Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 7

Sera ki bu tene rispitu pa vida suma ku Deus tenel?

Sera ki bu tene rispitu pa vida suma ku Deus tenel?

“Fonti di vida sta na bo”. — SALMU 36:9.

1, 2. (a) Kal prenda di Deus ki di garandi balur aos? (b) Pabia ku es prenda i di garandi balur?

NO PAPE ku sta na seu danu un prenda di garandi balur — prenda di vivi suma umanus intiliẑenti ku kapasidadi di imita si kualidadis. (Kumsada 1:27) Pabia di es prenda di intiliẑensia, no pudi rasiosina basiadu na prinsipius di Biblia. Ora ku no aplika es prinsipius, no pudi disenvolvi na sintidu spiritual tok no ta torna jintis maduru ku ama Jeova i ku tene “manga di spiriensia ku pratika pa ntindi ben ku mal.” — Ebreus 5:14.

2 Kapasidadi di rasiosina basiadu na prinsipius di Biblia i muitu importanti aos, pabia mundu torna komplikadu te na puntu ki ka pusivel tene leis ku na aplika pa kada situason ku pudi surẑi na vida. Siensia medika i un izemplu ku ta mostra kila, spesialmenti na asuntu ku ta fala di produtus ku tratamentu ku nvolvi sangi. Es i un asuntu muitu importanti pa tudu kin ku misti obdisi Jeova. Asin, si no ntindi prinsipius importantis di Biblia, no na pudi toma bon disisons ku na disa no konsiensia kalmu i ku na fasinu fika sempri na amor di Deus. (Ditus 2:6-11) Jubi alguns di es prinsipius.

VIDA KU SANGI I SAGRADU

3, 4. (a) Kal ki purmeru bias ku Biblia fala di santidadi di sangi? (b) Na kal prinsipius ku es santidadi basia nel?

3 Logu dipus ku Kain mata Abel, Jeova konta pa purmeru bias kal ligason ku ten entri vida ku sangi i ku se santidadi. Deus fala Kain: “Sukuta! Sangi di bu ermon i na gritan la na con.” (Kumsada 4:10) Na uju di Jeova, sangi di Abel ta representa si vida, ku tiradu di manera violentu. Asin, na sertu sintidu, sangi di Abel staba na grita pa Deus fasi vingansa. — Ebreus 12:24.

4 Dipus di Diluviu na tempu di Noe, Deus da pekaduris liberdadi di kume karni di limarias, ma i ka da elis liberdadi di kume sangi. Deus fala: “Ka bo kume karni ku tene inda si vida dentru, ku sedu si sangi. Tambi, sangi di vida di bos omis, si algin darmal, N na fasil justisa.” (Kumsada 9:4, 5) Es mandamentu ta aplika pa tudu fijus di Noe, disna di ki tempu te na no tempu. Es ta konfirma ke ku Deus falaba Kain, di kuma sangi ta representa vida, o alma di tudu kriatura. Es ordi ta prova tambi kuma, Jeova, ku sedu fonti di vida, na julga tudu pekaduris ku ka rispita vida ku sangi. — Salmu 36:9.

5, 6. Kuma ku Lei di Moisés mostra kuma sangi i sagradu, tambi i tene balur? (Jubi tambi kuadru “ Rispita vida di limarias.”)

5 Lei di Moisés mostraba ja kuma, sangi ta representa vida, tambi i mostra kuma sangi i sagradu. Sirmonias 17:10, 11 fala sin: “Kalker algin . . . ku kume sangi, N na vira kontra ki algin, N na tiral na metadi di si pobu, manera ki kume sangi. Pabia vida di un kriatura sta na sangi; N dau el pa bu pudi fasi sirmonia ku el riba di altar, pabia sangi, ku sedu vida, el ku ta tira pekadu.”  * — Jubi kuadru “ Sangi pudi tisi purdon di pekadu.”

6 Si sangi di un limaria ku dogoladu ka na usadu na altar, i dibi di darmadu na con. Asin, na sintidu simboliku, vida ta riba pa kin ku dal. (Ripitison di Lei 12:16; Ezekiel 18:4) Nota kuma, i ka pirsis pa israelitas bai te na puntu di mampasada di tenta tira tudu sangi ku sta na karni di limaria. Si limaria dogoladu ja diritu, un israelita pudi kumel ku konsiensia limpu, pabia limaria dogoladu suma ku dadur di vida fala.

7. Kuma ku Davi mostra rispitu pa santidadi di sangi?

7 Davi, un ‘omi ku seduba suma ku korson di Deus misti,’ ntindiba prinsipiu nunde ku lei di Deus aserka di sangi basiaba nel. (Atus 13:22) Na un sertu okasion kontra Davi teneba sedi yagu, tris di si soldadus rukuji na metadi di akampamentu di inimigus, e bai kata yagu na un fonti, e tisil pa i bibi. Kuma ku Davi reaẑi? I fala: “N ka pudi fasi un kusa suma es! I ta sta suma N na bibi sangi de omis ku pui se vida na pirigu.” Na uju di Davi, bibi ki yagu na seduba suma si i bibi sangi di ki tris omis ku pui se vida na pirigu pa tisil el. Asin, apesar di kuma i staba ku sedi, i “darmal na con suma oferta pa SIÑOR”. — 2 Samuel 23:15-17.

8, 9. Sera ki pontu di vista di Deus aserka di vida ku sangi muda oca ku kongregason kriston fundadu? Splika.

8 Jeova fala Noe pa i ka kume sangi. 900 anu mas tardi, Lei di Moisés ripiti mas es ordi aserka di sangi. 1500 anu dipus di Lei di Moisés, pontu di vista di Jeova aserka di sangi kontinua sedu mesmu. I nspira korpu guvernanti di kongregason di purmeru sekulu pa e skirbi es: “Spiritu Santu ku anos no risolvi pa ka pui bos mas kargu fora de regras ki pirsis: Ka bo kume karni ku roniadu ku el, nin sangi, nin karni di limaria ku tursidu garganti. Ka bo fasi pekadu seksual.” — Atus 15:28, 29.

9 Na bardadi, korpu guvernanti di purmeru sekulu ntindiba kuma sangi i sagradu, tambi e ntindiba kuma mau usu di sangi i mal, suma ku pratika idolatria ku fasi pekadu seksual i mal. Kristons di bardadi aos konkorda ku es pusison. Asin, suma e ta aplika prinsipius di Biblia, e pudi kontenta Jeova ora ke na toma disisons aserka di usu di sangi.

USU DI SANGI NA MEDISINA

Kuma ku N pudi splika mediku ña disison aserka di usu di partis mas pikininu di sangi?

10, 11. (a) Kuma ku Tustumuñas di Jeova ta nkara transfuson di sangi total ku partis prinsipal di sangi? (b) Na kal arias ku kristons pudi tene opinions diferenti aserka di sangi?

10 Tustumuñas di Jeova ntindi kuma, ordi di “ka . . . kume sangi” signifika nega toma sangi atraves di transfuson i nega da utrus el o nega guarda se propi sangi pa bin pudu el. Sangi i formadu pa kuatru partis prinsipal, ku ta comadu “glóbulos vermelhos,” “glóbulos brancos,” “plaquetas” ku “plasma.”

11 Aos, atraves di teknikas avansadu, es partis di sangi pudi divididu na partis mas pikininu ku ta usadu di manga di manera. Sera ki un kriston pudi seta es partis mas pikininu? Sera ki i pudi ojal suma si i “sangi”? Kada kin na toma si propi disison nes asuntu. Mesmu kusa ta aplika pa teknika di medisina comadu hemodiálise, hemodiluição ku rekuperason di selulas di sangi ora ku algin na operadu, ma pa ka ki sangi sedu sangi ku guardaduba ja. — Jubi parti di apendisi “Partis mas pikininu di sangi ku teknikas di tratamentu.”

12. Kuma ku no dibi di nkara i lida ku asuntus di konsiensia?

12 Suma kada kin na toma si propi disison, sera ki kila signifika kuma pa Jeova i ka mporta disison ku no toma? Nau, pabia Jeova tene interes garandi na ke ku no na pensa i na no motivason. (Lei Ditus 17:3; 24:12) Asin, dipus di fasi piskisa i orason aserka di produtus o tratamentu mediku, no dibi di obdisi no konsiensia trenadu pa Biblia. (Romanus 14:2, 22, 23) I klaru di kuma, ningin ka dibi di disidi pa nos, nin no ka dibi di punta, “ke ku bu na fasiba si bu sta na ña lugar?” Nes asuntus, kada kriston na “karga si propi kargu.” * — Gálatas 6:5; Romanus 14:12; jubi kuadru, “ Sera ki N ta oja sangi suma un kusa sagradu?

LEIS DI JEOVA TA MOSTRA AMOR KI TEN PA NOS

13. Ke ku leis di Jeova ku si prinsipius ta revela aserka del? Da izemplu.

13 Leis ku prinsipius ku sta na Biblia, ta mostra kuma Jeova i un algin jiru ku sibi fasi leis, tambi i ta mostra kuma Jeova i un Pape ku tene amor garandi i ku ta preokupa ku ben di si fijus. (Salmu 19:7-11) Apesar di kuma ordi di “ka . . . kume sangi” ka dadu suma regra di saudi, i ta proteẑinu di purblemas ligadu ku transfuson di sangi. (Atus 15:29, 30) Na bardadi, manga di jintis ku ta tarbaja na aria di medisina sta ja na pensa kuma, sirurẑia sin sangi i tratamentu mediku di minjor kualidadi ku ten aos. Pa kristons di bardadi, es disenvolvimentu ta konfirma jiresa ku amor garandi di Jeova. — Lei Isaias 55:9; Jon 14:21, 23.

14, 15. (a) Na kal leis ku amor di Deus pa si povu pudi ojadu? (b) Kuma ku bu pudi aplika prinsipius nunde ku e leis di suguransa basia nel?

14 Preokupason ku Deus tene pa ben di si povu na antigu Israel, ojadu na manga di si leis. Pur izemplu, i manda pa israelitas taja terasu di se kasa pa pudi ivita algin kai di la, pabia manga di atividadi ta fasidu na terasu. (Ripitison di Lei 22:8; 1 Samuel 9:25, 26; Neemias 8:16; Atus 10:9) Deus manda tambi pa mara turu ku ta fidi. (Saida 21:28, 29) Si algin ka obdisi e leis, i sta na mostra garandi falta di rispitu pa ben di utrus, i kila pudi rusulta na ki algin sedu kulpadu di sangi.

15 Kuma ku no pudi aplika prinsipius nunde ku e leis basia nel? Pensa pur izemplu na bu karu, na bu abitus di konduzi, na bu limarias, na bu kasa, bu kau di tarbaju, ku bu skolia di divirtimentu. Na sertus teras, asidentis i prinsipal kusa ku ta pui jovens muri, manga di bias es ta akontisi pabia e ta pensa kuma mal ka pudi akontisi ku elis. Ma, jovens ku misti fika sempri na amor di Deus, ta rispita vida i e ka ta buska kontentamentu na atividadis pirigosus. E ka ta pensa kuma mal ka ta akontisi ku jovens. Ma pa kontrariu, e ta goza se juventudi, ma i ka ku kusas pirigosus. — Eklesiastis 11:9, 10.

16. Kal prinsipiu ku ta aplika pa abortu? (Jubi tambi nota bas di paẑina.)

16 Te mesmu vida di mininu ku ka padidu inda tene balur na uju di Deus. Na antigu Israel, si un algin molostra un minjer preñada, i minjer o mininu ku sta na bariga muri, pa Deus ki algin i asasinu, i ki algin na pagal “vida pa vida”. * (Lei Saida 21:22, 23) Bu pudi imaẑina kuma ku Jeova ta sinti ora ki oja milions di bebes ku ta matadu atraves di abortu kada anu, tudu so pabia di interes iguista ku falta di bon moral.

17. Kuma ku bu pudi nkoraẑa algin ku fasiba abortu antis di i aprindi aserka di normas di Deus?

17 Ke gora di un minjer ku fasiba abortu antis di i kunsi bardadi di Biblia? Sera ki Jeova ka na ten miserikordia del? Sin, Jeova pudi tene miserikordia del! Un algin ku ripindi di bardadi pudi konta ku purdon di Jeova ku basia na sangi darmadu di Jesus. (Salmu 103:8-14; Efésius 1:7) Jesus propi fala: “N ka bin coma jinti bon, ma N bin coma jinti ku ta peka pa e ripindi.” — Lukas 5:32.

IVITA TENE ODIU NA KORSON!

18. Kuma ku Biblia identifika kusa ku mas ta pui pa sangi darmadu?

18 Alen di ivita fasi utrus mal, Jeova misti pa no tira na no korson kusa ku pui manga di sangi darmadu — ku sedu odiu. Apostulu Jon fala sin: “Kil ku nfastia si ermon i matadur.” (1 Jon 3:15) Es tipu di algin alen di kuma, i ka gosta di si ermon, i misti tambi pa i muri. Si odiu pudi notadu na kalunia o falsu akusason ku pudi rusulta na algin ku akusadu sedu kondenadu pa Deus, si kontra ki akusason seduba bardadi. (Sirmonias 19:16; Ripitison di Lei 19:18-21; Mateus 5:22) Asin, i importanti pa no sforsa pa tira di no korson kualker mal ku pudi sta nel! — Tiagu 1:14, 15; 4:1-3.

19. Kuma ku algin ku ta giadu pa prinsipius di Biblia ta nkara testu di Salmu 11:5 ku Filipensis 4:8, 9?

19 Kilis ku tene rispitu pa vida suma ku Jeova tenel i ku misti fika sempri na si amor, ta ivita tambi tudu tipu di violensia. Salmu 11:5 fala kuma, Deus “nuju omi mau ku kil ku ama violensia.” Es testu i mas di ki so un simplis diklarason aserka di personalidadi di Deus; i tene un prinsipiu ku ta afeta no manera di leba vida. I ta motiva kilis ku ama Deus pa ivita kualker forma di divirtimentu ku pudi promovi violensia. Na mesmu sintidu, diklarason ku fala kuma Jeova i “Deus ku ta da pas”, pudi motiva si servus inci se menti i inci se korson ku tudu ku pudi amadu, ku tudu ki di bon fama, ku tudu ku meresi ngaba, kusas ku ta kontribui pa pas. — Lei Filipensis 4:8, 9.

LUNJUSI DI ORGANIZASONS KU TENE KULPA DI SANGI

20-22. (a) Kal ki pusison di kristons pa mundu? (b) Pabia ke ta toma es pusison?

20 Na uju di Deus, tudu es sistema di Satanas tene kulpa di sangi. Sistema pulitiku ku Biblia kompara ku limarias meduñu, mata milions di jintis, nkluindu manga di servus di Jeova. (Daniel 8:3, 4, 20-22; Apokalipsi 13:1, 2, 7, 8) Juntadu ku es puderis ku komparadu ku limarias meduñu, sistema komersial ku avansu di siensia tarbaja ciu pa kumpu armas meduñu ku bu ka pudi imaẑina, ku ta rusulta na lukrus garandi. Es ta konfirma kuma, na bardadi “tudu mundu sta bas di puder di ki malvadu.” — 1 Jon 5:19.

21 Suma sigiduris di Jesus “i ka di mundu,” i e ta manti neutru na asuntus pulitiku i na geras, e ivita asin tene kulpa di sangi pesual o juntadu. * (Jon 15:19; 17:16) Suma Kristu, e ka ta reaẑi ku violensia ora ku utrus na pirsigi elis. Ma pa kontrariu, e ta mostra amor pa se inimigus, te mesmu e ta ora pa relis. — Mateus 5:44; Romanus 12:17-21.

22 Mas importanti di tudu, kristons di bardadi ta ivita nvolvi ku “Garandi Babilonia”, ku sedu konjuntu di tudu riliẑion falsu di mundu, organizason ku mas tene kulpa di sangi. Palabra di Deus fala: “Sangi di anunsiaduris ku pobu di Deus, ku tudu kilis ku matadu na tera, i sta riba de prasa.” Asin, no dadu es avisu: “Ña pobu, bo sai na ki prasa”. — Apokalipsi 17:6; 18:2, 4, 24.

23. Ke ku signifika sai di Babilonia Garandi?

23 Pa sai di Babilonia Garandi i ka so fasi pa bu nomi tiradu na lista di si membrus. I nklui odia mau pratikas ku riliẑion falsu ta tolera o promovi, suma imoralidadi, miti na pulitika, i faima pa rikesa. (Lei Salmu 97:10; Apokalipsi 18:7, 9, 11-17) Manga di bias e kusas ta leba na darma sangi!

24, 25. (a) Kal ki basi pa Deus mostra miserikordia pa jintis ku tene kulpa di sangi ma ku ripindi? (b) Es ta lembrantanu di kal aranẑu?

24 Antis di no kunsi bardadi, di un manera o di utru, kada un di nos, apoiaba sistema di Satanas, asin, kada un di nos tene sertu midida di kulpa di sangi. Ma, suma no muda no manera di vivi, no tene fe na sakrifisiu di resgati, i no dedika no vida pa Deus, no tene fabur di Deus ku proteson kontra kusas ku pudi dana no relason ku el. (Atus 3:19) Es proteson ta lembrantanu sidadi di refuẑiu na tempus bibliku. — Numerus 35:11-15; Ripitison di Lei 21:1-9.

25 Kuma ku aranẑu di sidadi di refuẑiu ta funsionaba? Si un israelita mata algin sin misti, i pudiba kuri pa un di sidadis di refuẑiu. Si juiz oja kuma i matal sin misti, ki algin ku mata na bai fika na sidadi di refuẑiu tok ŝef di saserdotis muri. Dipus i pudi sta livri pa vivi nunde ki misti. Es ta mostra miserikordia di Deus ku rispitu garandi ki ten pa vida di pekadur! Aos, aranẑu di Deus ku basia na sakrifisiu di resgati di Kristu i suma antigu sidadis di refuẑiu. Es aranẑu ta proteẑinu di morti ora ku no viola sin misti mandamentus di Deus aserka di santidadi di vida ku sangi. Sera ki bu rispita es aranẑu? Kuma ku bu pudi mostra kuma bu rispital? Un manera di fasi kila i atraves di kumbida utrus pa seta provison di proteson di Deus, spesialmenti nes tempu ku “garandi tribulason” sta na pertusi kada bias mas. — Mateus 24:21, NM; 2 Koríntius 6:1, 2.

MOSTRA KUMA BU TENE RISPITU PA VIDA ATRAVES DI PREGA MENSAẐEN DI RENU

26-28. (a) Kuma ku no situason aos parsi ku situason di profeta Ezekiel? (b) Kuma ku no pudi fika sempri na amor di Deus?

26 Aos, situason di povu di Deus ta lembrantanu profeta Ezekiel di tempu antigu, ku daduba mison di sirbi suma sintinela pa konta israelitas avisus di Deus. Deus falal: “Bu na obi palabra di ña boka, bu na konta elis ke ku N fala.” Si Ezekiel negaba kumpri si mison, i na sedu responsavel pa sangi di kilis ku na muri ora ku Jerusalen na julgadu. (Ezekiel 33:7-9) Ma Ezekiel seduba obdienti, i ka tene kulpa di sangi.

27 Aos, no sta kuas na fin di mundu di Satanas. Asin, pa Tustumuñas di Jeova, i un obrigason tambi i un privileẑiu konta bon noba di Renu i anunsia “dia di vingansa” di Deus. (Isaias 61:2; Mateus 24:14) Bu ta partisipa ciu nes tarbaju importanti? Apostulu Paulu nkaraba si mison di prega bon noba ku seredadi. Pabia di kila i pudiba fala: “Si un di bos pirdi, ami i ka kulpadu, pabia nunka N ka disa di konta bos tudu kil ku Deus misti.” (Atus 20:26, 27) Es i un bon izemplu pa no kopia!

28 I klaru di kuma, pa no fika sempri na amor di Jeova, no dibi di fasi mas di ki so nkara vida ku sangi suma ku Jeova ta nkaral. No pirsisa tambi di sta sempri limpu o na si ujus, suma ku no na bin oja na prosimu kapitulu.

^ par. 5 Aserka di diklarason di Deus ku fala, “vida di un kriatura sta na sangi”, un jornal fala sin: “Apesar di kuma es diklarason i simboliku, ma na sintidu literal es diklarason i bardadi: Pa i ten vida, i pirsis tudu tipu di selulas di sangi.” — Scientific American.

^ par. 12 Jubi Despertai! di agustu di 2006, paẑina 3-12, publikadu pa Tustumuñas di Jeova na purtugis.

^ par. 16 Jintis ku ta studa forma ku Biblia skirbidu fala kuma, manera ku Saida 21:23 skirbidu, “aparentimenti ta torna impusivel pa molostru ku faladu del nes testu rifiri so molostru di minjer.” Nota tambi kuma, Biblia ka fala nada si kontra julgamentu di Jeova na dipindi di idadi di mininu ku sta na bariga.

^ par. 70 Jubi parti di apendisi “Partis mas pikininu di sangi ku teknikas di tratamentu” pa tene mas nformason.