Bai pa asuntu

Bai pa indisi

APENDISI

Pabia ku un minjer dibi di kubri kabesa i na kal mumentu ki dibi di fasil?

Pabia ku un minjer dibi di kubri kabesa i na kal mumentu ki dibi di fasil?

Di akordu ku Biblia, pabia ku un minjer dibi di kubri kabesa i na kal mumentu ki dibi di fasil? No jubi ke ku apostulu Paulu fala aserka di es asuntu. I da bon orientason ku no pirsisa del pa pudi toma bon disison ku na kontenta Deus. Na 1 Koríntius 11:3-16 Paulu fala di tris kusas ki bon pensa nel diritu: (1) Atividadis ki pirsis pa minjer kubri kabesa, (2) mumentu ku na iẑiẑi pa i fasil, (3) razons ku pui i dibi di aplika es prinsipiu.

Atividadis. Paulu fala di dus atividadi: Orason ku profetiza. (Versikulu 4, 5) Orason i kumunikason ku Jeova. Aos, profetiza ta nklui kualker atividadi di nsinu di Biblia ku un kriston ta fasi. Ma sera ki Paulu mistiba fala kuma, un minjer dibi di kubri kabesa na kualker mumentu ki na ora o ki na sina utrus bardadis di Biblia? Nau. Tudu na dipindi na kal mumentu ku minjer sta na ora o nsina.

Mumentu. Paulu fala di dus mumentu o situason — na familia i na kongregason. I fala: “Omi tambi i kabesa di minjer; . . . Tudu minjer ku na ora o i na anunsia rekadu di Deus sin kubri kabesa, i ta tisi tambi borgoña riba di si kabesa”. (Versikulu 3, 5) Na familia, i omi ku Jeova disigna suma kabesa di minjer. Si minjer ka rikuñisi otridadi di si omi, i kumsa ku toma responsabilidadi di omi, i na tisi borgoña pa si omi. Pur izemplu, si pirsis pa i diriẑi un studu di Biblia dianti di si omi, i dibi di kubri kabesa pa mostra kuma i rikuñisi si otridadi. I dibi di fasi kila mesmu si si omi batiza o i ka batiza, pabia omi i kabesa di familia. * Si na fasi orason o nsina dianti di si fiju batizadu ku tene idadi menor, tambi i dibi di kubri kabesa, i ka pabia di kuma si fiju i kabesa di familia, ma i pa mostra rispitu pa rel suma un membru batizadu di kongregason.

Paulu fala di situason na kongregason nes palabras: “Si algin misti diskuti e kusa li, N pudi kontal kuma no ka ten e kustumu, nin igreẑa di Deus ka tenel.” (Versikulu 16) Na kongregason kriston, i omis batizadu ku dadu responsabilidadi di ŝefia. (1 Timótiu 2:11-14; Ebreus 13:17) So omis ku ta disignadu suma ansions ku servus ministerial pa kuida di resposabilidadi ku Deus da elis, ku sedu, kuida di si karnelis. (1 Pedru 5:1, 2) Ma i pudi ten situason ku na pui pa un minjer kriston kumpri responsabilidadi ku normalmenti dibi di fasidu pa un omi batizadu i kualifikadu. Pur izemplu, talves i pudi diriẑi runion pa sirvisu di kampu ora ku un omi batizadu i kualifikadu ka sta dispunivel o i ka sta la. O talves i pudi diriẑi un studu bibliku dianti di un ermon batizadu. * Suma es atividadis fasi parti di kongregason kriston, i dibi di kubri kabesa pa rikuñisi di kuma i sta na kumpri responsabilidadis ku normalmenti ta disignadu pa un omi.

I ten manga di aspetu di adorason ku un irma ka pirsisa di kubri kabesa. Pur izemplu, i ka pirsisa di kubri kabesa ora ki na fasi kumentariu na runions, ora ki sta na pregason di kasa pa kasa ku si omi o utru ermon batizadu, tambi i ka pirsisa di kubri kabesa ora ki na studa o ora ki na fasi orason ku si fiju ku ka batiza inda. Aserka di es asuntu i pudi ten utrus purguntas ku pudi surẑi. Ma si un irma tene duvida, i pudi fasi mas piskisa. * Si duvida kontinua inda, i ka mal kubri kabesa suma ki mostradu na imaẑen si si konsiensia pirmitil fasi kila.

Razons. Na versikulu 10, no pudi oja dus razon ku na pui pa un minjer kriston kubri kabesa: “Pabia di anjus, minjer dibi di kubri kabesa pa mostra kuma i sta bas di si omi.” Purmeru, jubi palabras, “kubri kabesa.” Kubri kabesa i un manera di minjer mostra kuma i rikuñisi otridadi ku Jeova da omis batizadu na kongregason. Asin, i ta mostra amor ku lealdadi ki tene pa Jeova Deus. Sugundu razon pudi ojadu na palabras, “pabia di anjus”. Ora ku un minjer kubri kabesa, kuma ku kila ta afeta anjus?

Anjus tene interesi na oja sempri kuma jintis rikuñisi otridadi di Deus na tudu organizason di Jeova, na seu i na Tera. E ta benefisia tambi di izemplus di umanus mperfeitu nes asuntu. E pirsisa tambi di sedu submisu pa aranẑus di Jeova — testi ku manga di anjus falia nel na tempus antigu. (Judas 6) Talves anjus pudi oja situasons nunde ku un minjer kriston mostra sedu mas spirienti, mas ben informadu, i mas jiru di ki un omi batizadu na kongregason; ma mesmu asin, i submiti pa si otridadi. Na alguns kasus, minjer i un kriston unjidu ku na bin rena juntu ku Kristu. Es minjer na bardadi na bin sirbi te mesmu na un pusison mas altu di ki kil ku anjus tene, i na bin rena ku Kristu na seu. Es i bon izemplu ku anjus sta na oja gosi! Na bardadi i un privileẑiu garandi pa tudu irmas ku sta na mostra umildadi ku obdiensia atraves di se konduta fiel i submisu na ujus di milyons di anjus fiel!

^ par. 3 Normalmenti un minjer kriston ka pudi ora na vos altu dianti di si omi krenti, so si i ten situason ku pudi pui pa i fasi kila, suma pur izemplu, si omi ka pudi papia pabia di un duensa.

^ par. 1 Un irma ka pirsisa di kubri kabesa ora ki na diriẑi un studu bibliku dianti di un publikadur ku ka batiza inda i ku ka sedu si omi.

^ par. 2 Pa mas informason, di fabur jubi A Sentinela di 15 di fevreru di 2015, paẑina 30; 15 di juliu di 2002 paẑina 26-27 ku A Sentinela di 15 di agustu di 1977, paẑina 509-511 na purtugis.