Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 2

Kuma ku bu pudi kontinua tene sempri un bon konsiensia?

Kuma ku bu pudi kontinua tene sempri un bon konsiensia?

‘Guarda bon konsiensia.’ — 1 TIMÓTIU 1:19.

1, 2. (a) Pabia ki importanti pa un algin tene lampada ora ki na yanda na sukuru? (b) Suma lampada, kuma ku konsiensia pudi judanu?

IMAẐINA un algin ku sta na yanda na sukuru. Ke ki pirsisa del pa pudi ivita kai i tene serteza di kuma, nada di mal ka na akontisi ku el? I pirsisa di tene un lampada pa numia kamiñu.

2 Si bu ka tene lampada, bu ka na oja kamiñu diritu, bu pudi da tapada bu kai o algun kusa di mal pudi akontisi ku bo. Lus na numiau kamiñu, tambi i pudi salva bu vida. Na un sertu sintidu, lampada pudi komparadu ku un kusa bonitu ku Jeova danu — konsiensia. (Tiagu 1:17) Sin konsiensia no pudi sta kompletamenti pirdidu, sin orientason. Si konsiensia usadu diritu, i pudi judanu oja bon kamiñu na vida i sigi ki kamiñu. Gosi no jubi ke ki i konsiensia i kuma ki ta tarbaja. Dipus no na analiza es pontus: (1) Kuma ku konsiensia pudi trenadu, (2) pabia ku no dibi di leba en konta konsiensia di utrus, (3) kuma ku kontinua tene sempri un bon konsiensia ta benefisianu?

KE KI I KONSIENSIA I KUMA KI TA TARBAJA?

3. (a) Kal ki signifikadu literal di palabra gregu pa “konsiensia”? (b) Es signifikadu na rifiri kal kapasidadi ku so pekaduris tene?

3 Na Biblia, palabra gregu pa “konsiensia” parsi ku palabras “kunsi o kunsimentu” na kriol. Diferenti di tudu utru kriaturas, no tene un kusa bonitu ku Deus danu, ku sedu kapasidadi di kunsi normas aserka di ke ki bon na sintidu moral. Na un sertu sintidu, no pudi para no punta no kabesa si kontra ke ku no sta pa fasi sta ben o sta mal. Suma un juiz ku sta dentru di nos, no konsiensia pudi judanu sibi si kontra no asons, no atitudis ku no skolias sta diritu. I pudi gianu pa toma un bon disison o alertanu kontra un mau disison. Alen di kila, si no fasi un bon skolia no konsiensia pudi fika kalmu, ma i pudi kastiganu si no fasi un mau skolia.

4, 5. (a) Kuma ku no sibi kuma Adon ku Eva teneba konsiensia? (b) Kal ki rusultadu di e viola lei di Deus? (c) Kuma ku izemplus di Jo ku Davi mostra kuma konsiensia tarbaja nelis?

4 Desdi kumsada, omi ku minjer kumpudu ku es kapasidadi. Adon ku Eva teneba konsiensia. No pudi oja prova di kila na borgoña ke sinti dipus ke peka. (Kumsada 3:7, 8) Infilismenti, un konsiensia perturbadu ka pudiba ja juda elis. Di livri vontadi e viola lei di Deus. Asin e kuji sedu rebeldis kontra Jeova Deus. Suma umanus perfeitu e sibiba ke ke sta na fasi, ma mesmu asin e ka riba pa Deus.

5 Diferenti di Adon ku Eva, manga di umanus mperfeitu obi se konsiensia. Pur izemplu, omi fiel comadu Jo fala asin: “N na pega na ña bardadi, N ka na largal. Ña konsiensia ka na raproban, nin un dia di ña vida.” (Jo 27:6) Jo ta sukutaba si konsiensia, i disa pa konsiensia gia si asons ku si disisons. Asin, i pudiba fala kuma, i ka sinti borgoña o kulpadu na si konsiensia. Jubi kuma ku reason di Davi diferenti ku di Jo. Davi mostraba falta di rispitu pa Saul, rei unjidu di Jeova. “Ma dipus, Davi sinti mal na si korson”. (1 Samuel 24:5) Es alerta di konsiensia benefisia Davi, tambi i aprindi lison di kuma, utru bias, i dibi di ivita mostra falta di rispitu.

6. Ke ku ta mostra kuma konsiensia i un kusa ku Deus da tudu jintis?

6 Sera ki i so servus di Jeova ku dadu konsiensia? Apostulu Paulu nspiradu pa skirbi es palabras: “Ora ku jintius ku ka tene lei di Deus na fasi na se vontadi kusas ku lei manda, nin ke ka tene lei, elis ku sedu lei pa se kabesa. E mostra kuma kusa ku lei manda i sta skritu na se korson. Se sintidu tambi na mostra kuma es i bardadi, pabia utrora se pensamentu ta akusa elis; utrora i ta difindi elis.” (Romanus 2:14, 15) Utru ora te mesmu konsiensia di kilis ku ka sibi nada aserka di lei di Jeova, pudi leba elis aẑi na armonia ku prinsipius di Deus.

7. Pabia ku utru ora konsiensia pudi tarbaja mal?

7 Ma utru ora, konsiensia pudi lebanu na toma mau disison. Pabia di ke? Pensa so na izemplu di lampada. Ora ku pilia sta fraku, lampada ka pudi numia kamiñu diritu. Mesmu kusa ta akontisi ku no konsiensia, si no ka ta studa Palabra di Deus talves no ka na sibi diferensia ben ku mal. Di mesmu manera, si no konsiensia nfluensiadu ciu pa diseẑus di no korson i pudi lebanu pa mau kamiñu. Si i usadu tambi sin orientason di Palabra di Deus, no ka na sibi diferensia ben ku mal na manga di asuntus importanti. Na bardadi, pa no konsiensia tarbaja diritu, no pirsisa di orientason di spiritu santu di Jeova. Apostulu Paulu skirbi es palabras: “Ña konsiensia, bas di puder di Spiritu Santu, i na konfirma ña palabra”. (Romanus 9:1) Kuma ku no pudi tene serteza di kuma no konsiensia sta na armonia ku spiritu santu di Jeova? No pudi fasi kila si kontra no trenal.

KUMA KU KONSIENSIA PUDI TRENADU?

8. (a) Kuma ku korson pudi afeta konsiensia? (b) Kal ki kusa mas importanti ku no dibi di jubi ora ku no na toma disisons? (c) Ke ku manda pa un kriston i ka sufisienti tene un konsiensia limpu? (Jubi nota.)

8 Kuma ku bu ta toma disisons basiadu na bu konsiensia? Alguns jintis ta basia so na se sintimentu dipus e ta toma disison. Talves e pudi fala: “Na ña konsiensia i ka mal.” Diseẑu di korson pudi sedu muitu forti, te mesmu i pudi nfluensia no konsiensia. Biblia fala: “Korson ta ngana mas di ki tudu kusa, i kuruptu tok i ka ten kura; kin ku pudi kunsil?” (Jeremias 17:9) Ke ku no korson misti, ka dibi di sedu kusa mas importanti ora ku no na toma disison. Ma pa kontrariu, purmeru no dibi di jubi ke ku na kontenta Jeova Deus. *

9. (a) Ke ki signifika medi Deus? (b) Kuma ku tene es tipu di medu pudi afeta no konsiensia?

9 Si no na toma disison basiadu na no konsiensia trenadu, i dibi sedu pabia no medi Deus, i ka pabia di no diseẑu pesual. Jubi es izemplu. Guvernadur fiel Neemias teneba diritu di iẑiẑi povu di Jerusalen sertus pagamentu ku mpustu. Ma i nega fasil. Pabia di ke? Pabia i odia te mesmu ideia di fasi un kusa ku ka na kontenta Jeova, i ku na kansa povu di Deus. I fala asin: “Ma ami N ka fasi asin, pabia N rispita Deus.” (Neemias 5:15) Medu di Deus i un medu sinseru di fasi un kusa ku ka na kontenta no Pape ku sta na seu. I importanti tene es medu. Es tipu di medu na lebanu buska orientason na Palabra di Deus ora ku no na toma disison.

10. Kal prinsipius di Biblia ku ta fala di asuntu di bibidas ku ta caminti?

10 Gosi jubi asuntu di bibidas ku ta caminti. Na mumentus di jumbai, manga delis entri nos ta toma disison suma es: N na bibi o N ka na bibi? Purmeru, i bon pa no sibi kal prinsipiu di Biblia ku fala di es asuntu. Na bardadi Biblia ka kondena bibi un bokadiñu di biñu. Biblia ngaba Jeova pa manera ki danu biñu. (Salmu 104:14, 15) Ma Biblia kondena cami ku festas sin kontrolu. (Lukas 21:34; Romanus 13:13) Alen di kila, i pui cami na lista di pekadus gravi suma pur izemplu imoralidadi seksual. * — 1 Koríntius 6:9, 10.

11 Kuma ku no pudi konsigi ajuda di Deus pa aplika prinsipius di Biblia aserka di bibidas ku ta caminti?

11 Un kriston ta trena si konsiensia ora ki na aplika es prinsipius na si vida. Asin si konsiensia na sta purparadu pa alertal aserka di kusas ki bon o mau. Pa kila, ora ku no sta pa toma un disison na un jumbai aserka di bibi o ka bibi, i bon pa no fasi no kabesa es purguntas: ‘Kal tipu di jumbai ku na organizadu? Sera ki i pudi bin sai fora di kontroli, i torna un festa di rumba? Sera ki N kustuma bibi ciu? Sera ki N ta dija biñu, N ta dipindi del, o N ta bibi pa pudi diskisi di ña purblemas? Sera ki N pudi limita kuantidadi di biñu ku N na bibi pa ka pasanta?’ Nkuantu no na medita na prinsipius di Biblia ku purguntas ku pudi bin na no kabesa, i bon pa no pidi Jeova pa i gianu ku si spiritu santu. (Lei Salmu 139:23, 24.) I si no medita di es manera, no pudi risibi ajuda di Jeova, i no na pudi trena no konsiensia pa i sta na armonia ku prinsipius di Biblia. I ten inda utru razon ku pui no dibi di pensa diritu na disisons ku no na toma.

PABIA KU NO DIBI DI LEBA EN KONTA KONSIENSIA DI UTRUS?

Un konsiensia trenadu pa Biblia pudi judau disidi si kontra bu na bibi bibidas ku ta caminti o nau

12, 13. (a) Kal razons ku pui konsiensia di alguns kristons ta diferenti? (b) Kuma ku no dibi di reaẑi dianti di ki diferensas?

12 Talves bu pudi fika adimiradu di oja kuma, utru ora konsiensia di kristons ta diferenti ciu. Un algin pudi oja kuma un pratika o kustumi ka bali; nkuantu ki utru gosta del, pa rel i ka ten basi pa kondena ki pratika. Pur izemplu na asuntu di bibi na mumentus di jumbai, i ten kilis ku gosta di bibi ora ke sta ku alguns amigus na un noiti di diskansu; ma utrus ta fika nkomodadu ku kila. Ke ku manda i ten es diferensas i kuma ku es diferensas dibi di afeta no disisons?

13 Jintis ta diferenti pabia di manga di razons. I ten diferensa garandi na ambientis ku kada kin kriadu nel. Pur izemplu alguns sibi diritu di luta ke teneba na pasadu pa vensi un sertu frakesa, i talves i seduba difisil pa e vensil. (1 Reis 8:38, 39) Na asuntu di bibidas ku ta caminti, e jintis pudi oja kuma e pirsisa di toma ciu kuidadu. Si un algin asin, bin visitau, talves si konsiensia pudi lebal na nega bibi. Sera ki bu na paña raiba del? Bu na nsisti pa i bibi? Nau. Amor na lebau pa bu ka nsisti, mesmu si bu sibi o bu ka sibi di motivu ku pui i nega bibi, talves i disidi ka konta motivu na ki mumentu.

14, 15. (a) Aserka di kal asuntu ku konsiensia di purmerus kriston seduba diferenti? (b) Ke ku Paulu nsentiva pa fasi?

14 Apostulu Paulu notaba kuma na purmeru sekulu, kristons manga di bias teneba konsiensia diferenti. Alguns kristons staba konfusu aserka di kume karni di limarias ku ta sakrifikaduba pa idulus. (1 Koríntius 10:25) Konsiensia di Paulu ka nega ki karni ku dipus ta bin lebadu pa bai bindi na fera. Pa rel, idulus i ka nada; idulus ka pudiba nunka sedu dunus di kumida, tudu pertensi Jeova. Ma Paulu ntindiba kuma, i ka tudu jintis ku teneba mesmu pontu di vista ku el aserka di es asuntu. Alguns staba muitu nvolvidu na idolatria antis di e torna kriston. Pa relis kualker kusa ku sta ligadu ku idolaria i nujenti. Kuma ku Paulu rosolvi es asuntu?

15 Paulu fala: “Anos ku sedu forti, no dibi di juda frakus na se frakesa. No ka dibi di fasi no propi vontadi. Nin Kristu ka agrada si kabesa”. (Romanus 15:1, 3) Paulu mostra kuma, no dibi di pui interes di no ermons riba di no interes suma ku Kristu fasi. Oca i na papia di es asuntu na utru okasion, Paulu fala kuma i minjor pa i ka kume karni te pa i pui un ovelia ku Kristu muri pa rel kai. — Lei 1 Koríntius 8:13; 10:23, 24, 31-33.

16. Ke ku manda no ka dibi di julga konsiensia di utrus?

16 Pa utru ladu, kilis ku se konsiensia ka ta pirmiti elis fasi sertus kusas, ka dibi di nsisti pa utrus tene mesmu pontu di vista ku elis. (Lei Romanus 14:10.) Na bardadi, no dibi di usa no konsiensia pa julga no kabesa, i ka pa julga utrus. Lembra palabras di Jesus ku fala: “Ka bo julga ningin pa ka bo julgadu”. (Mateus 7:1) Tudu jintis na kongregason dibi di ivita diskutison aserka di asuntus di konsiensia. Pa kontrariu, no ta buska promovi amor ku unidadi, i fortalesi n̈utru, i ka pa disanima n̈utru. — Romanus 14:19.

KUMA KU UN BON KONSIENSIA TA BENEFISIANU?

Un bon konsiensia pudi orientanu na vida i danu alegria ku pas na korson

17. Ke ku akontisi ku konsiensia di manga di jintis aos?

17 Apostulu Paulu skirbi: ‘Guarda bon konsiensia.’ (1 Timótiu 1:19) Un konsiensia limpu na uju di Jeova i un benson garandi. I ka tudu jintis ku tene es tipu konsiensia aos. Apostulu Paulu splika kuma ku konsiensia di utrus sedu ku es palabras: “Se konsiensia kingiti suma kil ku kema.” (1 Timótiu 4:2) Aos manga di jintis ta fasi mal, ma se konsiensia ka ta fala elis pa e para fasi mal. E ka ta sinti borgoña o kulpa pabia di mau kusas ke fasi.

18. Kuma ku sintimentu di borgoña ku di kulpa pudi benefisianu?

18 Na bardadi, sintimentu di kulpa i un manera di konsiensia kontanu kuma no fasi mal. Ora ku es sintimentu leba algin na ripindi, te mesmu pior pekadu pudi purdadu. Pur izemplu Rei Davi sinti kulpadu pabia di un eru gravi ki fasi, ma i risibi purdon pabia i ripindi ku tudu sinseridadi. Odiu ki teneba pa mal ki fasi, ku si disison firmi di obdisi leis di Jeova apartir di ki mumentu pa dianti, judal oja kuma, Jeova i ‘bon i sta pruntu pa purda.’ (Salmus 51:1-19; 86:5) Ke gora si kontra, no kontinua tene sintimentus di kulpa mesmu dipus di no ripindi i no risibi purdon?

19. Ke ku no pudi fasi si no konsiensia kontinua kulpanu pa pekadus ku no fasiba na pasadu ma ku no ripindi ja del?

19 Utru ora konsiensia di un algin ku fasi pekadu pudi kontinua inda kulpal pa manga di tempu, mesmu dipus di sedu purdadu. Nes situasons no dibi di konvensi no korson ku na kondenanu di kuma, Jeova i mas garandi di ki no korson. No pirsisa di konfia nel i seta si purdon suma ku no ta nsentiva utrus fasi. (Lei 1 Jon 3:19, 20.) Pa utru ladu, un konsiensia limpu ta danu pas na korson ku alegria garandi ki difisil oja nes mundu. Manga delis ku kai na pekadu gravi spurmenta ja es aliviu garandi, i aos e sta na sirbi Jeova ku un konsensia limpu. — 1 Koríntius 6:11.

20, 21. (a) Kal ki objetivu di es livru? (b) Suma kristons kal liberdadi ku no tene? (c) Kal ki bon manera di usa es liberdadi?

20 Es livru fasidu pa judau sinti alegria di manti un bon konsiensia nes ultimus dias di mundu di Satanas. Es livru ka splika tudu leis ku prinsipius di Biblia ku bu pirsisa di pensa nel pa pudi aplikal na bu vida di kada dia. Alen di kila, ka bu spera kuma bu na oja nes livru regras spesifiku na asuntu di konsiensia. Objetivu di es livru i pa judau studa i aplika na bu vida ke ku Palabra di Deus fala. Kila na trena bu konsiensia i purparal pa i pudi judau sibi ke ki bon o ke ki mau. “Lei di Kristu” i diferenti ku lei di Moisés, pabia lei di Mosés ta sigi regras ku skirbidu, nkuantu ki kilis ku na vivi bas di lei di Kristu ta sigi se konsiensia ku prinsipius. (Gálatas 6:2) Jeova da kristons un liberdadi garandi. Ma si Palabra ta lembrantanu kuma, i bon ivita usa liberdadi “pa kubri mal ku el.” (1 Pedru 2:16) Pa kontrariu, i bon usa es liberdadi suma un opurtunidadi garandi di mostra no amor pa Jeova.

21 Pidi Deus na orason pa i judau aplika prinsipius di Biblia. Dipus aplika es prinsipius ora ku bu na toma disisons. Si bu fasi kila, bu na kontinua ke ku bu kumsa fasi oca ku bu kunsi Jeova pa purmeru bias. Asin bu na “ntindi ben ku mal.” (Ebreus 5:14) Bu konsiensia trenadu pa Biblia na sedu un benson pa bo, tudu dias di bu vida. Suma lampada ku pudi numiau kamiñu, bu konsiensia na judau toma disisons ku na kontenta bu Pape ku sta na seu. Es i minjor manera di bu fika sempri na amor di Deus.

^ par. 8 Biblia mostra kuma, manga di bias i ka sufisienti tene un konsiensia limpu. Pur izemplu, apostulu Paulu fala: “N ka na sinti nada na ña konsiensia, ma es i ka proba kuma N ka kulpadu. I Siñor ku na julgan.” (1 Koríntius 4:4) Te mesmu kilis ku pirsigi kristons suma ku apostulu Paulu fasiba, pudi fasil ku konsiensia limpu, pabia e pensa kuma i kila ku Deus misti. Ora ku no na fasi un kusa, i importanti pa ka no konsiensia fasinu sinti kulpadu, i Deus dibi di sinti kuma no fasi ke ki sertu. — Atus 23:1; 2 Timótiu 1:3.

^ par. 10 I interesanti nota ki, manga di medikus fala kuma, jintis ku baluma na biñu ka pudi kontrola ke ke na bibi; pa relis, bibi “un bokadiñu” signifika ka bibi.