Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 41

Ken Lelepekte Erein ‘Kahn Kamakam Kowahlapo’

Ken Lelepekte Erein ‘Kahn Kamakam Kowahlapo’

“Kumwail poakohng KAUN-O, kumwail koaros sapwellime aramas loalopwoat akan! KAUN-O kin ketin sinsile me loalopwoat akan.”​—MEL. 31:23.

KOUL 129 Se Pahn Dadaurete

AUDEPEN ONOP *

1-2. (a) Dahme wehi kan pahn pakairki ni ahnsou keren? (b) Peidek dah kan me kitail anahne sapengala?

MEDEWEHLA me wehi kan ahpwtehn wia pakairpen “popohl oh sohte keper.” Mwein re pahn suweiki me sampah wet uhdahn meleilei oh sohte keper. Wehi kan pahn men kitail en medewe me irail kakehr kamwahwihala kahpwal kan koaros en sampah. Ahpw re uhdahn sohte kak kauhdi dahme pahn wiawi mwurinte mwo! Dahme kahrehda? Nin duwen me Paipel kohpada, “kauparail ahpw pahn mwadangete lelohng irail, . . . oh re sohte pahn pitsang.”​—1 Des. 5:3.

2 Mie peidek kesempwal kan me kitail anahne sapengala: Dahme pahn wiawi erein ‘kahn kamakam kowahlapo’? Dahme Siohwa ketin kasik kitail en wia erein ahnsowo? Oh ia duwen atail kak kaunopada pein kitail ahnsou wet pwe kitail en lelepekte erein kahn kamakam kowahlapo?—Mad. 24:21.

DAHME PAHN WIAWI EREIN ‘KAHN KAMAKAM KOWAHLAPO’?

3. Nin duwen me Kaudiahl 17:5, 15-18 mahsanih, ia duwen Koht eh pahn ketin kasohrehla “Papilon Lapalap”?

3 Wadek Kaudiahl 17:5, 15-18. “Papilon Lapalap” pahn sohrala! Nin duwen me kitail koasoiapene mwoweo, wehi kan sohte pahn kak kauhdi dahme wiawi ahnsowo. Dahme kahrehda? Pwehki “Koht [pahn] ketin audehda arail mohngiong pwe ren kapwaiada kupwure.” Ia kupwureo? E ketin kupwurki kasohrehla pelien lamalam likamw kan koaros nan sampah, iangahki irail kan me dene irail Kristian kei. * Koht pahn ketin audehda mohngiong en “kode eisek” en ‘mahn lawalo weitahtao’ pwehn kapwaiada kupwure. Kode eiseko kin karasaraskihong palien koperment kan koaros me kin utung “mahn lawalou,” me iei United Nations. (Kaud. 17:3, 11-13; 18:8) Ni palien koperment pwukat ar pahn uhwong pelien lamalam likamw kan, met pahn wia kilelepen tepidahn kahn kamakam kowahlap. Mwekid wet pahn uhdahn laud oh kamasepwehk.

4. (a) Dahme wehi kan ele pahn nda pwehn kihda kahrepen arail mahweniongki Papilon Lapalap? (b) Dahme towe kan en pelien lamalam pwukat pahn kakete wia?

4 Kitail sehse dahme wehi kan pahn nda pwehn kihda kahrepen arail mahweniongki Papilon Lapalap. Ele re pahn nda me pelien lamalam kan kin kerempwahla popohl en mie nin sampah de re kin ahnsou koaros men kedirepwe pelien koperment kan. De irail kakete nda me pwihn en pelien lamalam pwukat kepwehpwehkilahr arail ahneki kepwe oh wasa tohto. (Kaud. 18:3, 7) Ni wehi kan ar pahn mahweniong pelien lamalam likamw kan, ele re sohte pahn kasohrehla towe kan. Ahpw e pahn mwomwen me wehi kan pahn kasohrehsang pwihn en pelien lamalam kan. Ni ahnsou me pwihn pwukat pahn sohrala, towe kan pahn esehda me arail kaunen pelien lamalam kan sohte kak kapwaiada dahme re inoukihda. Eri towe kan pahn kakete nda me sohte arail ong pelien lamalam pwukat.

5. Dahme Siohwa ketin inoukihda duwen kahn kamakam kowahlapo, oh dahme kahrehda?

5 Paipel sohte kasalehda ia uwen werei me kasohrlahn Papilon Lapalap pahn wiawi, ahpw kitail ese me e sohte pahn wiawihki ahnsou werei. (Kaud. 18:10, 21) Siohwa ketin inoukihda me e pahn ketin “kamalaulaula rahn ako” en kahn kamakam kowahlapo pwe sapwellime “me pilipildahr kan” oh pil kaudok mehlel pahn pitla. (Mark 13:19, 20) Ahpw dahme Siohwa pahn ketin kasik kitail en wia sang tepidahn kahn kamakam kowahlapo lel mahwen en Armakedon?

DOULAHTE UTUNGADA KAUDOK MEHLEL EN SIOHWA

6. Dahme kahrehda e sohte itar en ihte uhdihsang iang kisehn pelien lamalam likamw?

6 Nin duwen me kitail koasoiapene nan iren onop en mwoweo, Siohwa ketin kasik me sapwellime tohnkaudok kan pahn katohreirailsang Papilon Lapalap. Ahpw e sohte itar en ihte uhdihsang iang kisehn pelien lamalam likamw. Kitail en koasoanehdi teng en utungada kaudok mehlel, me iei sapwellimen Siohwa kaudok min. Tehk ahl riau me kitail kak wia met.

Kitail en dehr soukautihong atail kin tuhpene, pil ni ahnsou apwal kan (Menlau kilang parakrap 7) *

7. (a) Ia duwen atail kak tengedihongete sapwellimen Siohwa koasoandi pwung kan me pid tiahk? (b) Ia duwen Ipru 10:24, 25 eh kasalehda kesempwalpen atail en tuhpene ong mihting, ahpw mehlel ni ahnsou pwukat?

7 Keieu, kitail anahne tengedihongete sapwellimen Siohwa koasoandi pwung kan me pid tiahk. Kitail sohte kak pwungki tiahk oh koasoandi sapwung kan en sampah. Karasepe, kitail sohte kin pwungki tiahk samin koaros me pid wia nsenen pwopwoud, iangahki kapwopwoud en ohl ohl oh lih lih, oh pil soangen mouren tiahk teikan me duwehte met. (Mad. 19:4, 5; Rom 1:26, 27) Keriau, kitail anahne pousehlahte iang riatail Kristian kan kaudok. Kitail kin wia met sohte lipilipil ia wasa kitail kin mi ie, ma nan atail Wasahn Kaudok kan de, ma anahn, ni imwatail kan, de ni rir. Sohte lipilipil dahme pahn wiawi, kitail sohte pahn uhdihsang atail koasoandi en tuhpene ong kaudok. Ni mehlel, kitail anahne tuhpene ‘laud sang mahs ni atail kilang rahno kerendohr.’​—Wadek Ipru 10:24, 25.

8. Ia duwen rohng me kitail kin kalohki eh pahn kakete wekila?

8 Erein kahn kamakam kowahlapo, rohng me kitail pakairki ele kakete wekila. Ahnsou wet, kitail kin kalokalohki rongamwahu en Wehio oh nantihong katohnpadahk. Ahpw ni ahnsowo, ele kitail pahn kalohki rohng en kadeik me rasehng keteu aihs. (Kaud. 16:21) Ele kitail pahn kalohki duwen kasohrlahn ahn Sehdan sampah. Ni ahnsawi, kitail pahn diarada soangen rohng dah me kitail pahn kalohki oh ia duwen atail pahn wia met. Ia duwe, kitail pahn doadoahngki wiepen kalohkohte me kitail kin wiewia daulih sounpar epwiki pwehn kanekehla atail doadoahk en kalohko? De kitail pahn doadoahngki wiepe teikan? Kitail pahn awih oh kilang. Sohte lipilipil mehnia, e mwomwen me kitail pahn ahneki pwais kaselel en kalohki ni eimah sapwellimen Siohwa rohng en kadeik!​—Esek. 2:3-5.

9. Ia duwen wehi kan ar pahn mwekidki rohng me kitail pahn kalohki, ahpw dahme kitail kak uhdahn kamehlele?

9 Rohng me kitail pahn kalohki pahn kakete kahrehiong wehi kan en song kauhdi kitail douluhl. Duwehte atail kin koapworopworki Siohwa en ketin sewese kitail nan doadoahk en kalohk ahnsou wet, kitail pil pahn anahne sapwellime sawas ahnsowo. Kitail kak uhdahn kamehlele me atail Koht pahn ketikihong kitail kehl pwehn kapwaiada kupwure.​—Maika 3:8.

KAUNOPADA ONG MAHWEN ME PAHN LELOHNG SAPWELLIMEN SIOHWA ARAMAS AKAN

10. Nin duwen me Luk 21:25-28 kohpada, ia duwen pali laud en aramas akan ar pahn mwekidki dahme wiewiawi erein kahn kamakam kowahlapo?

10 Wadek Luk 21:25-28. Erein kahn kamakam kowahlapo, aramas akan pahn pwuriamweila mehlel ni arail kilang soahng koaros me re medewe kin uhdahn tengeteng nin sampah ar tepida ohla. Rahno pahn “kansensuwed” ong aramas akan, oh re pahn pwunodki me re pahn kamakamala erein ahnsou me keieu apwal nan poadopoad. (Sep. 1:14, 15) Ni ahnsowo, mour pahn apwalla pil ong sapwellimen Siohwa aramas akan. Pwehki kitail sohte wia kisehn sampah, ele kitail pahn lelohng kahpwal kan. Mwein mie soahng kei me kitail sohte pahn ahneki.

11. (a) Dahme kahrehda aramas akan oh kaunen wehi kan pahn sohpeiongete Sounkadehdehn Siohwa kan? (b) Dahme kahrehda kitail sohte anahne masak kahn kamakam kowahlapo?

11 Erein ahnsou ehu, aramas akan me arail pelien lamalam ko sohralahr ele pahn lingeringerkihda Sounkadehdehn Siohwa kan ar doulahte wiewia arail kaudok. Irail pahn kakete padahkihong meteikan, duwehte nan Internet, uwen arail lingeringerki met. Wehi kan oh arail kauno, Sehdan, pahn kailongki kitail pwehki atail kaudoko kelehpw me sohte iang sohrala. Irail sohte pahn kapwaiada arail mehn akadeio en kasohrehla pelien lamalam kan koaros nin sampah. Eri irail pahn sohpeidohng kitailte. Ih ahnsowo me wehi kan pahn wiahla Kok en Makok. * Irail pahn miniminpene oh mahweniong sapwellimen Siohwa aramas akan ni uwen kehl me re ahneki. (Esek. 38:2, 14-16) Kitail kakete pwunodkihda dahme pahn wiawi ni ahnsowo, ahpw mehlel ni atail sehse ire pisetik kan. Ahpw kitail kak uhdahn kamehlele me kitail sohte pahn anahne masak kahn kamakam kowahlapo. Siohwa pahn ketikihong kitail kaweid kan me pahn doareikitailla. (Mel. 34:19) Kitail pahn kak “uhda oh sarada” pwehki kitail ese me ‘komourpatail kerendohr.’ *

12. Ia duwen ‘ladu lelepek oh loalokongo’ eh kaukaunop kitail ong dahme pahn wiawi ahnsou kohkohdo?

12 ‘Ladu lelepek oh loalokongo’ kin kaukaunop kitail en kolokol atail lelepek erein kahn kamakam kowahlapo. (Mad. 24:45) Irail kin wia met ni ahl tohto, ahpw kitail pahn tehkpene ehu ahl pwukat, me iei atail prokram en mihting tohrohr kan sang pahr 2016-2018. Sang prokram pwukat, kitail ale mehn kangoang en kakehlakahda irair kan me kitail anahne ni atail kerenlahng rahnen Siohwa. Kitail pahn kousapahlih irair pwukat.

DOULAHTE KAKEHLAKAHDA OMW LOALOPWOAT, DADAUR, OH EIMAH

Kaunopada ahnsou wet pwehn pitsang “kahn kamakam kowahlap” (Menlau kilang parakrap 13-16) *

13. Ia duwen atail kak kakehlakahla atail loalopwoatohng Siohwa, oh dahme kahrehda kitail en wia met ahnsou wet?

13 Loalopwoat: Oaralap en prokram en mihting tohrohr en 2016 iei “Kolokol omw Loalopwoat ong Siohwa!” Prokramo padahkihong kitail me ma kitail ahneki nanpwungmwahu kehlail rehn Siohwa, kitail pahn loalopwoatohng ih. Prokramo katamankihong kitail me kitail kak karanihala Siohwa sang ni atail kin kapakap ni mehlel oh pwerisekiong atail onopki sapwellime Mahsen. Atail wia met kin kihong kitail kehl en powehdi pil kahpwal kan me keieu apwal. Ni koasoandi en Sehdan eh kereniong imwisekla, kitail kak kasik me kasongosong kan ong atail kin loalopwoatohng Koht oh sapwellime Wehi pahn laudla. Aramas akan pahn pousehlahte kapailoke kitail. (2 Pit. 3:3, 4) Pwehki atail soupoupali, kitail pahn lelohng kasongosong laud. Kitail anahne kakehlakahla atail loalopwoat ahnsou wet pwe kitail pahn kolokolete atail loalopwoat erein kahn kamakam kowahlapo.

14. (a) Wekidekla dahieu pahn wiawi me pid riatail Kristian kan me kin tiengla mwohtail nin sampah? (b) Dahme kahrehda kitail anahne loalopwoat ni ahnsowo?

14 Erein kahn kamakam kowahlapo, wekidekla ieu pahn wiawihong riatail Kristian kan me kin tiengla mwohtail nin sampah. Ahnsou ehu erein ahnsowo, me keidi kan koaros me mihmihte nin sampah pahn pwekipwekdahla nanleng pwehn iang mahwen ni mahwen en Armakedon. (Mad. 24:31; Kaud. 2:26, 27) Met wehwehki me Pwihn me Kin Apwalih Mwomwohdiso nan Sampah Pwon sohla pahn iang kitail mi nin sampah. Ahpw pokon kalaimwuno pahn kolokolete arail miniminpene. Brother koahiek kan nanpwungen sihpw teikan pahn tiengla mwowe. Kitail pahn anahne kasalehda atail loalopwoatohng irail sang ni atail utung oh idawehn kaweid kan me re alehdi sang rehn Koht. Kitail anahne idawehn arail kaweid ma kitail men pitila!

15. Ia duwen atail kak kakehlakahla atail kin dadaur, oh dahme kahrehda e kesempwal en wia met ahnsou wet?

15 Dadaur: Oaralap en prokram en mihting tohrohr en pahr 2017 iei “Dehr Uhdi!” Prokram wet sewese kitail en kakehlakahda atail koahiek en powehdi kahpwal kan. Kitail sukuhlki me atail kin dadaurete sohte kohsang atail mi nan irair mwahu kan. Kitail kak kakehlakahla atail kin dadaur sang ni atail likih Siohwa. (Rom 12:12) Kitail en dehr manokehla dahme Sises ketin inoukihda: “Mehmen me pahn dadaurete lel ni imwi pahn komourla.” (Mad. 24:13) Inou wet wehwehki me kitail anahne kolokolete atail lelepek mendahki kahpwal kan me kitail lelohng. Sang ni atail kin dadaur pahn ehuehu kahpwal ahnsou wet, kitail kak kehlailla mwohn kahn kamakam kowahlapo tepida.

16. Dahme kin kahrehiong kitail en ahneki eimah, oh ia duwen atail kak kakehlakahla atail eimah ahnsou wet?

16 Eimah: Oaralap en prokram en mihting tohrohr en pahr 2018 iei “En Eimah!” Prokram wet katamankihong kitail me atail eimah sohte kin kohsang pein atail koahiek. Duwehte atail kin likih Siohwa pwe kitail en dadaur, kitail pil anahne likih ih pwe kitail en ahneki eimah mehlel. Ia duwen atail kak kakehlakahla atail likih ih? Sang ni atail kin wadek sapwellime Mahsen rahn koaros oh doudouloale ia duwen eh kin ketin doarehla sapwellime aramas akan mahso. (Mel. 68:20; 2 Pit. 2:9) Ni wehi kan ar pahn mahweniong kitail erein kahn kamakam kowahlapo, kitail pahn anahne eimah oh likih Siohwa laudsang mahs. (Mel. 112:7, 8; Ipru 13:6) Ma kitail kin likih Siohwa ahnsou wet, kitail pahn ahneki eimah me anahn pwehn pelianda uhwong sang Kok. *

KASIKASIK OMW PAHN PITLA

Sises oh ienge karis en sounpei kan nanleng pahn kereniong kasohrehla sapwellimen Koht imwintihti kan nan mahwen en Armakedon! (Menlau kilang parakrap 17)

17. Dahme kahrehda kitail en dehr masak Armakedon? (Menlau kilang kilel ni kilin Kahn Iroir wet.)

17 Nin duwen me kitail koasoia nan iren onop en mwoweo, pali laud en kitail kin momour ni “imwin rahn akan” en koasoandi en sampah wet. Ahpw kitail pil ahneki koapworopwor en pitsang kahn kamakam kowahlapo. Mahwen en Armakedon iei me pahn kaimwisekala imwin koasoandi wet. Ahpw sohte mehkot me kitail en masak. Dahme kahrehda? Pwehki mahwen wet iei mahwen en Koht. (Lep. Pad. 1:33; Esek. 38:18-20; Sek. 14:3) Ni Siohwa eh pahn ketin ruwes, Sises Krais pahn kahluwa sapwellimen Koht karis en sounpei kan ong mahwen. Irail me keidi kan me iasada oh tohnleng ngedehrie pahn iang ih. Irail pahn ehupene oh mahweniong Sehdan, nah ngehn suwed kan, oh nah karis kan nin sampah.​—Dan. 12:1; Kaud. 6:2; 17:14.

18. (a) Dahme Siohwa ketin inoukihda? (b) Dahme Kaudiahl 7:9, 13-17 eh kamehlelehiong kitail duwen ahnsou kohkohdo?

18 Siohwa ketin inoukihda: “Sohte tehtehn mahwen ehu pahn kak kauweiukala.” (Ais. 54:17) “Pokon kalaimwun” en sapwellimen Siohwa tohnkaudok lelepek kan pahn “kohieisang nan kahn kamakam kowahlap.” Eri re pahn pousehlahte papah ih. (Wadek Kaudiahl 7:9, 13-17.) Paipel kin uhdahn kamehlelehiong kitail duwen ahnsou kohkohdo! Kitail ese me Siohwa “kin ketin sinsile me loalopwoat akan.” (Mel. 31:23) Koaros me kin poakohng oh kapinga Siohwa pahn perenkihda eh pahn ketin kadehdehda ong koaruhsie mware sarawio.​—Esek. 38:23.

19. Koapworopwor kaselel dahieu me kitail kasikasik ni ahnsou keren?

19 Medewehla dahme 2 Timoty 3:2-5 pahn uhd mahsanihki duwen aramas akan nan sampah kapwo me solahr mi pahn manaman en Sehdan. (Menlau kilang koakon “ Mwomwen Aramas akan Ahnsowo.”) Brother George Gangas, * me iang towe Pwihn me Kin Apwalih Mwomwohdiso nan Sampah Pwon, kawehwehda met ni ahl wet: “Ia pahn mwomwen sampah ahnsowo ni aramas koaros ar pahn wiahla pirien ehu! Ahnsou keren ke pahn ahneki pai kaselel en mour nan koasoandi kapwo. Ke pahn mour werei duwehte Siohwa. Kitail pahn mour kohkohlahte.” Ia uwen met eh wia koapworopwor kaselel ehu!

KOUL 122 Kehlail oh Tengedi!

^ par. 5 Kitail ese me “kahn kamakam kowahlap” pahn kereniong wiawihong tohnsampah pwon. Dahme pahn wiawihong sapwellimen Siohwa aramas akan ahnsowo? Dahme Siohwa pahn ketin kasik kitail en wia ahnsowo? Irair dah kan rehtail me kitail en kakehlakahla pwe kitail en kolokolete atail lelepek? Kitail pahn diar pasapengpen peidek pwukat nan iren onop wet.

^ par. 3 WEHWEHN LEPIN LOKAIA KAN: Irail kan me dene irail Kristian kei kin dokedoke pelien lamalam kan me kose re kin idawehn Krais ahpw sohte kin kaudokiong Siohwa ni ahl me pahrekiong sapwellime koasoandi kan.

^ par. 11 WEHWEHN LEPIN LOKAIA KAN: Ahd wet Kok en Makok (ni kamwot, Kok) kin dokedoke miniminpenehn wehi kan me pahn mahweniong sapwellimen Siohwa tohnkaudok kan erein kahn kamakam kowahlapo.

^ par. 11 Ma ke men kalaudehla omw esehla mwekid kan koaros me pahn wiawi mwohnte Armakedon, menlau kilang irelaud 21 en pwuhken God’s Kingdom Rules! (lokaiahn wai). Pwehn kalaudehla omw esehla duwen mahwen en Kok en Makok oh ia duwen Siohwa eh pahn ketin pere sapwellime aramas akan erein Armakedon, menlau kilang irelaud 17 oh 18 en pwuhken Pure Worship of Jehovah​—Restored At Last! (lokaiahn wai).

^ par. 16 Prokram en mihting tohrohr en pahr 2019 iei “Limpoak me Poatopoat!” Prokram wet kamehlelehiong kitail me kitail kak sohte perki mehkot ni Siohwa eh pahn ketin apwalih kitail ni limpoak.​—1 Kor. 13:8.

^ par. 19 Menlau kilang oaralap “His Deeds Follow Him” nan Kahn Iroir (lokaiahn wai) en December 1, 1994.

^ par. 65 WEHWEHN KILEL: Erein kahn kamakam kowahlapo, pwihn tikitik ehu en Sounkadehde kan ni eimah tuhpene nanwel ong mihting en mwomwohdiso.

^ par. 67 WEHWEHN KILEL: Pokon kalaimwun en sapwellimen Siohwa tohnkaudok lelepek kan pahn kohieisang nan kahn kamakam kowahlapo, momour oh pereperen!