Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

“Rong Peneu oh Loalokongla”

“Rong Peneu oh Loalokongla”

“Samwa kan . . . rong peneu oh loalokongla.”​—LEP. PAD. 8:32, 33, NW.

KOUL KAN: 56, 89

1. Ia duwen atail kak ale erpit, oh ia duwen met eh pahn sewese kitail?

SIOHWA kin ketikihda erpit oh e kin ni kadek ketikihong meteikan. Kitail wadek nan Seims 1:5: “Ma emen rehmwail anahne erpit, a en kapakap oh peki rehn Koht, oh Koht ahpw pahn ketikihong, pwe Koht me kupwursapan.” Ehu ahl me kitail kin ale erpit iei sang atail kin pwungki sapwellimen Koht peneu. Atail wia met kin pere kitail sang atail en wia soahng sapwung kan oh pil sewese kitail en kolokolete atail nanpwungmwahu rehn Siohwa. (Lep. Pad. 2:10-12) Kitail pil pahn ahneki koapworopwor kaselel en mour kohkohlahte.​—Sud 21.

2. Ia duwen atail kak sukuhlki en poakohng sapwellimen Koht peneu?

2 Pwehki kitail sohte unsek de pwehki mwomwen atail tikida, e kin ekei pak apwal en pwungki peneu de kilangwohng met nin duwen mehkot me mwahu. Ahpw ni atail kin paiekihda sapwellimen Koht peneu nan atail mour, kitail kin wehwehkihda ia uwen eh ketin poakohng kitail. Lepin Padahk 3:11, 12 mahsanihong kitail: “Samwa, ni ahnsou me KAUN-O pahn kapwunguhkala, rong kanahieng.” E pil mahsanih: “KAUN-O kin ketin kapwungala irail kan me e kin ketin loalloale.” Kitail kak kamehlele me Siohwa ketin kupwurki dahme keieu mwahu ong kitail. (Wadek Ipru 12:5-11.) Pwehki Koht uhdahn ketin mwahngih duwen kitail, sapwellime peneu kin ahnsou koaros konehng oh kitail uhdahn anahne. Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene soahng pahieu me pid peneu: (1) kaiahne pein kitail, (2) peneu me pahpa nohno kan anahne kihong neirail seri, (3) peneu me kitail kin ale nan mwomwohdiso, oh (4) mehkot me uhdahn suwed sang medek me kitail kin ale sang peneu me kohwong kitail.

KAIAHNE PEIN KITAIL KIN KASALEHDA ERPIT

3. Ia duwen seri men eh kin kakairada irair en kaiahne pein ih? Menlau kihda ehu karasaras.

3 Ma kitail kin kaiahne pein kitail, kitail kin kaunda mwomwen atail wiewia oh madamadau. Kitail sohte ipwidi oh ahneki irair en kaiahne pein kitail ahpw kitail kin anahne sukuhlki ia duwen atail kak wia met. Karasepe, ni seri men eh sukuhlki dake pwaisikel, eh pahpa de nohno kin ele koledi were pwaisikelo pwe en dehr pwupwudi. Ahpw kedekedeo, serio sukuhlki en mihmihte pohn pwaisikelo, oh eh pahpa de nohno kak kadarala pwaisikelo ekis ahnsou oh pwurehng koledi. Ni pahpa de nohno eh uhdahn kamehlele me serio pahn mihmihte pohn pwaisikelo, e kak kadarala douluhl. Ni ahlohte, ni pahpa nohno kan ar kin kanengamah kaiahne neirail seri kan “ni kaiahn oh kaweid en Siohwa,” re kin sewese seri ko en kakairada erpit oh irair en kaiahne pein irail.​—Ep. 6:4, NW.

4, 5. (a) Dahme kahrehda kaiahne pein kitail kin kesempwal ong atail en wiahla “aramas kapw”? (b) Dahme kahrehda kitail en dehr mworusala mehnda ma kitail wiahda sapwung kan?

4 Met pil mehlel ong irail kan me esehla duwen Siohwa ni arail laudla. Mehnda ma re ele ekis ese kaiahne pein irail, re saikinte wia Kristian koahiek kei. Ahpw ni arail tepida onehda sapahl pein irail ong “ni aramas kapw” oh song en duwehte Krais, arail koahiek kin laudla. (Ep. 4:23, 24) Atail kaiahne pein kitail kin sewese kitail en sukuhlki en “soikala wiewia kan me kasohwauwih Koht oh ineng en sampah, oh kitail en kin momourki madamadau pwung oh idawehn elen pwung oh kasalehda poadidiong Koht nan koasoandi en mwehi wet.”​—Taitus 2:12, NW.

5 Ahpw, kitail koaros kin wiahda dihp. (Ekl. 7:20) Eri ia duwe, ma kitail wiahda sapwung ehu, met wehwehki me e sohte itar atail kin kaiahne pein kitail de mwein kitail sohte douluhl kin? Soh. Kitail sukuhlki nan Lepin Padahk 24:16: “Sohte katepen uwen tohtohn aramas lelepek men eh pahn pwupwudi, ahpw e kin pwurehng pwourda.” Dahme pahn sewese kitail en “pwurehng pwourda”? Kaidehn pein atail kehl, ahpw sapwellimen Koht manaman. (Wadek Aiseia 12:2.) Wahn sapwellimen Koht manaman kin iangahki irair en kaunda pein kitail, met uhdahn duwehte kaiahne pein kitail.

6. Ia duwen atail kak kamwahwihala atail wia tohnsukuhl mwahu kei en Mahsen en Koht? (Menlau kilang tepin kilel.)

6 Kapakap, onop Paipel, oh doudouloale pil pahn sewese kitail en kakairada irair en kaiahne pein kitail. Ahpw ia duwen ma onop Paipel kin apwal ong uhk de ke sohte perenki onop? Dehr mworusala. Ma ke mweidohng, Siohwa pahn ketin seweseiuk en “kakairada ineng” ong sapwellime Mahsen. (1 Pit. 2:2NW) Peki rehn Siohwa en ketin seweseiuk kaiahne pein uhk pwe ken kak diar ahnsou en onop Paipel. Ele ke kak tepida ni omw onopki minit keite erein ahnsou kis. Kedekedeo, e pahn mengeila oh kalaudehla omw perenki onop. Ke pahn perenki ahnsou meleilei kan me ke ahneki en doudouloale sapwellimen Siohwa madamadau kaselel kan.​—1 Tim. 4:15.

7. Ia duwen kaiahne pein kitail eh kak sewese kitail en lel atail mehn akadei nan sapwellimen Siohwa doadoahk?

7 Kaiahne pein kitail kin sewese kitail en lel atail mehn akadei nan sapwellimen Siohwa doadoahk. Karasepe, emen pahpa pehm me e solahr nohn kin kasalehda ngoang, eri e wiahda mehn akadei en wiahla pioneer men. Ia duwen eh kaiahne pein ih sewese ih? E kin wadek nan neitail makasihn kan ire kan me pid pioneer. Eh wia met, iangahki kapakap, kakehlakahla oh kalaudehla eh nanpwungmwahu rehn Siohwa. E pil wia sawaspen pioneer ni ahnsou me e kak. E sohte mweidohng mehkot en kauhdi ih; ahpw, e kin medemedewehte eh mehn akadeio. Mwurin ahnsou kis, e wiahla pioneer men.

KAKAIRADA NOUMW SERI KAN NI KAIAHN EN SIOHWA

Seri kan ipwidi sohte ese dahme pwung de sapwung, eri re anahne kaiahn (Menlau kilang parakrap 8)

8-10. Dahme kak sewese pahpa nohno kan en apwalihada neirail seri kan en papah Siohwa? Menlau kihda ehu karasaras.

8 Siohwa ketikihong pahpa nohno kan pwukoa en kakairada neirail seri kan “ni kaiahn oh kaweid en Siohwa.” (Ep. 6:4NW) E uhdahn apwal en wia met nan koasoandi en sampah rahnwet. (2 Tim. 3:1-5) Ni seri kan ar ipwidi, re sohte ese dahme pwung de sapwung, oh kadeikpen loalarail sohte kaiahnda. Eri re anahne peneu pwehn kaiahnehda. (Rom 2:14, 15) Emen me kin samanih Paipel kawehwehda me lepin lokaiahn Krihk ong “kaiahn” kak pil wehwehki “kekeirdahn seri,” de kakairada seri men en wiahla aramas koahiek men.

9 Ni pahpa nohno kan ar kaiahne neirail seri kan ni limpoak, neirail seri kan kin pehm me re sohte anahne perki mehkot. Re sukuhlki me mie irepen arail saledek oh mie imwilahn soahng koaros me re kin wia nan arail mour. Eri e uhdahn kesempwal ong pahpa nohno Kristian kan en likih sapwellimen Siohwa erpit en sewese irail en apwalihada neirail seri kan. Madamadau en apwalihada seri kan kin wekpeseng pwehki wasa me aramaso kin kousoan ie, oh madamadau pwukat kin kalapw wekiwekla. Ahpw, pahpa nohno kan me kin likih sapwellimen Koht erpit sohte anahne kasarki dahme re anahne wia de likih pein arail koahiek me kohsang dahme irail kin lelohng nan mour de arail madamadau.

10 Kitail kak sukuhlki duwen met sang mehn kahlemeng en Noha. Ni Siohwa eh ketin mahsanihong ih en kauwada warihmwo, Noha sehse ia duwen eh pahn wia met. E anahne likih Siohwa, oh kitail wadek me e “kapwaiada,” de kapwaiada dahme Siohwa mahsanihong ih. (Sen. 6:22) Ia imwilahn met? Warihmwo kapitala mour en Noha oh eh peneineio! Noha pil wia pahpa men me pweida mwahu. Dahme kahrehda? Pwehki e likih sapwellimen Koht erpit. Noha kasukuhlihada mwahu nah seri ko oh e wia mehn kahlemeng mwahu ong irail, oh met sohte mengei en wia ni ahnsou suwedo mwohn Nohliko eh wiawi.​—Sen. 6:5.

11. Dahme kahrehda pahpa nohno kan anahne doadoahk laud pwehn kaiahne neirail seri kan?

11 Ma kowe pahpa de nohno men, ia duwen omw kak “kapwaiada”? Rong Siohwa. Mweidohng ih en ketin seweseiuk apwalihada noumw seri kan. Doadoahngki kaweid me kohsang sapwellime Mahsen oh sapwellime pwihn. Mwuhr, noumw seri kan pahn ele kalahngankihong uhk omw wia met! Emen brother ntingihedi: “I uhdahn kin kalahnganki mwomwen ei pahpa nohno ara apwalihada ie. Ira wia uwen ara kak en sair ei mohngiong.” E nda me eh pahpa nohno me sewese ih en karanihala Siohwa. Ei mehlel, pil ni ahnsou me pahpa nohno kan ar wia uwen arail kak en padahki neirail seri, serio ele kakete kohkohsang Siohwa. Ahpw pahpa de nohno men me kin wia uwen eh kak kin ahneki nsenmwakelekel oh kak koapworopworki me ehu rahn nah serio pahn pwurodo rehn Siohwa.

12, 13. (a) Ma seri men piskenla, ia duwen pahpa nohno kan ar kin kasalehda me re peikiong Koht? (b) Ia duwen peneinei ehu ar paiekihda peik me pahpa nohno kan kin kasalehiong Siohwa?

12 Ehu kasongosong en peik me keieu apwal ong ekei pahpa nohno kan iei ni neirail seri men eh piskenla. Sister men me nah serepeino piskenla oh kohkohsang imwarailo nda: “I kin rapahki kahrepe kan nan neitail sawaspen Paipel pwe I en kak ehuong nei serepeino oh nah serepeino.” Ahpw eh pwoudo sewese ih ni kadek en kilang me re solahr pwukoahki neira serepeino oh me ira anahne loalopwoatohng Siohwa.

13 Sounpar kei mwuri, serepeino pwurodo nan mwomwohdiso. Eh nohno nda: “Met e kin call de text ie kereniong rahn koaros! Oh e uhdahn waunekin ie oh ei pwoudo pwehki e ese me se peikiong Koht. Se ahneki nanpwungmwahu kaselel ehu.” Ia duwe, ma noumw pwutak de serepein piskenla, ke pahn “likih KAUN-O ni mohngiongomw unsek”? Ke pahn kasalehiong Ih me ke sohte kin “koapworopworki mehkan me ke pein lemeleme me ke ese”? (Lep. Pad. 3:5, 6) Tamataman me sapwellimen Siohwa peneu kin kasalehiong kitail uwen eh ketin erpit oh uwen eh ketin poakohng kitail. Dehr manokehla me e ketin tounmeteikihla sapwellime Ohlo ong aramas koaros, iangahki noumw pwutak de serepeino. Koht kupwurki aramas koaros en ahneki mour soutuk. (Wadek 2 Piter 3:9.) Eri pahpa nohno kan, pousehlahte likih me sapwellimen Siohwa kaiahn oh kaweid kin pwung, pil ni ahnsou me peik wia mehkot kamedek. Rong sapwellimen Koht peneu oh dehr pelianda.

NAN MWOMWOHDISO

14. Ia duwen omw kak paiekihda sapwellimen Siohwa kaweid me “ladu lelepek” kihong kitail?

14 Siohwa ketin inoukihda me e pahn ketin apwalih, pere, oh padahkih mwomwohdisohn Kristian. E kin ketin wia met ni soangen ahl kei. Karasepe, e ketin idihada sapwellime Ohlo en apwalih mwomwohdiso, oh Sises ketikihong “ladu lelepek” pwukoa en kihda padahk mehlel pwehn sewese kitail en kolokolete atail lelepek. (Luk 12:42) “Ladu” menet kin kihong kitail kaweid kesempwal, de kaiahn. Mie pak ke rong padahk ehu de wadek ire ehu nan neitail makasihn me seweseiuk en wekidala mwomwen omw madamadau de wiewia? Ke kak perenki omw wiahda wekidekla pwukat, pwehki met wehwehki me ke kin mweidohng Siohwa en ketin kaiahne iuk.​—Lep. Pad. 2:1-5.

15, 16. (a) Ia duwen atail kak paiekihda doadoahk me elder kan kin wia? (b) Ia duwen atail kak kamengeila ong elder kan arail doadoahk pwe ren perenki wia?

15 Krais pil ketikihda elder kan en apwalih mwomwohdiso ni limpoak. Paipel mahsanihki brother pwukat “kisakis en aramas akan.” (Ep. 4:8, 11-13) Ia duwen atail kak paiekihda doadoahk me elder kan kin wia? Kitail kak alasang arail pwoson oh mehn kahlemeng mwahu, oh kitail kak idawehn kaweid me re kin kihong kitail sang nan Paipel. (Wadek Ipru 13:7, 17.) Elder kan poakohng kitail oh men kitail en karanihala Koht. Ma re tehkada me kitail sohla kalapw towehda mihting kan de sohla nohn kasalehda ngoang, re pahn song en mwadang sewese kitail. Re pahn rong kitail oh kangoange kitail ni limpoak oh kihong kitail kaweid erpit sang Paipel. Ke kin kilangwohng arail sawas nin duwen mehn kadehde ehu me Siohwa ketin poakohng uhk?

16 Taman me ele e sohte pahn mengei ong elder kan en kihong kitail kaweid. Ia omw madamadau ong ahn Nadan pepehm ni eh anahne koasoiong Nanmwarki Depit mwurin nanmwarkio eh song en ekihla dihp suwed me e wiahdao? (2 Sam. 12:1-14) Ia ahn Pohl pepehm ni eh anahne kaweid Piter, emen nanpwungen wahnpoaron 12 ko, pwehki eh wiewia ong Kristian mehn Suhs ko mwahusang irail me kaidehn mehn Suhs? Pohl anahne eimah pwehn wia met. (Kal. 2:11-14) Eri ia duwen omw kak kamengeila ong elder kan en kihong uhk kaweid? Kasalehda aktikitik, kalahngan, oh kamengeila ong irail en koasoiong uhk. Kilangwohng arail sawas nin duwen mehn kadehdepen sapwellimen Koht limpoak. Ke pahn paiekihda, oh elder kan pahn perenki wia arail doadoahk.

17. Ia duwen elder kan ar sewese sister men?

17 Emen sister nda me soahng kan me wiawihong ih mahso kahrehiong en apwal ong ih en poakohng Siohwa, oh met kahrehiong en uhdahn mworusala. E nda: “I ese me I anahne koasoiong elder kan. Re sohte lipwoare de kauwe ie, ahpw re kangoange oh kakehlakahda ie. Mwurin mihting en mwomwohdiso koaros, sohte lipilipil ia uwen arail kedirepw, emen rehrail de tohtohsang kin idek ia irei. Pwehki dahme wiawi mahso, I kin diar me e apwal en pehm me I warohng sapwellimen Koht limpoak. Ahpw pak tohto, Siohwa kin ketin doadoahngki mwomwohdiso oh elder kan en kamehlelehiong ie me Koht ketin poakohng ie. I kapakapki me I sohte douluhl pahn kesehla ih.”

DAHME UHDAHN SUWED SANG MEDEK ME KITAIL KIN ALE SANG PENEU ME KOHWONG KITAIL?

18, 19. Dahme uhdahn suwed sang medek me kitail kin ale sang peneu me kohwong kitail? Menlau kihda ehu karasaras.

18 Peneu ele kin kamedek, ahpw imwilahn atail sohte ale sapwellimen Koht peneu pil kin kamedek sang met. (Ipru 12:11) Kitail kak sukuhlki sang mehn kahlemeng suwed en Kain oh Nanmwarki Sedekaia. Ni Koht eh ketin mahsanihada me Kain kailongki rie pwutako oh men kemehla, e ketin mahsanihong Kain: “Dahme ke lingeringerki oh pohtoutouki? Ma ke wia mehkot pwung, ke pahn pereperen; a pwehki omw wiadahr mehkot suwed, dihp rasehng mahn lawalo men me nektehn poar pohmw. E men kaunuhkada, ahpw ke uhdahn pahn powehdi.” (Sen. 4:6, 7) Kain sohte rong sapwellimen Siohwa kaweid, kemehla rie pwutako, oh lokolongki imwila suwed erein eh mour. (Sen. 4:11, 12) Ma Kain rong Koht, e sohte pahn lelohng medek laud wet.

19 Sedekaia wia nanmwarki luwet oh suwed men. Ni ahnsou me e wie kakaun, mehn Serusalem kan mi nan irair suwed ehu. Soukohp Seremaia pwurepwurehng katamankihong ih me e anahne wekila. Ahpw nanmwarkio sohte men ale sapwellimen Siohwa peneu, oh imwilahn met uhdahn suwed. (Ser. 52:8-11) Siohwa sohte kupwurki kitail en lelohng soangen kahpwal me kitail kak soikala!​—Wadek Aiseia 48:17, 18.

20. Dahme pahn wiawihong irail kan me pwungki sapwellimen Koht peneu oh irail kan me soikala?

20 Rahnwet, me tohto nin sampah kin kemenkouruhrki oh pohnsehse sapwellimen Koht peneu. Ahpw ahnsou keren, koaros me soikala sapwellimen Koht peneu pahn lelohng imwila suwed. (Lep. Pad. 1:24-31) Eri kitail en “rong peneu oh loalokongla.” Nin duwen me Lepin Padahk 4:13 mahsanih, “tamataman ahnsou koaros dahme ke padahngkiher. Padahk kan me ke aleier iei omw mour​—sinsile mwahu.”