Luslahng audepe kan

luslahng audepe kan

“Wia Met Ong Ni Katamanpei”

“Wia Met Ong Ni Katamanpei”

“[Sises] kapingkalahngankihong Koht, ketin pilitikihpeseng pilawao, mahsanih, ‘Iei werei met, me I kihong kumwail. Kumwail wia met ong ni katamanpei.’”​—1 KOR. 11:24.

1, 2. Dahme wahnpoaron ko ele medemedewe mwohn kaimwiseklahn en Sises eh ketila Serusalem?

 SOUNSILASIL kan nan Serusalem kilang maram pwulo eh tepida pwarada. Sanhedrin ko eseier duwen met oh pakairki tepidahn sounpwong kapw, Nisan. Mwuri, re isikada kisiniei pwehn wia kilelepen met de kadarpeseng sounkair kan pwehn pakairkiseli rohng wet. Wahnpoaron ko ese me rahnen Pahsohpao kerendohr. Re ese me Sises kupwurki ketila Serusalem pwe en kak lel mwo mwohn Pahsohpa tepida.

2 Ni ahnsowo, Sises oh sapwellime wahnpoaron ko mihmi Peria (palio Sordan) ni kaimwiseklahn eh seiloakla Serusalem. (Mad. 19:1; 20:17, 29; Mark 10:1, 32, 46) Mwurinte mehn Suhs kan esehda iahd Nisan 1, re ese me Pahsohpao pahn wiawi rahn 13 mwuri, mwurin kihrlahn ketipin ni Nisan 14.

3. Dahme kahrehda Kristian kan kin men ese rahnen en Pahsohpao?

3 Rahnen Sak en Soutik en Kauno, me pahrekiong Pahsohpao, pahn wiawi mwurin kihrlahn ketipin ni April 14, 2014. Rahno pahn wia rahn tohrohr ehu ong Kristian mehlel kan oh irail me perenki rong. Dahme kahrehda? Pwehki dahme kitail wadek nan 1 Korint 11:23-25 me mahsanih: “Sises, nipwong me e ketin pengpengla pwehn lokolok oh pwoula, e ketikihda pilawa ehu, kapingkalahngankihong Koht, ketin pilitikihpeseng pilawao, mahsanih, ‘Iei werei met, me I kihong kumwail. Kumwail wia met ong ni katamanpei.’ Pil duwehte, ni kaimwiseklahn konoto, e ketikihda dahl en wain ehu.”

4. (a) Peidek dah kan me ken idek rehmw duwen Katamano? (b) Ia duwen atail kak ese iahd rahnen Katamano eh pahn wiawi ehuehu sounpar? (Menlau kilang koakon “Rahnen Kataman 2014.”)

4 Rahnen Katamano iei ihte rahn me Sises ketin padahkihong sapwellime tohnpadahk kan ren kin wia sounpar koaros, oh ke sohte men katihasang rahno. Mwohn rahno, idek rehmw: ‘Ia duwen ei pahn kaunopada ong Katamano? Dahme kitail pahn doadoahngki ni rahnen Katamano? Dahme pahn wiawi nan mihtingo? Dahme kahrehda Katamano, pilawao oh waino kesempwal ong ie?’

PILAWA OH WAIN NI KATAMANO

5. Dahme Sises ketin padahkihong sapwellime tohnpadahk riemeno en kaunopada ong Pahsohpao?

5 Ni Sises eh ketin padahkihong sapwellime tohnpadahk riemeno en kaunopada pere ehu ong kamadipw en Pahsohpao, e sohte mahsanihong ira en kapwatahda pereo. Ahpw, ele e kupwurki ira en diarada pere ehu me mwakelekel oh itarohng ih oh sapwellime wahnpoaron ko. (Wadek Mark 14:12-16.) Tohnpadahk riemeno pil anahne alehda mehkoaros me anahn ong kamadipwo, iangahki pilawa somwut oh wain weitahta. Mwurin kamadipw en Pahsohpao, Sises ketin mahsanihong tohnpadahk ko duwen pilawao oh waino. Iei soahng riau pwukat me re pahn doadoahngki pwehn wia Katamano.

6. (a) Mwurin kamadipw en Pahsohpao, dahme Sises mahsanihki duwen pilawao? (b) Soangen pilawa dahieu me kitail kin doadoahngki nan Katamano?

6 Wahnpoaron Madiu pil iang mihmi wasao oh mwuri ntingihedi: “Sises ketikihda pilawa ieu oh kapingkalahnganki, pilitikihpeseng, e ahpw ketikihong sapwellime tohnpadahk ko, mahsanih, ‘Kumwail iang ale oh tungoale.’” (Mad. 26:26) ‘Pilawao’ sohte doal ihs, pilawaohte me re ahpwtehn doadoahngki ong Pahsohpao. (Eks. 12:8; Deud. 16:3) Pilawa wet wiawihda sang pilawa wihd oh pihl. Pilawa somwut ehu met, me sohte doal ihs oh sohte kak mpwosada. Sohte mie mehn doal teikan loale, duwehte soahl ape. E duwehte pwereht me mengei en katimpeseng. Rahnwet, mwohn rahnen Katamano, elder kan nan mwomwohdiso pahn peki emen en wiahda soangen pilawao. E pahn anahne wiawihda sang pilawa wihd oh pihl oh pahn kukda nan pan doadoahngki kisin leh. Wasa kan me apwal en diarada pilawa wihd, re kak doadoahngki pilawa me wiawihda sang rais, parli, kohn, de weren tuhke me duwehte met akan.

7. Dahme mi nan kep de dahl me Sises ketin doadoahngki ni Sak en Soutik en Kauno? Soangen wain dah kan me kitail kak doadoahngki ni Katamano?

7 Madiu pil koasoia me Sises eri “ketikihda delen wain ehu oh kapingkalahnganki, oh ketikihong sapwellime tohnpadahk ko, mahsanih, ‘Kumwail koaros iang tungoale.’” (Mad. 26:27, 28) Wain weitahta iei me mi nan dahl de kep me Sises ketin doadoahngki. Ia duwen atail ese me met kaidehn pilen kreip kapw? Pwehki ahnsoun dolung kreip wiawiher wereilahr. Mehn Israel ko sohte doadoahngki wain ni tepin kamadipw en Pahsohpao nan Isip. Ahpw Sises sohte mahsanih me e sapwung en nim wain ni Pahsohpao. E pil ketin tungoale ekis wain ni Sak en Soutik en Kauno. Eri Kristian kan rahnwet pil kin doadoahngki wain ni Katamano. Soangen wain dah me re anahne doadoahngki? Wain me re doadoahngki ni Katamano sohte pahn doalki mehkot, duwehte soangen sakau me adaneki brandy de pil tehn tuhke katik kan. Sohte mehkot anahne kapatahiong ntahn Sises pwehn kalaudehla kesempwalpe. Eri wain weitahta me sohte doalki mehkot iei me re anahne doadoahngki. Re kak pein wiahda soangen wain wet de re kak doadoahngki soangen wain me adaneki Beaujolais, Burgundy, de Chianti me re kak pwainda nan sidohwa kan.

IA WEHWEHN PILAWAO OH WAINO?

8. Dahme kahrehda Kristian kan men ese ia wehwehn pilawao oh waino?

8 Wahnpoaron Pohl nda mehkot me kasalehda me Kristian kan likin wahnpoaron ko pil anahne wia Sak en Soutik en Kauno. Pohl ntinglahng Kristian kan nan Korint oh nda: “Padahk me I peusehiongkumwailehr, I ale sang rehn Kaun-o; eri, iet duwe: Kaun Sises, . . . ketikihda pilawa ehu, kapingkalahngankihong Koht, ketin pilitikihpeseng pilawao, mahsanih, ‘Iei werei met, me I kihong kumwail. Kumwail wia met ong ni katamanpei.’” (1 Kor. 11:23, 24) Pwehki Kristian kan rahnwet ale kehkehlik ren wia Katamano pak ehu nan sounpar koaros, re uhdahn men ese ia wehwehn pilawao oh waino.

9. Soangen madamadau sapwung dahieu me ekei kin ahneki duwen pilawao me Sises ketin doadoahngki?

9 Ekei aramas me kin poadidi ong arail pelien lamalam kin koasoia me Sises uhdahn mahsanih: ‘Iet werei met.’ Eri re kamehlele me mie akmanaman ehu wiawi me kahrehda pilawao wiahla paliwar en Sises. Ahpw kaidehn met me wiawi. * Kahlap en Sises oh pil pilawa somwuto mihte mwohn tohnpadahk lelepek ko. E sansal me Sises mahmahsanih me pilawao kin karasaraskihong paliwereo. Sises kin kalapw ketin doadoahngki karasaras kan nan sapwellime padahk kan.​—Sohn 2:19-21; 4:13, 14; 10:7; 15:1.

10. Ni rahnen Katamano, dahme pilawao kin karasaraskihong?

10 Pilawao me wahnpoaron ko kak kilang oh pahn tungoale kin karasaraskihong paliwar en Sises. Ehu pak, Kristian mehlel kan kamehlele me pilawao kin karasaraskihong mwomwohdiso en Kristian keidi kan, me Paipel kahdaneki “paliwar en Krais.” Re kamehlele met pwehki Sises ketin pilitikihpeseng pilawao ahpw sohte apwoat tihn Sises ko me timpeseng. (Ep. 4:12; Rom 12:4, 5; 1 Kor. 10:16, 17; 12:27) Mwurin arail wia roporop laud, re tehkada me pilawao kin karasaraskihong paliwar en Sises. Paipel kalapw koasoia ia duwen Sises eh “ketin lokolok ni paliwar” oh ketin kamakamla ni tuhkehn kalokolok. Eri ni rahnen Katamano, pilawao kin wiliandi paliwar en Sises me e ketin meirongkihla pwehki dipatail kan.​—1 Pit. 2:21-24; 4:1; Sohn 19:33-36; Ipru 10:5-7.

11, 12. (a) Dahme Sises mahsanihki duwen waino? (b) Ni Katamano, dahme waino kin karasaraskihong?

11 En ese dahme pilawao karasaraskihong kin sewese kitail en wehwehki dahme Sises mahsanihki duwen waino. Kitail wadek: “Pil duwehte, ni kaimwiseklahn konoto, e ketikihda dahl en wain ehu, mahsanih, ‘Dahl en wain wet, ih sapwellimen Koht inou kapw me wiawihkidahr ntahi.’” (1 Kor. 11:25) Kawehwehn Paipel tohto kin kereniong duwehte dahme Robert Young kawehwehda: “Kep wet iei inou kapw me wiawihkihda ntahi.” Ia duwe, kep me Sises ketin kolokol iei inou kapwo? Soh. Sises kin mahmahsanih duwen wain me mi nan kepo. Dahme Sises mahsanih me waino kin karasaraskihong? E kin karasaraskihong sapwellime nta me e pahn ketin meirongkihla.

12 Nan Rongamwahu en Mark, kitail wadek dahme Sises mahsanih: “Ih ntahio met me pahn kepwilipwilkihdi aramas koaros, ntahi me kin kadehde sapwellimen Koht inou kapw.” (Mark 14:24) Kitail pil wadek nan Madiu me ntahn Sises pahn “kepwilipwildi pwe en lapwahda dipen aramas tohto.” (Mad. 26:28) Eri wain weitahtaho kin wiliandi ntahn Sises. Pwehki ntahn Sises, kitail kak ale mahkpen dipatail kan.​—Wadek Episos 1:7.

DAHME KE KAK KASIK NI KATAMANPEN PWOULAHN KRAIS?

13. Kawehwehda ia duwen Katamanpen pwoulahn Krais eh kin wiawi nan sounpar koaros?

13 Ma met iei keieun omw pahn iang towehda Katamano rehn Sounkadehdehn Siohwa kan, dahme ke kak kasik? Katamano pahn wiawi wasa ehu me mwakelekel, sohte diren kapwat, oh me itar ong koaros pwe ren soanamwahu oh perenki mihtingo. Ele pahn mie ekeite kapwat en rohs, ahpw ke sohte pahn kilangada kapwat tohtohie oh e sohte pahn duwehte kamadipw laud ehu. Emen elder koahiek pahn wia padahk ehu ni wahu oh sansal oh me poahsoankihda dahme Paipel mahsanihki duwen Sak en Soutik en Kauno. E pahn kawehwehda me Krais ketin pwoula nin duwen meirong ehu pwe kitail en kak ahneki mour. (Wadek Rom 5:8-10.) E pahn pil koasoia duwen koapworopwor riau me kileldi nan Paipel.

14. Erein Katamano, koapworopwor riau dah me soun wia padahko pahn kawehwehda?

14 Ehu koapworopwor iei en iang wia kaun kei nanleng rehn Krais. Kristian malaulau keite, duwehte sapwellimen Sises wahnpoaron lelepek ko, me ahneki koapworopwor wet. (Luk 12:32; 22:19, 20; Kaud. 14:1) Koapworopwor teio iei me pali laud en Kristian lelepek kan ahneki. Arail koapworopwor iei en mour kohkohlahte nan paradais nin sampah. Sampah pahn pwurehng sapahllahng dahme Koht ketin kupwurki nin tapio, me iei dahme Kristian kan kin ahnsou koaros kapakapki. (Mad. 6:10) Paipel kawehwehda soangen mour kaselel me re pahn ahneki kohkohlahte.​—Ais. 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23.

15, 16. Ni Katamano, dahme kin wiawihong pilawa somwut?

15 Mwurin eh kawehwehda duwen koapworopwor riau pwukat, soun wia padahko pahn nda me e lelehr ahnsou en wia dahme Sises ketin wia ni Sak en Soutuk en Kauno. Mie pilawa somwut oh wain weitahta pohn tehpel me mi limwah. E pahn wadek ekei iren Paipel me pahn kawehwehda dahme Sises ketin wia ong pilawao. Ele e pahn wadek sang pwuhken Madiu me koasoia: “Sises ketikihda pilawa ieu oh kapingkalahnganki, pilitikihpeseng, e ahpw ketikihong sapwellime tohnpadahk ko, mahsanih, ‘Kumwail iang ale oh tungoale; iei werei met.’” (Mad. 26:26) Sises ketin pilitikihpeseng pilawao pwe en ketikihong wahnpoaron ko me mi karanih ih ni palimaun oh palimeing. Ni rahnen Katamano ni April 14, ke pahn kilang pilawa somwut nan dahl kei.

16 Mwohn delen pilawa ko kohpeseng, emen brother pahn kapakap ni mwotomwot. Delen pilawa ko pahn itar pwe en kak kohpeseng ong koaros ni ahnsou mwotomwot oh soandi mwahu. Met sohte kin wiawi ni mwomwen tiahk tohrohr ehu, ahpw ni ahl ehu me konehng wasa me Katamano wiawi. Me malaulaute, de mwein sohte, me pahn iang tungoale pilawao, duwehte me wiawi nan pali laud en mwomwohdiso kan ni Kataman en pahr 2013.

17. Ni Katamano, ia duwen sapwellimen Sises kaweid me pid waino eh kin wiawi?

17 Mwurin met, me wia padahko pahn wadek duwen dahme Sises ketin wia ong waino: “E ahpw pil ketikihda delen wain ehu oh kapingkalahnganki, oh ketikihong sapwellime tohnpadahk ko, mahsanih, ‘Kumwail koaros iang tungoale; pwe ntahi met, ntahn inowo, me pahn kepwilipwildi pwe en lapwahda dipen aramas tohto.’” (Mad. 26:27, 28) Pwehn idawehn dahme Sises ketin wia, ehu kapakap pil pahn wiawi oh mwuhr, wain weitahtaho pahn kohpeseng ong koaros me iang towehda.

18. Ma me malaulaute de mwein sohte me iang tungoale pilawao oh nim waino, dahme kahrehda e pil kesempwal en iang Katamano?

18 Irail kante me pahn iang Krais kakaun nanleng me pahn tungoale pilawao oh nim waino. Eri pali laud en aramas akan ni Katamano pahn ihte pahsohng aramaso me mi limwah pilawao oh waino. (Wadek Luk 22:28-30; 2 Tim. 4:18) Mendahki pali laud en Kristian kan sohte kin tungoale pilawao oh waino, e pil kesempwal irail en towehda Katamano. Dahme kahrehda? Sang ni arail iang towehda, re kasalehda uwen arail kesempwalki sapwellimen Sises meirongo. Erein Katamano, re kin medemedewe duwen kapai kan koaros me meirongo kak wiahiong irail. Karasepe, re ahneki koapworopwor en iang mi nanpwungen pokon kalaimwuno me pahn pitsang kahn kamakam kohwahlap. Pwehki arail pwoson sapwellimen Sises meirongo, re pahn pwungla mwohn silangin Koht, ni mwomwen me re “kamwakeledahr ar likou kan, oh ntahn Sihmpwulo me re mwakelekelkilahr.”​—Kaud. 7:9, 14-17.

19. Dahme kitail kak wia pwehn kaunopada ong Katamano oh paiekihda?

19 Ia duwen Sounkadehdehn Siohwa kan nan sampah pwon ar kin kaunopada ong Katamano? Wihk kei mwohn rahnen Katamano, kitail kin luke uwen aramas tohto me kak iang towehda. Nan rahn kan mwohn mihting tohrohr wet, kitail kin wadek nan Paipel duwen dahme Sises ketin wia oh dahme wiawi ni rahn akan mwohn Sak en Soutik en Kauno nan pahr 33. Kitail kin wiahda koasoandi kan mwowe pwe kitail en kak iang Katamano. Kitail kin mwadangala ni mihtingo pwe kitail en kak kasamwo irail me iang kohdo oh sohte pahn katihasang audepen prokramo. Kitail koaros, tohn mwomwohdiso oh meteikan, pahn paiekihda ma kitail doadoahngki neitail Paipel oh idawehn ahnsou me soun wia padahko kin wadek oh kawehwehda iren Paipel kan. Keieu kesempwal, ni atail iang towehda Katamano, kitail kin kasalehda me kitail uhdahn kalahnganki sapwellimen Sises meirongo oh kin peikiong sapwellime kehkehlik me mahsanih: “Kumwail wia met ong ni katamanpei.”​—1 Kor. 11:24.

^ Emen ohl en Sehmen me aledier sukuhl laud, Heinrich Meyer, koasoia me wahnpoaron ko sohte pahn medewe me re wie tungutungoale paliwar en Sises de niminim sapwellime nta, pwehki “paliwar en Siseso saikinte ohla (momourte).” E pil nda me Sises ketin doadoahngki “lokaia mengei” pwehn kawehwehda wehwehn pilawao oh waino oh me Sises sohte pahn kupwurki sapwellime wahnpoaron ko ren sohte wehwehki dahme e mahmahsanih.