Bai pa asuntu

Bai pa indisi

PARTI 5

Bardadi aserka di maẑia ku futis

Bardadi aserka di maẑia ku futis

1. Te kal puntu ki maẑia ku futis ciga?

LIVRU comadu African Traditional Religion (Riliẑion tradisional Afrikanu) fala sin: “Na Afrika, punta si futseru ten o nau i pirdi tempu pa Afrikanu di tudu koldadi, futis i un di kusa garandi ki ka pudi negadu.” Tantu kilis ki bai skola suma kilis ku ka bai, ta fia na maẑia ku futis. Ŝefis di riliẑion Musulmanu ku kilis ku ta fala e sedu Kriston e ta fia tambi na futis.

2. Di akordu ku krensa mas kunsidu, di nunde ki forsa di futis bin?

2 Di akordu ku krensa mas kunsidu na Afrika, i ten un forsa o puder ku no ka pudi oja. Deus ta kontrola elis tudu. Kriaturas spiritual ku parentis ku muri pudi usal. Sertus pekaduris sibi tambi kuma ke pudi usa es forsa tantu pa buska proteson o pa fasi utrus mal.

3. Ke ki futis, i ke ku jintis ku ta fia nel pudi fasi?

3 Futis ta lansadu kontra inimigus. I ta pensadu kuma kilis ku ta usal tene puder pa manda mursegus, kacus, moskas, i utrus limarias pa ataka jintis. Jintis ta fia di ki futis ki ta pui gera ten, pa minjer ka konsigi padi, i pa duensa ku mortundadi ten.

4. (a) Ke ki manga di jintis ta fia nel aserka di futserus? (b) Ke ki sertus futserus konfesa?

4 I ta faladu ki di noti futserus ta bida kacu, kobra o utru limaria, dipus e ta bai kontra ku utrus futserus pa kume jintis ke paña. Ma se kurpu ta kontinua durmi na kama. Pa apoia es storias, jintis ki disa futisndadi i utrus futserus ku ta kontal. Suma isemplu, un rivista Afrikanu fala di ke ki antigus futserus ciga di fala (maioria delis i bajudas): “N pui pa 150 jintis muri na asidenti di karu.” “N cupa tudu sangi na kurpu di 5 mininus, dipus e muri.” “N mata 3 di ña rapas pabia e negan.”

5. Ke ki jintis ta pensa i bon fasi pa proteẑi kontra mal, i kuma ki ta fasidu?

5 I ten jintis ku ta pensa kuma bai muru o jambakus ta proteẑi kontra mal. Jintis ki ta bai la e ta pui anel, pulsera o mara mesiñu. E ta bibi mesiñu o fergal na kurpu. Na se kasas o na con e ta sukundi kusas ke pensa kuma i pudi proteẑi elis. E ta fia na kusas o mesiñu ki fasidu ku palabras di Alkuron o Biblia.

Mintidas ku nganu

6.Ke ki Satanas ku si dimonius fasi na tempus pasadu, i kuma ki no dibi di oja se puder?

6 I bardadi kuma Satanas ku si dimonius i inimigus pirigosus di pekaduris. E tene puder pa nfluensia pensamentu ku vida di jintis. Na tempu pasadu e ta yentra na pekaduris ku limarias i toma konta delis. (Mateus 12:43-45) No ka dibi di N juti se puder, nin no ka dibi di omental tambi.

7. Ke ki Satanas misti pa no fia nel, i kal isemplu ku ta mostra kila?

7 Satanas i mestri di nganu. I ta ngana jintis pa pensa ki, si puder i garandi dimas. Pa isemplu: Duranti un gera na un tera di Afrika, tropas usa aparaliaẑen di son pa pantanda se inimigus. Antis di e ataka elis, e pui son di armas pisadus ku na fugia. E mistiba pa se inimigus pensa kuma e sta na sedu atakadu pa un forsa ku tene armas puderosu. Na mesmu manera, Satanas misti pa jintis pensa kuma si puder ka ten limiti. Si objetivu i pa pantanda jintis pa e ka fasi vontadi di Jeova, ma pa e fasi si vontadi. Gosi no jubi tris mintidas ku Satanas misti pa jintis fia nel.

8. Kal mintida ku Satanas ta spaja?

8 Un mintida ki Satanas spaja ciu i es: Nada di mal ka ta akontisi so pa akontisi; tudu kusas di mal ku ka fasidu pa algin, i bin di un puder ki no ka pudi oja. Pur isemplu, imaẑina ki un mininu muri di paludismu. Si mame sibi kuma miskitu pudi pui algin paña paludismu. Ma tambi i fia di kuma algin pudi usa futis pa manda miskitu murdi si fiju.

Manga di bias maus kusas ta akontisi

9. Kuma ki Biblia mostra ki i ka Satanas ku ta kausa tudu purbulemas?

9 I bardadi ki Satanas tene puder pa kausa alguns purbulema, ma i na sedu eradu pensa kuma i tene puder pa kausa tudu purbulemas. Biblia fala: “Pre­miu i ka di kilis ku ta kuri mas rapidu, nin vitoria i ka pa omi di mas koraẑen. Kumida ka ta bin pa jirus, nin rikesa pa kilis ku ten jitu, nin fabur pa ntindidus, [pabia tempu ku kusas ki no ka spera pudi akontisi ku tudu jintis].” (Eklesiastis 9:​11) Na un kurida, un kuridur pudi sedu mas rapidu di utrus, ma i pudi ka gaña. Pabia “kusas ki no ka spera” pudi pul i pirdi. Talves i pudi da tapada i kai o sta duenti o muskulus pudi prindi. Es kusas pudi akontisi ku kualker algin. I ka Satanas o futseru ki pui pa i sedu.

10. Ke ku ta faladu aserka di futserus, i kuma ki no sibi ki i mintida?

10 Sugundu mintida ku Satanas ta spaja ciu i es: Di noti futserus ta disa se kurpu i e ta bai kontra ku utrus futserus o pa bai kume algin. Gosi punta bu kabesa: ‘Si futserus pudi fasi kila, ke ki na bardadi ta disa kurpu?’ Suma ki no ojaba, alma i algin, i ka un kusa siparadu ku kurpu. Spiritu i forsa di vida ku ta da kurpu forsa. I ka pudi fasi nada sin kurpu.

Futserus ka pudi disa se kurpu

11. Ke ku manda no sibi kuma futserus ka pudi disa se kurpu, i bu fia na kila?

11 Nin alma nin spiritu i ka un kusa ki ta sipara ku kurpu pa bai fasi ben o mal. Asin, futserus ka pudi disa se kurpu. Kusas ke ta fala ki e ta fasi o e fasiba i ka bardadi.

12. Kuma ki Satanas ta pui jintis fia ki e fasi kusas ki e ka ciga di fasi?

12 Kuma ki no pudi splika diklarason di kilis ku ta fasi futis? Satanas pudi fasi jintis fia ki e pasa un kusa ku na bardadi i ka ciga di sedu. Satanas pudi fasi jintis tene vison di ki e oja, e obi i e fasi kusas ku na bardadi e ka ciga di fasi. Asin, Satanas misti disvia jintis di Jeova i fasi elis pensa ki Biblia i eradu.

13. (a) Sera ki i bon bai jamba­kus o muru pa buska proteson? (b) Ke ku Biblia fala aserka des?

13 Turseru mintida i ki, bai jambakus o muru pa buska proteson kontra mal i bon. Biblia ka fasi diferensa entri si i bon usa forsa o puder ku no ka pudi oja pa buska proteson o fasi utrus mal. Tudu i kondena. Jubi leis ki Jeova daba pa povu di Israel aserka des kusas i jintis ku ta fasil:

  • “Ka bu fasi jambakusindadi.” — Sirmonias 19:26.

  • “Si un omi o minjer tene spiritu di jambakus, o i sedu algin ku ta konsulta mortus, i ten ku muri.” — Sirmonias 20:27.

  • “Ka ningin ocadu na bo metadi . . . ku ta konta kusas ku na bin sedu, nin pauteru, nin futseru, nin jambakus nin kil ku ta konsulta dimoniu.” — Ripitison di Lei 18:10-14.

14. Pabia di ke ku manda Jeova fasi leis kontra jambakusindadi?

14 Es leis torna klaru ki Deus ka misti pa si jintis bai jambakus o muru. ­Jeova daba es leis pa si povu pabia i amaba elis, i ka mistiba pa e torna skravu di medu. I ka mistiba pa e sedu kastigadu pa dimonius.

15. Kuma ki Biblia mostra ki Jeova tene mas puder di ki Satanas?

15 Biblia ka fala ciu aserka di ke ki dimonius pudi fasi o ke ki e ka pudi fasi, ma i mostranu ki Jeova Deus tene puder mas garandi di ki Satanas ku dimonius. Jeova serka ja Satanas di seu. (Apokalipsi 12:9) Nota tambi ki Satanas pidi pa Deus disal testa Jo. Alen di kila i obdisi avisu di Deus pa ka mata Jo. — Jo 2:​4-6.

16. Nunde ki no dibi di buska proteson?

16 Ditus 18:10 fala: “Nomi di [Jeova, NM] i suma tori forti; algin justu ta kuri pa el, i fika suguru.” Asin no dibi di buska Jeova pa proteson. Servus di Deus ka ta mara mesiñus di muru o jambakus pa proteẑi se kabesa kontra asons di Satanas ku dimonius, nin e ka ta medi sagiadura o korte. Servus di Deus fia nes ki Biblia fala: “Uju di SIÑOR ta pasa pa tudu parti di mundu, pa fortifika kilis ku tene korson pirfitu pa el.” — 2 Kronikas 16:9.

17. Kal konfiansa ku Tiagu 4:7 danu, ma ke ki no dibi di fasi?

17 Bu pudi tambi tene es konfiansa si bu ta sirbi Jeova. Tiagu 4:7 fala: “Bo baŝa pa Deus; bo firma kontra diabu; i ta kuri di bos.” Si bu ta sirbi Deus di bardadi i obil, bu pudi sta suguru ki Jeova na proteẑiu.