mour ahnsou wet suwedla. Pil ehu kawehwehn Paipel koasoiahki iretikitik wet: “Dehr idek, ‘Dahme kahrehda soahng kan uhdahn mwahu mahso sang ahnsou wet?’ E sohte wia elen loalokong en idek peidek wet.”

Mwurin arail kohkohsang Isip, sapwung dah me mehn Israel ko wiahda? (Menlau kilang parakrap 6)

6. Dahme kahrehda e sohte wia elen loalokong en medemedewe me atail mour en mahs mwahusang ahnsou wet? Menlau kihda ehu karasaras.

6 Dahme kahrehda e sohte wia elen loalokong en medemedewe me atail mour en mahs mwahusang ahnsou wet? Pwehki atail wia met kak kahrehiong atail en tamataman soahng mwahu kante mahso. De e kak katikala kahpwal kan me kitail lelohng mahso. Karasepe, tehk dahme mehn Israel en mahso ako wia. Mwurin arail kohkohsang nan Isip, irail mwadangete manokehla uwen apwal en ar mour wasao. Ahpw, irail medemedewehte mwenge mwahu ko me re perenki. Irail nda: “Tamanda kisin mwahmw ko me kitail kin tungoale, sohte pwain, nan Isip; iangahki kiuhri, wasmelen, anien, oh karlik!” (Nemp. 11:5) Ahpw ia duwe, mehlel ehu sohte pweinen arail kang mwenge mwahu ko? Soh. Mehn Israel ko lelohng lokolok laud; ni ahnsowo irail wia lidu kei ong mehn Isip ko. (Eks. 1:13, 14; 3:6-9) Ahpw mwuhr, irail manokehla duwen lokolok kan oh men mourki arail mour en mahso. Irail pilada en medemedewehte ahnsou mwahu ko ahpw sohte medewe soahng mwahu kan me Siohwa ahpwtehn ketin wiahiong irail. Siohwa sohte ketin kupwurperenki dahme re wiao.​—Nemp. 11:10.

7. Dahme sewese emen sister en soikala lidip en men atail mour en duwehte mahso?

7 Ia duwen atail kak soikala lidip en men atail mour en duwehte mahso? Tehk mehn kahlemeng en emen sister me tepida papah nan Pedel en Brooklyn nan pahr 1945. Sounpar kei mwuri, e pwoudikihda emen brother me pil kin iang mi nan Pedel, oh ira papah wasao sounpar tohto. Ahpw nan pahr 1976, eh pwoudo soumwahuda. Sistero nda me ni ahnsou me eh pwoudo esehda me e kereniongehr mehla, e kihong ekei kaweid mwahu pwehn sewese ih ni eh wiahla liohdi. Eh pwoudo ndaiong: “Kita ahneki mouren pwopwoud ehu me kaperen. Aramas tohto sohte kin lelohng met.” Ahpw eh pwoudo pil kangoangehkin ih: “Ke sohte pahn manokehla soahng mwahu kan me kita wiadahr, ahpw ke dehr kin medewehte ahnsou kaperen pwukat. Ekisekis, omw nsensuwed pahn tikitikla. Ke dehr nohn mworusala oh nsensuwedki dahme wiawihong uhk. Perenki soahng mwahu kan me kita wiadahr ni ata papah Siohwa. . . . Soahng kan me kitail kin tamataman iei kisakis ehu sang rehn Koht.” Met uhdahn kaweid mwahu ehu!

8. Ia duwen sistero eh paiekihda eh sohte kin medemedewehte eh mouren mahso?

8 Riatail sistero idawehn en eh pwoudo kaweido. E papah Siohwa ni lelepek lao e mehla ni eh sounpar 92. Sounpar kei mwohn eh mehla, e nda: “Ni ei tamanda ei doadoahngki pali laud en ei ahnsou ong papah Siohwa daulih sounpar 63, I kak nda me I ahneki mour ehu me uhdahn kaperen.” Dahme kahrehda? E koasoia: “Kitail kak ahneki mour ehu me kaperen pwehki kitail wia kisehn peneinei ehu me kaselel oh kitail ahneki koapworopwor en iang irail mour nan paradais nin sampah, papah Sounkapikpatail me keieu lapalap, Koht mehlelo, Siohwa, kohkohlahte.” * Ia uwen met eh wia mehn kahlemeng mwahu en emen me kin kilangwohngete ni ahnsou kohkohdo!

DEHR KOLOKOL LINGERINGER PAHN EMEN

9. Nin duwen me Lipai 19:18 mahsanih, iahd me e kak uhdahn apwal ong kitail en mahkohng emen me kansensuwedihkitailla?

9 Wadek Lipai 19:18. Ekei pak e kin apwal en mahkohng emen nan mwomwohdiso, kompoakepatail mwahu men, de atail peneinei me kansensuwedihkitailla. Karasepe, emen sister nda me mie emen sister nan mwomwohdiso me pirapahsang nah mwohni, ahpw mwuhr e esehda me e sapwung oh pekimahk. Ahpw, sister teio uhdahn nsensuwedla oh sohte kak uhdihsang medewe duwen met. Mie pak ke ahneki soangen pepehm wet? Mehnda ma kitail saikinte lelohng soangen irairo, pali laud en kitail ele kin medewe me kitail sohte kak mahkohng emen me kansensuwedihala kitail.

10. Dahme kak sewese kitail ni atail kin kolokol lingeringer?

10 Dahme kak sewese kitail ni atail kin kolokol lingeringer? Kitail anahne tamataman me Siohwa kin ketin mwahngih soahng koaros. E ketin mwahngih soahng koaros me kitail kin lelohng, karasepe, ni ahnsou me aramas kin wiahiong kitail wiewia sapahrek. (Ipru 4:13) E kin ketin nsensuwedkihla ni atail kin lelohng lokolok. (Ais. 63:9) Oh e ketin inoukihda me ehu rahn e pahn ketikihsang medek koaros pwehki wiewia sapahrek me kin wiawihong kitail.​—Kaud. 21:3, 4.

11. Ia duwen atail kak pein paiekihda ni atail kin sohla kolokol lingeringer?

11 Kitail pil men tamataman me kitail kin nsenamwahula ni atail mahkohng meteikan. Ih met me sistero me lelohng karaunlikamwo esehda. Kedekedeo, e kak mahkohng sistero me karaunlikamwih oh sohla lingeringer pah. E pohnese me ni atail kin mahkohng meteikan, Siohwa kin ketin mahkohng kitail. (Mad. 6:14) E ese me dahme sistero wia sapwung, ahpw e pilada en sohla lingeringer pah. Imwilahn met, riatail sistero ahneki peren laud oh kak medewehte eh doadoahk ong Siohwa.

NOHN NSENSUWEDKIHLA SAPWUNG KAN ME KITAIL WIAHDA

12. Dahme kitail sukuhlkihsang 1 Sohn 3:19, 20?

12 Wadek 1 Sohn 3:19, 20. Ekei pak kitail koaros kin nsensuwedkihla sapwung me kitail wiahda. Karasepe, ekei kin nsensuwedla pwehki soahng kan me re wia mwohn ar esehla padahk mehlel. Ekei kin nsensuwedla pwehki sapwung me re wiahda mwurin ar papidaisla. Soangen pepehm pwukat kin wiawi. (Rom 3:23) Ei mehlel, kitail kin men wia dahme pwung. Ahpw “kitail koaros kin sapwungala.” (Seims 3:2; Rom 7:21-23) Mendahki atail sohte kin perenki pepehm en nsensuwedkihla sapwung me kitail wiahda, e kak wia kamwahupatail. Dahme kahrehda? Pwehki atail nsensuwedkihla sapwung kan me kitail wiahda kak kamwakid kitail en wiahda wekidekla kan oh koasoanehdi teng en dehr pwurehng wia sapwung ko.​—Ipru 12:12, 13.

13. Dahme kahrehda kitail en dehr nohn nsensuwedkihla sapwung me kitail wiahda?

13 Ahpw kitail kakete nohn nsensuwedkihla sapwung me kitail wiahda pil mwurin atail koluhla oh Siohwa ketin mahkohng kitailehr. Soangen nsensuwedla wet kak keper. (Mel. 31:10; 38:3, 4) Dahme kahrehda? Tehk karasepen emen sister me kin nsensuwedkihla sapwung kan me e wiahda mahso. E nda: “I pehm me sohte katepen ei pahn doadoahk laud nan sapwellimen Siohwa doadoahk pwehki I kakete sohte iang komourla.” Pali laud en kitail ele ahneki soangen pepehm wet. Eri kitail anahne kanahieng en dehr nohn nsensuwedkihla sapwung me kitail wiahda. Dahme kahrehda? Pwehki Sehdan pahn uhdahn peren ma kitail uhdihsang papah Siohwa, mendahki Siohwa ketin mahkohng kitailehr!​—Pil kilang 2 Korint 2:5-7, 11.

14. Ia duwen atail kak ese me Siohwa ketin kupwurki mahkohng kitail?

14 Ahpw kitail kakete medewe, ‘Ia duwen ei kak ese ma Siohwa ketin mahkohng ie?’ Ma ke idek peideko, met kasalehda me Siohwa kak ketin mahkohng uhk. Sounpar tohto samwalahro, Kahn Iroir ehu koasoia: “Ele kitail kak pwurupwurehng wiahda sapwungohte. Met kakete pwehki kitail saikinte kak powehdi luwet me kitail ahneki mwohn atail tepida papah Koht. . . . Ke dehr sohla ahneki koapworopwor. Dehr medewe me ke wiahda sapwung ehu me Siohwa sohte uhdahn kak ketin mahkohng. Sehdan men ken ahneki madamadau wet. Ke nsensuwedkihla oh mworuskihla omw wiahda sapwung wet. Met kasalehda me kaidehn kowe aramas suwed oh me Siohwa kak ketin mahkohng uhk. Kolokolete omw aktikitik oh pousehlahte kapakapki Koht en ketin mahkohng uhk, en ketin sewese iuk ken pwurehng ahneki nsenmwakelekel, oh ken dehr pwurehng wiahda sapwungohte. Sohte lipilipil ia uwen seri men kin kalapw ahnekihte soangen kahpwal ehute, e kin ahnsou koaros peki eh papaho en sewese ih. Eri pousehlahte peki sapwellimen Siohwa sawas oh e pahn ketin sewese iuk pwehki sapwellime kadek sapan.” *

15-16. Ia ahn ekei pepehm ni ar kin wehwehkihda me Siohwa ketin kupwurki mahkohng irail?

15 Tohto sapwellimen Siohwa aramas akan diarada nsenamwahu ni ar esehda me Siohwa ketin kupwurki mahkohng irail. Karasepe, sounpar kei samwalahro, emen brother mwekidki koasoipen sister men nan oaralapo “Paipel Kin Wekidala Mouren Aramas.” Nan oaralapo, sistero nda me pwehki soahng suwed me wiawi nan eh mour, e apwal ong ih en kamehlele me Siohwa ketin poakohng ih. Oh e kin ahnekihte pepehmo sounpar tohto mwurin eh papidaisla. Ahpw, ni ahnsou me e kin doudouloale duwen pweinen pweipwei sapahlo, met sewese en kamehlele me Siohwa ketin poakohng ih. *

16 Ia duwen koasoipen sistero eh sewese brothero? E ntingihedi: “Ni ahnsou me I pwulopwul, I kin kalapw kilang kilel suwed kan, oh e uhdahn apwal ong ie en uhdihsang wia met. Me keren, I pwurehng wia met. I peki elder kan en sewese ie, oh I pweida ni ei powehdi ei kahpwalo. Elder kan sewese ie en kamehlele me Koht ketin poakohng oh kupwurki mahkohng ie. Ahpw, ekei pak I kin medewehte me sohte katepei oh Siohwa sohte kak ketin poakohng ie. Ei wadek koasoiepen sister menet uhdahn sewese ie. I wehwehkihier met me ni ei kin nda me Koht sohte pahn ketin mahkohng ie, met wehwehki me I kamehlele me meirong en sapwellime Ohlo sohte itar en pwainla dipei kan. I tehrasang koasoipen sistero pwe ien kak wadek oh doudouloale ahnsou koaros me I kin medewe me Siohwa sohte ketin poakohng ie.”

17. Ia duwen wahnpoaron Pohl eh sohte nohn nsensuwedkihla sapwung kan me e wiahda?

17 Koasoipen meteikan me duwehte met katamankihong kitail duwen wahnpoaron Pohl. Mwohn eh wiahla emen Kristian, e wiahda soahng kei me uhdahn suwed. E tamanda dahme e wia ko, ahpw e sohte kin ahnsou koaros medemedewe duwen met. (1 Tim. 1:12-15) E kamehlele me e kak ale mahk pwehki meirong en pweinen pweipwei sapahlo oh me met kisakis ehu me Koht ketikihong ih. (Kal. 2:20) Eri Pohl sohte nohn nsensuwedkihla sapwung kan me e wiahda, ahpw e medemedewehte en patohwanohng Siohwa uwen eh kak koaros.

KILENGWOHNGETE SAMPAH KAPWO!

Kitail en koasoanehdi teng en kilangwohngete sampah kapwo

(Menlau kilang parakrap 18-19) *

18. Dahme kitail sukuhlki nan iren onop wet?

18 Dahme kitail sukuhlkihsang atail koasoiapene lidip kan me mi nan iren onop wet? (1) Atail kin tamataman soahng mwahu kan wia kisakis ehu sang rehn Siohwa; ahpw sohte lipilipil ia uwen mwahu en atail mour mahso, atail mour nan sampah kapwo pahn mwahusang. (2) Meteikan ele pahn kansensuwedihkitailla, ahpw ni atail kin pilada en mahkohng, kitail kak medemedewehte atail papah Siohwa met. (3) Nohn nsensuwedkihla sapwung me kitail wiahda kak kauwehla atail kin papah Siohwa ni peren. Eri duwehte Pohl, kitail anahne kamehlele me Siohwa ketin mahkohngehr kitail.

19. Ia duwen atail ese me nan sampah kapwo kitail sohte pahn tamanda soahng kan me pahn kahrehiong kitail en nsensuwed?

19 Kitail ahneki koapworopwor en mour kohkohlahte. Ni ahnsou me kitail mi nan sampah kapwo, kitail sohte pahn tamanda soahng kan me pahn kahrehiong kitail en nsensuwed. Me pid ahnsowo, Paipel mahsanih: “Mehkoaros me pweidahr nan ahnsou samwalahr ako pahn manokonokla douluhl.” (Ais. 65:17) Medewehla: Ekei kitail mahlahr nan sapwellimen Siohwa doadoahk, ahpw nan sampah kapwo, kitail pahn pwurehng pwulopwulla. (Sohp 33:25) Eri, kitail koaros en koasoanehdi teng en dehr mourki atail mouren mahs. Ahpw, kitail en kilangwohngete nan sampah kapwo oh wia uwen atail kak koaros ni ahnsou wet pwe kitail en iang mi mwo!

KOUL 142 Kolokol Teng Atail Koapworopwor

^ par. 5 E kin kak mwahu en medewe duwen soahng kan me wiawi nan atail mour mahso. Ahpw ma kitail kin nohn medewe duwen dahme wiawi mahso, kitail kakete uhdihsang wia uwen atail kak koaros ong Siohwa ni ahnsou wet. De kitail kakete sohla medewe duwen sapwellimen Siohwa inou kaselel ong Paradais. Iren onop wet kin koasoia soahng siluh me kitail en soikala, pwehki e kak kahrehiong kitail en nohn medewe duwen dahme wiawi mahs. Kitail pahn kilang ia duwen Paipel oh karasepen ekei riatail Kristian kan eh kak sewese kitail.

^ par. 4 WEHWEHN LEPIN LOKAIA KAN: Nan iren onop wet, “medemedewehte atail mouren mahs” kin wehwehki en kalapw koasoakoasoia, medemedewe me kitail mi ni ahnsowo, de medewe me ahnsowo mwahusang ahnsou wet.

^ par. 8 Menlau kilang Kahn Iroir (lokaiahn wai) en July 1, 2004, pali 23-29.

^ par. 14 Menlau kilang Kahn Iroir (lokaiahn wai) en February 15, 1954, pali 123.

^ par. 15 Menlau kilang Kahn Iroir (lokaiahn wai) en August 1, 2011, pali 20-21.

^ par. 59 WEHWEHN KILEL: Pepehm en men atail mour en duwehte mahso, kolokol lingeringer pahn emen, oh nohn nsensuwedkihla sapwung kan me kitail wiahda kin duwehte mehkot toutou me kitail kin wawaik oh kin kerempwa atail alialuhlahng mour.

^ par. 67 WEHWEHN KILEL: Mwurin atail kin kesehla pepehm apwal pwukat, kitail kin nsenamwahu oh peren, oh kitail kin pwurehng ahneki kehl. Eri kitail pahn kak en kilanglahte mwowe.