Bai pa asuntu

Bai pa indisi

APENDISI

Kuma di risolvi purblemas na asuntu di nogos

Kuma di risolvi purblemas na asuntu di nogos

Suma ki sta na 1 Koríntius 6:1-8, apostulu Paulu fala di ermons ku ta leba se kumpañeris kriston justisa. I fika mal manera ku alguns kristons na Korintu ta ‘osa leba’ se ermon “dianti di juis ki ka krenti”. (Versikulu 1) Paulu da razons forti ku pui kristons ka dibi di leba n̈utru tribunal, ma pa e risolvi purblemas dentru di kongregason. No jubi gosi pabia ki pirsisba da es konsiju nspiradu, i dipus no na oja izemplu di alguns situasons ku es konsiju ka ta aplika diretamenti.

Si no tene un purblema ku no ermon na asuntu di nogos, purmeru no dibi di buska risolvi purblema di manera ku Jeova misti i ka di no manera. (Ditus 14:12) Suma ku Jesus fala, i bon risolvi purblema rapidu antis di i bin omenta. (Mateus 5:23-26) Infilismenti, alguns kristons paña raiba dimas te na puntu di leba purblemas na tribunal. Paulu fala: “Na bardadi, es signifika ja dirota pa bos ora ku bo na keŝa di n̈utru na tribunal.” Pabia ki Paulu fala es? Motivu prinsipal i di kuma aẑi di es manera pudi dana bon nomi di kongregason o bon nomi di Deus ku no ta adora. Asin, i bon pa no pensa diritu na purgunta di Paulu: “Pabia ku bo ka disa pa bo fasidu mal?” — Versikulu 7, NM.

Paulu mostra tambi kuma Deus da kongregason un bon aranẑu na manera di risolvi purblemas. Ansions i ermons ku sedu jiru pabia di kuñisimentu di Palabra di Deus, i Paulu fala kuma e ‘pudi julga na metadi di se ermons’ ora ki na trata di “kusa ku pertensi e vida”. (Versikulu 3-5) Jesus mostra kuma purblemas ku nvolvi kusas seriu suma pur izemplu disfamason o tarpasa, dibi di risolvidu di es tris manera: purmeru, sforsa risolvi purblema entri bos dus, sugundu, si purmeru pasu falia, leba un o dus tustumuñu; i terseru, si es sugundu pasu falia, leba asuntu pa kongregason ku ta reprezentadu pa ansions. — Mateus 18:15-17.

Na bardadi, ansions kriston i ka advogadus o omis di nogos i nin e ka pirsisa di aẑi suma si e sedu sin. E ka ta fiksa regras di risolvi purblema entri ermons. En ves di kila, e ta buska juda kilis ku tene purblema pa e aplika ke ku Biblia fala i pa e ciga un akordu pa risolvi purblema na pas. Na kasus komplikadu, talves e pudi kontakta superintendenti di sirkuitu o skritoriu di filial di Tustumuñas di Jeova. Ma i ten situasons ku konsiju di Paulu ka sta ligadu diretamenti kel. Es i kal situasons?

Na alguns kasu, leba purblema pa tribunal i un simplis formalidadi o nesesidadi legal di kaba ku purblema na pas. Pur izemplu, bai pa tribunal pudi sedu uniku manera di konsigi un sertifikadu di divorsiu, konsigi diritu di kuida di mininu, fiksa kuantia di diñeru pa sustenta mininu, konsigi suguru di indiminizason, sedu alistadu entri jintis ku dibidu ora ku banku kai na falensa, o fasi algin kumpri kil ku bo sina. I ten tambi kasus, nunde ku un ermon pudi oja kuma i pirsis leba kasu pa tribunal pa proteẑi si kabesa di un purblema na justisa. *

Si kasus suma esis fasidu sin junda-junda, i pudi ka viola spiritu di ke ku apostulu Paulu mistiba fala. * Di tudu manera, prioridadi di un kriston dibi di sedu santifikason di nomi di Jeova ku pas i unidadi na kongregason. Sigiduris di kristu mas kunsidu pa se amor i “amor . . . i ka intereseru”. — 1 Koríntius 13:4, 5; Jon 13:34, 35.

^ par. 2 I pudi ten kasus raru, nunde ku un kriston kumiti un krimi seriu kontra si kumpañer — suma pur izemplu, bafa algin, agridi algin, mata o fasi un furtu garandi. Nes kasus, i ka mal konta otridadis, mesmu ku fasi kila pudi rusulta na yabri un prosesu sivil o kriminal na tribunal.

^ par. 3 Pa tene mas informason, di fabur jubi A Sentinela di 15 di marsu di 1997, paẑina 17-22, ku A Sentinela di 15 di otubru di 1991, paẑina 25-28 na purtugis.