Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU DIZASETI

Pertusi di Deus atraves di orason

Pertusi di Deus atraves di orason
  • Ke ku manda no dibi di ora Deus?

  • Ke ku no dibi di fasi pa Deus obi no orason?

  • Kuma ku Deus ta ruspundi no orason?

Kin “ku kumpu seu ku tera” sta dispostu pa obi no orasons

1, 2. Pabia di ke ku no dibi di nkara orason suma un privileẑiu garandi, i ke ku manda no pirsisa di sibi ke ki Biblia sina aserka di orason?

KOMPARADU ku Universu ntidu, Tera pikininu dimas. Na bardadi, pa Jeova “ku kumpu seu ku tera,” nasons di mundu i suma un pingu di yagu na baldu. (Salmu 115:15; Isaias 40:15) Ma, Biblia fala: “SIÑOR sta pertu di tudu jintis ku ta comal, di tudu kilis ku ta comal ku bardadi. Kilis ku rispital, i ta da elis kusa ke misti, i ta obi elis ora ke na comal, i ta salba elis.” (Salmu 145:18, 19) Pensa so na ke kes signifika! Kriadur ku ten tudu puder sta pertu di nos i na obinu si no “comal ku bardadi.” I un privileẑiu pa nos pertusi di Deus atraves di orason!

2 Ma, si no misti pa Jeova obi no orasons, no dibi di ora di manera ki misti. Kuma ku no pudi fasi es si no ka ntindi ke ki Biblia ta sina aserka di orason? I importanti pa no sibi ke ki Biblia fala aserka des asuntu, pa orason pudi judanu pertusi di Jeova.

KE KU MANDA NO DIBI DI ORA JEOVA?

3. Kal ki un motivu importanti ku manda no dibi di ora Jeova?

3 Un motivu importanti ku manda no dibi di ora Jeova i di kuma i kumbindanu pa no fasil. Si Palabra nsentivanu: “Ka bo fadiga ku nada, ma na tudu bo orason bo pidi Deus pa kil ku bo pirsisa del; bo pidil ku korson di gardisimentu. Asin, pas di Deus ku pasa tudu ntindimentu i ta guarda bo korson ku bo pensamentu na unidadi ku Kristu Jesus.” (Filipensis 4:6, 7) Ku tudu serteza no ka misti njuti es tipu di provison ku Rei di tudu universu fasi pa nos!

4. Kuma ki ora Jeova sempri ta fortalisi no relason kel?

4 Utru motivu di ora i di kuma, ora Jeova sempri i un manera di fortalisi no relason kel. Amigus di bardadi ka ta kumunika so ora ke pirsisa di algun kusa. En ves di kila, bon amigus ta nteresa pa n̈utru, i se amizadi ta torna mas forti ora ki, di livri vontadi, e na spresa se pensamentus, preokupasons ku sintimentus. Na un sintidu, situason i mesmu ora ki na trata di no relason ku Jeova Deus. Ku ajuda des livru, bu aprindi ja ciu di ke ki Biblia ta sina aserka di Jeova, si personalidadi ku si intensons. Bu aprindi ki, el i un Algin ku bu pudi tene un bon relason kel. Orason ta dau opurtunidadi di spresa bu pensamentus ku sintimentus mas fundu pa bu Pape ku sta na seu. Si bu fasil, bu na pertusi mas di Jeova. — Tiagu 4:8.

KAL NORMAS KU NO DIBI DI KUMPRI?

5. Ke ki ta mostra di kuma Jeova ka ta sukuta tudu orasons?

5 Sera ki Jeova ta sukuta tudu orasons? Jubi ke ki falaba israelitas rebeldis na tempu di profeta Isaias: “Nin ku bo ora ciu, N ka na obi, pabia bo mon susu ku sangi.” (Isaias 1:15) Asin, sertus asons pudi pui pa Deus ka sukuta no orasons. Pa Deus pudi obi no orasons, no dibi di kumpri sertus normas.

6. Pa Deus obi no orasons, kal ki purmeru norma, i kuma ku no pudi kumpril?

6 Purmeru norma i pa izersi fe. (Lei Markus 11:24.) Apostulu Paulu skirbi: “Ningin ka pudi pui Deus kontenti ku el sin fe, pabia kil ku na bai pa el i ten ku fia kuma el i ten, kuma i ta da pagamentu tambi pa kilis ku buskal.” (Ebreus 11:6) Tene fe di bardadi i mas di ki so sibi kuma Deus ten i di kuma i ta obi i ruspundi orasons. Fe ta ojadu atraves di asons. No dibi di mostra di un manera klaru di kuma no tene fe atraves di no manera di vivi di kada dia. — Tiagu 2:26.

7. (a) Ke ku manda no dibi mostra rispitu ora ku no na papia ku Jeova atraves di orason? (b) Ora ku no na ora Deus, kuma ku no pudi mostra umildadi ku sinseridadi?

7 Jeova tambi misti pa kilis ku na pertusi del atraves di orason pa e fasil ku umildadi i ku sinseridadi. Sera ki no ka tene motivu di sedu umildi ora ku no na papia ku Jeova? Ora ku jintis tene opurtunidadi di papia ku un purmeru-ministru o un prisidenti, e kustuma ta fasil ku rispitu pabia di altu pusison di kil guvernanti. No dibi di mostra inda mas rispitu ora ku no na pertusi di Jeova! (Salmu 138:6) Na bardadi, el i “Deus ku ten tudu puder.” (Kumsada 17:1) Ora ku no na ora Deus, no manera di pertusi del dibi di mostra kuma no rukuñisi ku umildadi di kuma no pikininu si dianti. Es tipu di umildadi ta motivanu tambi ora di tudu no korson ku sinseridadi, ivita orasons di ripiti-ripiti mesmu palabras. — Mateus 6:7, 8.

8. Kuma ku no pudi aẑi na armonia ku no orason?

8 Utru norma pa Deus obi no orason i pa no aẑi na armonia ku no orasons. Jeova ta spera pa no fasi tudu ku no pudi sugundu ke ki no ora pa rel. Pur izemplu, si no ora, “Patinu aos kumida ku no pirsisa del,” no dibi di tarbaja risu na kualker tarbaju ku no oja. (Mateus 6:11; 2 Tesalonisensis 3:10) Si no ora pa pidi ajuda pa vensi un frakeza, no dibi di toma kuidadu pa ivita sirkunstansias ku situasons ku pudi lebanu pa tentason. (Kolosensis 3:5) Alen des normas basiku, i ten purguntas aserka di orason ku no pirsisa sibi si resposta.

RESPOSTAS PA ALGUNS PURGUNTAS ASERKA DI ORASON

9. Kin ku no dibi di ora i na nomi di kin?

9 Kin ku no dibi di ora? Jesus sina si disipulus ora pa “no Pape ku sta na seu.” (Mateus 6:9) Asin, no orasons dibi di diriẑidu so pa Jeova Deus. Ma, Jeova misti pa no rukuñisi pusison di si uniku Fiju, Jesus Kristu. Suma ku no aprindi na Kapitulu 5, Jesus mandadu pa Tera pa sirbi suma un resgati pa libertanu di pekadu ku mortu. (Jon 3:16; Romanus 5:12) I kujidu suma Ŝef di Saserdoti ki torna pusivel purdon di pekadu. I kujidu tambi suma Juis. (Jon 5:22; Ebreus 6:20) Asin, Biblia ta falanu pa no ora na nomi di Jesus. El propi i fala: “Pape pudi da bos tudu ku bo pidil na ña nomi.” (Jon 15:16) Pa no orasons obidu, no dibi di ora so pa Jeova na nomi di Jesus.

10. Ke ku manda i ka pirsis toma un pusison spesial ora ku no na ora?

10 Sera ki no dibi di toma un pusison spesial ora ku no na ora? Nau. Jeova ka fala pa no toma kualker pusison spesifiku, di mon o di tudu kurpu. Biblia ta sina kuma i bon ora na diferenti pusisons. Es ta nklui sinta, mpina, finka juju i firma. (1 Kronikas 17:16; Neemias 8:6; Daniel 6:10) Ke ki mas importanti i ka algun pusison spesial ku utrus pudi oja, ma bon atitudi di korson. Na bardadi, duranti no atividadi di kada dia o ora ku no sta dianti di un urẑensia, no pudi fasi orason silensiosu na kualker kau ku no sta. Jeova ta obi es orasons, mesmu si utrus ku sta pertu di nos ka nota. — Neemias 2:1-6.

11. Kal asuntus pesual ki bon ora pa rel?

11 Ke ki no pudi ora pa rel? Biblia splika: “Si no pidi un kusa na si vontadi, i [Jeova] na obinu.” (1 Jon 5:14) Asin, no pudi ora pa kualker kusa ku sta na armonia ku vontadi di Deus. Sera ki i misti pa no ora aserka di asuntus pesual? Klaru ki sin! Ora Jeova pudi komparadu ku papia ku un amigu intimu. No pudi papia avontadi ‘konta Deus tudu ku sta na no korson.’ (Salmu 62:8) I bon pa no pidi spiritu santu pa i judanu fasi kil ki sertu. (Lukas 11:13) No pudi tambi pidi orientason pa toma bon disisons i pa tene forsa di lida ku difikuldadis. (Tiagu 1:5) Ora ku no peka, no dibi di pidi purdon na basi di sakrifisiu di Kristu. (Efésius 1:3, 7) I klaru kuma, asuntus pesual ka dibi di sedu uniku asuntus di no orasons. No dibi di ora tambi pa utrus jintis — suma membrus di familia ku no irmons na fe. — Atus 12:5; Kolosensis 4:12.

12. Kuma ku no pudi da purmeru lugar asuntus relasionadu ku no Pape ku sta na seu na no orasons?

12 Asuntus ku relasiona ku Jeova Deus dibi di dadu purmeru lugar na no orasons. Ku serteza no tene motivu di spresa lovor di tudu korson ku gardisimentu pa rel pa tudu si bondadi. (1 Kronikas 29:10-13) Jesus daba orason mudelu ku sta na Mateus 6:9-13, nunde ki sinanu ora pa nomi di Deus santifikadu, ku sedu, pa i tratadu suma sagradu o santu. (Lei.) Dipus i fala, pa Renu di Deus bin i pa si vontadi fasidu na Tera suma na seu. So dipus di fala des asuntus importanti ku relasiona ku Jeova, ki Jesus fala di asuntus pesual. Di mesmu manera, ora ku no da Deus purmeru lugar na no orasons, no ta mostra kuma no ka nteresa so di no ben.

13. Ke ki Biblia fala aserka di durason di orasons ku Deus ta seta?

13 Kal ki dibi di sedu durason di no orasons? Biblia ka pui nin un limiti di durason di orasons pesual o orasons publiku. I pudi sedu un orason brevi antis di kume o un orason pesual kumpridu nunde ku no pudi konta Jeova tudu ku sta na no korson. (1 Samuel 1:12, 15) Ma, Jesus kondena jintis ku ta nkara se kabesa suma justus ku ta fasi orasons kumpridu dianti di utrus pa mpresiona elis. (Lukas 20:46, 47) Es tipu di orason ka ta mpresiona Jeova. Ke ki importanti i pa no ora di tudu no korson. Asin, durason di orasons ku Deus ta seta pudi varia sugundu nesesidadis ku sirkunstansias.

Bu orasons pudi obidu na kualker mumentu

14. Ke ki Biblia misti fala oca i nsentivanu “ora sempri,” i kuma ku kila ta animanu?

14 Kantu bias ku no dibi di ora? Biblia ta nsentivanu pa “pega tesu na orason,” pa “ora sempri,” i pa ‘kontinua na orason.’ (Romanus 12:12; 1 Tesalonisensis 5:17; 1 Timótiu 5:5) Sin duvida, es palabras ka signifika kuma no dibi di ba ta ora Jeova kada dia sin para. En ves di kila, Biblia nsentivanu ora sempri, kontinua gardisi Jeova pa si bondadi pa nos i buska si orientason, konsolu ku forsa. I ka ta animanu sibi kuma, Jeova ka limita durason di no orason o kantu bias ku no pudi papia kel na orason? Si na bardadi no apresia privileẑiu di orason, no na oja manga di opurtunidadis pa ora pa no Pape ku sta na seu.

15. Ke ku manda no dibi di fala “Amen” na fin di orason pesual o publiku?

15 Ke ku manda no dibi di fala “Amen” na fin di orason? Palabra “Amen” signifika “ku serteza,” o “pa i sedu sin.” Izemplus di Biblia ta mostra kuma i bon fala “Amen” na fin di orasons pesual o publiku. (1 Kronikas 16:36; Salmu 41:13) Si no fala “Amen” na fin di no propi orason, no ta mostra kuma no spresons fasidu ku sinseridadi. Ora ku no fala “Amen” — silensiosu o ku vos altu — na fin di orason publiku di un algin, no ta mostra kuma no konkorda ku palabras ki spresa. — 1 Koríntius 14:16.

KUMA KI DEUS TA RUSPUNDI NO ORASONS

16. Kal konfiansa ku no pudi tene aserka di orason?

16 Sera ki na bardadi Jeova ta ruspundi no orasons? Sin, i ta ruspundi! No tene prova garandi di fia kuma ‘Kin ku ta obi orason’ na ruspundi orasons sinseru ku milyons di jintis ta fasi. (Salmu 65:2) Jeova pudi ruspundi no orasons di diferenti maneras.

17. Pabia di ke ki no pudi fala kuma Deus ta usa si anjus ku si servus na Tera pa ruspundi no orasons?

17 Jeova ta usa si anjus ku si servus na Tera pa ruspundi orasons. (Ebreus 1:13, 14) I ten manga di spriensias di jintis ku ora Deus pa pidi ajuda pa ntindi Biblia, i ka tarda e kontaktadu pa un servu di Jeova. Es spriensias ta mostra kuma anjus sta na orienta tarbaju di pregason di Renu. (Apokalipsi 14:6) Pa ruspundi no orasons ku ta fasidu na mumentu di nesesidadi garandi, Jeova pudi motiva un kriston pa judanu. — Ditus 12:25; Tiagu 2:16.

Pa ruspundi no orasons, Jeova pudi motiva un kriston pa bin judanu

18. Kuma ki Jeova ta usa si spiritu santu ku si Palabra pa ruspundi orasons di si servus?

18 Jeova Deus ta usa tambi si spiritu santu ku si Palabra Biblia pa ruspundi orasons di si servus. I pudi ruspundi no orasons pa judanu lida ku purblemas, orientanu i fortalisinu atraves di si spiritu santu. (2 Koríntius 4:7) Manga di bias, no ta risibi resposta di no orasons pa orientason atraves di Biblia, nunde ku Jeova ta danu ajuda pa toma bon disisons. No pudi oja testus di Biblia ku pudi judanu duranti no studu pesual di Biblia i ora ku no lei publikasons basiadu na Biblia, suma es livru. Pontus di Biblia ku no pirsisa di da atenson pudi faladu del na runion kriston o atraves di komentarius di un ansion na kongregason ku sta nteresadu na no ben. — Gálatas 6:1.

19. Ora ki no orasons parsi kuma i ka ruspundidu, ke ki no dibi di lembra del?

19 Si parsi kuma Jeova tarda pa ruspundi no orasons, kila i ka pabia di kuma i ka pudi ruspundil. En ves di kila, no dibi di lembra kuma Jeova ta ruspundi orasons sugundu si vontadi i na mumentu sertu. I kunsi no nesesidadis i kuma ki pudi kuida delis mas minjor di ki anos. Manga di bias i ta disanu ‘kontinua na pidi, buska i konki.’ (Lukas 11:5-10) Si no kontinua fasi sin, no ta mostra Deus di kuma no misti ku seredadi ke ki no pidi na orason i di kuma no tene serteza ki i na ruspundi no orasons. Alen di kila, Jeova pudi ruspundi no orasons di un manera ku no ka spera. Pur izemplu, i pudi ruspundi no orason aserka di un purblema pesual, i ka pa kaba ku purblema, ma pa danu forsa pa aguental. — Lei Isaias 12:2.

20. Ke ku manda no dibi di aproveita di tudu benefisiu di privileẑiu garandi di orason?

20 No pudi sta kontenti pa manera ki Kriadur des Universu garandi sta pertu di tudu kilis ku ta comal di bon manera atraves di orason! (Lei Salmu 145:18.) Pa no aproveita di tudu benefisiu di privileẑiu garandi di orason. Si no fasil, no na tene speransa alegri di pertusi mas di Jeova, kin ku ta obi orason.