Bai pa asuntu

AJUDA PA FAMILIA | KASAMENTI

Kuma di Kontrola bu Gastus

Kuma di Kontrola bu Gastus

DIFIKULDADI

Imaẑina kuma, bu jubi bu stratu bankariu ku kontas ku bu ten ku paga i bu nota di kuma, bu diñeru sta na gasta suma reia ku sta na kapliu na mon. I ka tarda ku bu kasa, ma gosi bu gastu sta ja fora di kontrolu. Sera ki i bu omi o bu minjer ku tene kulpa? Ka bo turmenta na pui kulpa na n̈utru! Bo pensa suma un ekipa, i bo jubi ke ku pui bos tudu kai nes purblema. *

KE KU MANDA I DIFISIL KONTROLA GASTUS

Tempu di adaptason. Si bu staba na vivi juntu ku bu pape o bu mame antis di bu kasa, paga kontas i dividi dispezas pudi sedu un kusa nobu pa bo. I pudi sedu tambi kuma, abo ku bu parseru bo tene diferenti manera di lida ku diñeru. Pur isemplu, un di bos pudi sta mas inklinadu pa gasta nkuantu ku utru sta mas inklinadu pa ekonomiza. I ta toma tempu pa un kasal adapta i ciga na akordu aserka di manera di lida ku diñeru.

Suma paja na un jardin, dibidas ku ka ta pagadu ta kirsi kada bias mas.

Abitu di adia kusas. Jim, gosi ku sedu un bon omi di nogos, fala kuma oca i kumsa kasa, i ka sibiba organiza i kila kustal ciu dimas. I fala sin: “Suma N ta atrasa pa paga ña kontas, ami ku ña minjer no bin kaba pa gasta manga di diñeru pabia di taŝas ku akumula. No bin fika sin diñeru!”

Armadilia di “diñeru ku ka ta ojadu”. I fasil gasta dimas ora ku bu ka sta na oja diñeru na sai na bu kartera o na bu bolsa. Es pudi akontisi, si bu mas ta fasi kompra o paga kontas, atraves di karton di kreditu, di internet o sistema eletroniku di banku. Aos i fasil pista diñeru, ma kila pudi pui nobu kasal kai na armadilia di gasta ciu dimas.

I ka importa ke ku pudi leba bos na gastus, diñeru pudi tisi purblemas garandi na bu kasamenti. Un livru ku ta papia di kasamenti fala sin: “Pa manga di kasadus, diñeru i purblema numeru un i ka mporta kuantidadi di diñeru ke tene. Manga di bias diñeru ta sedu rais di purblema.” — Fighting for Your Marriage.

KE KU BO PUDI FASI

Bo kopera ku n̈utru. En ves di bo kulpa n̈utru, bo tarbaja suma un ekipa pa pudi kontrola gastus. Logu na kumsada, bo disidi pa ka pirmiti diñeru pui bos na purblema. — Prinsipiu di Biblia: Efésius 4:32.

Bo fasi un orsamentu. Bo skirbi tudu bo dispezas ku bo na fasi na un mis, nin si pikininu. Kila na juda bos sibi kuma ku bo ta usa bo diñeru, i sibi kal ki gastus ki ka pirsis.

Bo fasi lista di ke ki pirsis gasta diñeru parel, suma kumida, ropa, renda ku utru kusas. Skirbi ‘pres’ di kada kusas ku sta na lista, i fasi kalkulu mas o menus kantu ki na kustau na un sertu tempu, talves na un mis. — Prinsipiu di Biblia: Lukas 14:28.

“Kil ku pistadu un kusa i katibu di kil ku pistal.” — Ditus 22:7.

Pa kada mis, sipara diñeru ku bu na gasta pa kada kusa, suma kumida, renda, kombustivel i asin pa dianti. Alguns kasal ta pui diñeru na invelopi siparadu pa kada dispeza. * Si diñeru di un invelopi bin kaba e ta para fasi dispeza di ki kusas o tira diñeru di invelopi di utru dispeza.

Muda bu manera di nkara diñeru. Filisidadi ka dipindi di tene ultimus kusas ku kumsa sai. Jesus fala: “Bo toma sintidu, bo libra di tudu koldadi kubisa, pabia vida di algin i ka sta na manga di kusa ki tene.” (Lukas 12:15) Manga di bias, bu manera di gasta diñeru ta mostra si kontra bu fia nes palabras o nau. — Prinsipiu di Biblia: 1 Timótiu 6:8.

Fasi mudansas. Aaron ku kumsa fasi dus anu di kasamenti fala sin: “Na kumsada i pudi parsi kuma diñeru ten pa kumpra kusas suma kanal di TV o bai kume na restauranti, ma ku tempu i pudi kausa purblemas finanseru. No tenba ku aprindi nega sertus kusas, asin pa ka no pudi gasta ciu dimas.”

^ par. 4 Apesar di kuma es artigu fasidu spesialmenti pa kilis ku kumsa kasa, prinsipiu pudi aplikadu tambi pa tudu kilis ku kasa.

^ par. 14 Si bu ta paga atraves di sistema eletroniku o atraves di karton di kreditu, skirbi gastus i pul na kada invelopi.