Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

IREN ONOP 31

“Kumwail Kehlail oh Tengeteng”

“Kumwail Kehlail oh Tengeteng”

“Riei kompoakepahi ko, kumwail kehlail oh tengeteng.”​—1 KOR. 15:58.

KOUL 122 Kehlail oh Tengedi!

AUDEPEN ONOP a

1-2. Ni ahl dah me Kristian men ele duwehte ihmw ileile ehu? (1 Korint 15:58)

 NAN pahr 1978, ihmw ehu me uhdahn ileile kokouda nan Tokyo, Sapan. Aramas tohto kin medewe ia duwen ihmw ileile wet eh kak kesikesihnente, pwehki rerrer en sahpw kin kalapw wiawi wasao. Dahme sounwia ihmw kan wia pwe ihmw wet en kak mihmihte? Irail wiahda ihmwo pwehn uhdahn kehlail oh ni ahnsowohte kak mwekidseli ahpw sohte mweredi erein rerrer en sahpw wiawi. Kristian kan duwehte ihmw ileile wet. Ni ahl dah?

2 Kristian men anahne kin tengetengete oh pil toupahrek. E anahne kehlail oh tengeteng ni eh kin utung sapwellimen Siohwa kosonned oh koasoandi kan. (Wadek 1 Korint 15:58.) E kin “men peik” oh sohte kin wekidala eh madamadau. E pil anahne “toupahrek” ni ahnsou me e kak de ni ahnsou me anahn. (Seims 3:17) Kristian me esehlahr en kin toupahrek sohte pahn kin nohn kakos de sohte kakos. Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene ia duwen atail kak tengetengete. Kitail pil pahn esehda ahl limau me Sehdan kin song en kaluweteikitailla oh sukuhlki ia duwen atail kak pelian ih.

IA DUWEN ATAIL KAK KEHLAILTE?

3. Kosonned dah kan me Sounwiahda Kosonnedo ketikihda me kileldi nan Wiewia 15:28, 29?

3 Nin duwen Sounwiahda Kosonnedo, Siohwa kin ahnsou koaros ketin kasalehda ni sansal sapwellime kosonned kan ong sapwellime aramas akan. (Seims 4:12) Karasepe, pwihn me kin apwalih mwomwohdiso ni mwehin tepin Kristian ko kasalehda me Kristian kan anahne tengedihongete ahl siluh pwukat: (1) soikala kaudokiong dikedik kan oh kaudokiong Siohwa kelehpw, (2) wauneki me nta wia mehkot sarawi, oh (3) peikiong kehkehlik en Paipel en liksang tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud. (Wadek Wiewia 15:28, 29.) Ia duwen Kristian kan rahnpwukat ar kak tengetengete ni ahl siluh pwukat?

4. Ia duwen atail kin kaudokiong Siohwa kelehpw? (Kaudiahl 4:11)

4 Kitail kin soikala kaudokiong dikedik kan oh kaudokiong Siohwa kelehpw. Siohwa ketin mahsanihong mehn Israel kan en kaudokiong ih kelehpw. (Deud. 5:6-10) Ni ahnsou me Tepilo kasonge Sises, Sises ketin kasalehda ni sansal me kitail anahne kaudokiong Siohwa kelehpw. (Mad. 4:8-10) Eri, kitail sohte kin kaudokiong dikedik kan. Kitail sohte pil kin pwongih aramas akan—sohte lipilipil ma irail kaun en pelien lamalam, kaunen koperment, de me ndand kei nan palien mwadong de kamweit kan—oh wiahkin irail duwehte koht kei. Kitail kin uhpalih Siohwa oh kaudokiongete me ketin “kapikada mehkoaros.”—Wadek Kaudiahl 4:11.

5. Dahme kahrehda kitail kin peikiong sapwellimen Siohwa kosonned me pid wauneki mour oh nta?

5 Kitail kin peikiong sapwellimen Siohwa kosonned me pid wauneki mour oh nta. Dahme kahrehda? Pwehki Siohwa ketin mahsanih me mour mi ni nta. Mour iei kisakis kesempwal ehu sang ih. (Lip. 17:14) Ni Siohwa eh tepin ketin mweidada aramas en tungoale uduk en mahn, e ketin kaweid irail en dehr tungoale ntao. (Sen. 9:4) E pil pwurehng ketikihda kehkehlik wet ong mehn Israel ko ni eh ketikihong irail Kosonned en Moseso. (Lip. 17:10) Oh e ketin kaweid pwihn me kin apwalih mwomwohdiso ni mwehin wahnpoaron ko en padahkihong Kristian koaros ren “kin liksang . . . nta.” (Wiewia 15:28, 29) Kitail kin peikiongete kehkehlik wet ni atail kin pilada epwelpen wini dah me kitail pahn ale. b

6. Dahme kitail kin wia pwe kitail en kak peikiong sapwellimen Siohwa koasoandi kan me pid tiahk?

6 Kitail kin tengediongete sapwellimen Siohwa koasoandi kan me pid tiahk. (Ipru 13:4) Wahnpoaron Pohl kaweidki kitail en “kemehla” ineng en paliwaratail kan. Met wehwehki me kitail en wia uwen atail kak en kihsang ineng sapwung kan. Kitail kin soikala kilang de wia soahng sohte lipilipil me kak kahrehiong kitail en wia tiahk samin. (Kol. 3:5; Sohp 31:1) Ni atail kin lelohng songosong, kitail kin mwadangete soikala madamadau de wiewia kan me kakete kauwehla atail nanpwungmwahu rehn Koht.

7. Dahme kitail en koasoanehdi teng en wia, oh dahme kahrehda?

7 Siohwa ketin kasik me kitail en kin peik “sang ni mohngiong.” (Rom. 6:17) Sapwellime kaweid kin ahnsou koaros mwahuong kitail, oh kitail sohte kak wekidala sapwellime kosonned kan. (Ais. 48:17, 18; 1 Kor. 6:9, 10) Kitail kin wia uwen atail kak koaros en kaperenda Siohwa oh kasalehda soangen madamadauohte me sounmelkahkao ahneki ni eh koasoia: “I patohwan koasoanedier nan kapehdi me I pahn peikiong sapwellimomwi kosonned kan lao lel rahn me I pahn mehla.” (Mel. 119:112) Ahpw Sehdan pahn songosong en kaluwetehla atail nannanti. Soangen wiepe dah kan me e kin doadoahngki?

IA DUWEN SEHDAN EH KIN SONG EN KALUWETEHLA ATAIL NANTI?

8. Ia duwen Sehdan eh doadoahngki kalokolok pwehn kaluwetehla atail nannanti?

8 Kalokolok. Tepilo kin doadoahngki wiewia lemei oh kasongosong kan pwehn kaluwetehla atail kin nannanti. Eh mehn akadei iei en “kadallehla” kitail oh kauwehla atail nanpwungmwahu rehn Siohwa. (1 Pit. 5:8) Kristian kan mwurinte mwehin Siseso kin lelohng kamasak, kamakam, oh mehla pwehki arail kin kesihnenda teng. (Wiewia 5:27, 28, 40; 7:54-60) Rahnwet, Sehdan kin pousehlahte doadoahngki kalokolok. Kitail kak kilang met sang ni wiewia lemei me me uhwong kan kin wiahiong riatail Kristian kan nan Russia oh sahpw teikan. Oh nan sampah pwon, sounuhwong kan kin kaloke riatail kan ni soangsoangen ahl teikan.

9. Menlau kawehwehda anahnepen en kanahieng nan songosong kan me soh sansal.

9 Songosong kan me sohte nohn sansal. Likin kalokolok, Sehdan pil doadoahngki “widing kan.” (Ep. 6:11) Medewehla dahme wiawihong brother men me adaneki Bob, me kapidelong imwin wini pwehn ale pwal laud. E ndaiong toahkte ko me e sohte douluhl pahn ale doken nta. Toahkte me pahn wia pwalo pwungki oh wauneki eh pilipilo. Ahpw pwongo mwohn eh pahn pwal, emen toahkte tohrohr kohla reh mwurin eh peneineio samwalahr imwarailo. E ndaiong Bob me mwein toahkte ko sohte pahn doadoahngki nta, ahpw irail pahn kaunopadahte ma mie anahnepe. Ele toahkteo medewe me Bob pahn wekidala eh madamadau pwehki eh peneineio sohte mi wasao. Ahpw Bob tengetengte oh nda me e sohte pahn ale nta sohte lipilipil dahme pahn wiawi.

10. Dahme kahrehda madamadau en aramas kin keper? (1 Korint 3:19, 20)

10 Madamadau en aramas me kin pohnsehsehla sapwellimen Siohwa kosonned kan. Ma kitail ahneki soangen madamadau wet, kitail pil kak tepida pohnsehsehla Siohwa oh sapwellime kosonned kan. (Wadek 1 Korint 3:19, 20.) “Erpit en sampah wet” kin kalapw kamwakid aramas akan en sapeikiong Koht. Ekei Kristian kan nan Perkamum oh Daiadaira tepida ahneki madamadau en aramas akan wasao me kin kaudokiong dikedik kan oh wia tiahk samin. Sises ketikihong mwomwohdiso riau pwukat kaweid kehlail pwehki irail kin mweidohng tiahk samin me pid wia nsenen pwopwoud en wiawi. (Kaud. 2:14, 20) Rahnwet, aramas akan kak song en kamwakid kitail en pwungki madamadau sapwung kan. Tohn atail peneinei oh meteikan me kitail ese kak song en kamehlelehiong kitail me kitail nohn kakos oh kangoange kitail en wekidala atail madamadau. Karasepe, irail kak nda me e sohte uhdahn kesempwal en kolokolete atail mwakelekel, oh me kosonned en Paipel kan solahr kadoadoahk.

11. Ni atail kin kesihnenda teng, dahme kitail anahne soikala?

11 Ekei pak, kitail ele medewe me Siohwa sohte kin ketikihda kaweid me uhdahn sansal. Ele met kin kasonge kitail en wia “daulihala soahng kan me ntingdier.” (1 Kor. 4:6) Kaun en pelien lamalam kan ni mwehin Siseso kin wia soangen sapwung wet. Irail kin kapatahiong pein arail kosonned kan nan Kosonnedo oh kahrehiong en uhdahn apwal ong aramas akan en peikiong. (Mad. 23:4) Siohwa ketikihong kitail kaweid sansal sang sapwellime Mahsen oh sang sapwellime pwihn. Sohte kahrepen atail en kapatahiong soahng kan ong kaweid me e ketikidahr. (Lep. Pad. 3:5-7) Eri, kitail sohte kin wia daulihala dahme ntingdier nan Paipel de wiahda kosonned kan ong riatail kan duwen dahme pein kitail mwahuki.

12. Ia duwen Sehdan eh kin doadoahngki “widing mwahl”?

12 Widing kan. Sehdan kin doadoahngki “widing mwahl” oh “madamadau oh tiahk en sampah wet” pwehn pitih oh katohrohrpeseng aramas akan. (Kol. 2:8) Ni mwehin tepin Kristian kan, soahng pwukat kin pidada padahk erpit kan me kohsang madamadau en aramas, padahk en mehn Suhs kan me sohte poahsoankihda Paipel, oh padahk kan me dene Kristian kan anahne idawehn Kosonned en Moseso. Padahk pwukat wia widing kei pwehki e kahrehiong aramas akan en sohpeisang Siohwa, me ketin wia Utupen erpit mehlel. Rahnwet, Sehdan kin doadoahngki TV, nuhs, makasihn kan, de redio ape, oh social network pwehn kihpeseng koasoi oh rohng likamw kan me kaun en politik kan kin kihda. Soahng pwukat uhdahn tohto erein soumwahu lusulus en COVID-19. c Sounkadehdehn Siohwa kan me kin rong kaweid sang atail pwihn kin soikala iang pwunodki soahng kan me irail me kin rong likamw pwukat kin pwunodki.—Mad. 24:45.

13. Ia duwen atail kak pere kitail sang mehn kerempwa kan?

13 Mehn kerempwa kan. Kitail anahne medemedewehte “dahme keieu kesempwal.” (Pil. 1:9, 10) Ni atail kin kedirepwkihla soahng kan, met kin kauwehla mwahl atail ahnsou oh kehl. Soahng kan me kitail kin kalapw wia—me duwehte mwenge, niminim, mehn kamweit kan, oh doadoahk en mwohni—kakete kerempwakitailla ma kitail mweidohng soahng pwukat en keieu kesempwal nan atail mour. (Luk 21:34, 35) Patehng met, kitail pil kin rong oh wadek duwen uhpene nanpwungen aramas akan oh palien politik. Kitail anahne kanahieng pwe soahng pwukat en dehr kerempwakitailla. Nan madamadau oh mohngiong, kitail kakete tepida utung pali kan. Sehdan kin doadoahngki soangen wiepe pwukat koaros pwehn kaluwetehla atail koasoanehdi teng en wia dahme pwung. Kitail pahn koasoiapene ia duwen atail kak pelianda eh nannanti oh kesihnenda teng. 

IA DUWEN ATAIL KAK TENGETENGETE?

Pwehn tengetengete, medemedewe omw inou oh papidais, onopki Paipel oh doudouloale, kakehlakahda mohngiongomw, oh likih Siohwa (Menlau kilang parakrap 14-18)

14. Dahme kak sewese kitail en kesihnenda teng oh uhki Siohwa?

14 Medemedewehte omw inou oh papidais. Ke wiahda kahk pwukat pwehki ke men uhpalih Siohwa. Medewehla dahme seweseiuk en kamehlele me ke diaradahr padahk mehlel. Ke esehla Siohwa oh tepida wauneki oh poakohng ih nin duwen Semomw nanleng. Ke kakairada pwoson oh mwekidki en koluhla. Ke uhdihsang wia soahng kan me Siohwa ketin kalahdeki oh tepida wia dahme kin kaperenda ih. Ke nsenamwahula ni omw pehm sapwellimen Koht mahk. (Mel. 32:1, 2) Ke iang towehda mihting en Kristian kan oh ehukihong meteikan soahng mwahu kan me ke sukuhlki. Nin duwen emen me inoudahr oh papidaisla, ahnsouwet ke kin kekeid nan ahl me kohlahng mour, oh koasoanehdi teng en wia uwen omw kak en mihmihte nan ahl wet.—Mad. 7:13, 14.

15. Dahme kahrehda onop oh doudouloale kin kesempwal?

15 Onopki Mahsen en Koht oh doudouloale. Tuhke pwoat kak kesihnenda teng ma kalewe kan kohdihla wasa me loal. Eri, ma atail pwoson Siohwa kin kehlail, kitail pahn kak kesihnenda teng. Ni tuhke pwoat eh kin kekeirda, kalewe kan kin kohdihla wasa loal oh kohpeseng. Ni atail kin onop oh doudouloale, kitail kin kakehlakahda atail pwoson oh kalaudehla atail kamehlele me sapwellimen Koht ahl akan me keieu mwahu. (Kol. 2:6, 7) Medewehla ia duwen sapwellimen Siohwa kaweid oh mehn perehre kan eh sewese sapwellime ladu kan mahso. Karasepe, Esekiel kilang tohnleng men eh sohngedi ni keneinei kehl en tehnpas sarawio me e kilangada nan kaudiahlo. Kaudiahl wet kakehlakahda Esekiel oh kihong kitail mehn kasukuhl mwahu ong ia duwen atail kak kolokolete sapwellimen Siohwa koasoandi kan ong kaudok min. d (Esek. 40:1-4; 43:10-12) Kitail pil kak paiekihda ni atail wiahda ahnsou en onopki oh doudouloale duwen soahng rir kan nan Mahsen en Koht.

16. Ia duwen nan kapehd kehlail eh pere Bob? (Melkahka 112:7)

16 Kakehlakahda mohngiongomw. Nanmwarki Depit kasalehda eh limpoak loalopwoat ong Siohwa ni eh koulki: “Maing Koht, ei mohngiong kin tengeteng.” (Mel. 57:7NW) Kitail pil kak kakehlakahda mohngiongitail oh likih Siohwa ni unsek. (Wadek Melkahka 112:7.) Medewehla ia duwen met eh sewese Bob, me kitail koasoiapene mwoweo. Ni toahkte ko ar nda me re pahn kaunopadahte nta ma mie anahnepe, e mwadangete sapengki me ma re peien kihong ih nta, ahnsowohte e pahn kohkohsang ni imwen winio. Mwuhr, Bob koasoia, “I sohte peikasalki dahme I pahn wia oh I sohte pwunodki dahme kakete wiawi.”

Ma kitail kakairada atail pwoson en kehlail, kitail kak tengetengete sohte lipilipil soangen kahpwal dah me kitail kakete lelohng (Menlau kilang parakrap 17)

17. Dahme kitail kak sukuhlkihsang dahme wiawihong Bob? (Pil kilang kilel.)

17 Bob kesihnendahte teng pwehki mwohn eh kohla ni imwen winio, e piladahr en tengetengete. Keieu, e men kaperenda Siohwa. Keriau, e onopki mwahu dahme Paipel oh sawasepen Paipel kan koasoia duwen en wauneki mour oh nta. Kesiluh, e uhdahn kamehlele me en idawehn sapwellimen Siohwa kaweid pahn wia kamwahupe kohkohlahte. Kitail pil kak ahneki mohngiong kehlail erein kahpwal sohte lipilipil me kitail ele lelohng.

Parak oh nah ohl ako pwakipwakih nein Sisera sounpei ko ni eimah (Menlau kilang parakrap 18)

18. Ia duwen kahlemeng en Parak eh padahkihong kitail en likih Siohwa? (Menlau kilang kilel ni kilin Kahn Iroir wet.)

18 Likih Siohwa. Tehk ia duwen Parak eh pweida pwehki eh likih sapwellimen Siohwa kaweid. Mendahki mehn Israel kan sohte kaunopada ong mahwen oh sohte neirail dipwisou en mahwen, Siohwa ketin mahsanihong Parak en kohla peiong kaunen sounpei en mehn Kenan ko, Sisera, oh nah sounpei ko me naineki dipwisou en mahwen tohto. (Sounkopwung 5:8) Lih soukohpo, Depora ndaiong Parak en kohdihla wasa patapato oh peiong Sisera oh were werennansapw 900 ko. Nan wasa patapato, e pahn apwal ong mehn Israel kan en peiong werennansapw marahra ko. Mendahki met, Parak peikiong kaweido. Ni sounpei ko ar kohdi sang pohn Nahna Tapor, Siohwa ketin kamwerehdi keteu mosul sang nanleng. Weren Sisera werennansapw ko tengla nan pwelmatak, oh Siohwa ketin kahrehiong Parak en kana. (Sounkopwung 4:1-7, 10, 13-16) Duwehte met, Siohwa pahn ketin sewese kitail en kana ma kitail kin likih ih oh pil kaweid kan me e ketikihda sang sapwellime pwihn.—Deud. 31:6.

KOASOANEHDI TENG EN KEHKEHLAILTE

19. Dahme kahrehda ke men tengetengete?

19 Kitail pahn anahne pousehlahte pei pwehn tengetengete erein atail momour nan koasoandi wet. (1 Tim. 6:11, 12; 2 Pit. 3:17) Kitail en koasoanehdi teng en dehr masak kalokolok, kasongosong kan me sohte nohn sansal, madamadau en aramas, widing kan, oh mehn kerempwa kan. (Ep. 4:14) Ahpw kitail en kesihnenda teng oh doulahte poakohng Siohwa oh peikiong sapwellime kehkehlik kan ahnsou koaros. Ni ahnsowohte, kitail anahne toupahrek. Nan iren onop en mwuhr, kitail pahn koasoiapene ia duwen Siohwa oh Sises ara kin ketin wia mehn kahlemeng unsek en toupahrek.

KOUL 129 Se Pahn Dadaurete

a Sangete ni mwehin Adam oh Ihp, Sehdan kin song en kamehlelehiong aramas akan en medewe me re kak pilada dahme pwung oh dahme sapwung. E men kitail en ahneki soangen madamadau wet ong sapwellimen Siohwa kosonned kan oh kaweid teikan me kitail ale sang sapwellimen Koht pwihn. Iren onop wet pahn sewese kitail en kanahieng dehr ahnekihda madamadau en uhtohr me ahn Sehdan sampah kin kasalehda, oh kakehlakahla atail koasoanehdi teng en peikiong Siohwa ahnsou koaros.

b Pwehn kalaudehla omw wehwehki ia duwen Kristian men eh kak peikiong sapwellimen Koht madamadau duwen nta, menlau kilang mehn kasukuhl 39 en pwuhko Pereperenki Mour Kohkohlahte!

c Menlau kilang artikelo “Protect Yourself From Misinformation” nan jw.org.

d Pwehn kalaudehla omw wehwehki met, menlau kilang irelaud 13 oh 14 en pwuhko Pure Worship of Jehovah—Restored At Last!