Bai pa asuntu

Bai pa indisi

Bon kualidadis i suma un busula di konfiansa, ku pudi juda bu fijus sibi nunde ke na bai

PA PAPE KU MAME

7: Sina bu fijus bon kualidadis

7: Sina bu fijus bon kualidadis

KE KI SIGNIFIKA

Suma pape ku mame bo tene normas ku bo ta sigi na bo vida. Pur izemplu, sera ku bo ta sforsa pa sedu onestu na tudu kusa? Si i asin bo na misti tambi pa bo fijus fasi mesmu kusa.

Bo na misti tambi sina elis kuma, i importanti sedu un algin ku osa tarbaju, justu i ku rispita utrus, kualidadis ki mas bon disenvolvi ora ku algin sedu inda joven.

PRINSIPIU DI BIBLIA: “Nsina mininu na kamiñu ki dibi di yanda; ora ki bin beju i ka na disvia del.” — Ditus 22:6.

PABIA KI IMPORTANTI

Nes mundu di teknologia i importanti tene bon normas di moral. Un mame comadu Karyn fala sin: “Mau influensias pudi ojadu na kualker apareliu eletroniku i na kualker mumentu. No fijus pudi sinta pertu di nos i na mesmu tempu e na jubi kusa ku ka bali!”

PRINSIPIU DI BIBLIA: Algin “garandi, ku ten manga di spiriensia ku pratika pa ntindi ben ku mal.” — Ebreus 5:14.

I importanti pensa na utrus. Es nklui mostra bon maneras, (suma pur izemplu, fala “di fabur” ku “obrigadu”) i mostra preokupason pa utrus, un kualidadi ki raru aos, pabia jintis mas ta preokupa ku se aparelius di ki ku se kumpañer.

PRINSIPIU DI BIBLIA: “Bo fasi utru jinti suma ku bo misti pa e fasi bos.” — Lukas 6:31.

KE KU BU PUDI FASI

Konta utrus kal ki bu normas di moral. Pur izemplu, piskisas mostra kuma, adolesentis mas tene tendensia di ivita fasi seksu antis di kasamenti, se kontadu klaru kuma ki pratika ka bali.

SUẐESTON: Usa un notisia resenti pa papia di normas di moral. Pur izemplu, si bu obi un notisia aserka di un krimi, bu pudi fala: “Pabia ku jintis ta mau pa se kumpañer, ke ku pensa, pabia ku jintis ta sedu sin?”

“I na sedu difisil dimas pa mininus sibi fasi diferensa entri ben ku mal, si e ka sibi ke ki ben ku mal.” — Brandon.

Sina mininus pensa na utrus. Mesmu mininus pikininu pudi aprindi fala “di fabur” ku “obrigadu”, i mostra konsiderason pa utrus. Un livru fala sin: “Ora ku mininus oja kuma e fasi parti di un kusa garandi, suma familia, skola, o kumunidadi, i mas fasil pa e fasi kusas ku na mostra bondadi ku na benefisia utrus, en ves de konsentra na se kabesa.” — Parenting Without Borders (Sedu pape ku mame sin limiti).

SUẐESTON: Da mininus tarbajus ku na juda elis aprindi fasi kusas pa utrus.

“Si no fijus kustuma tarbaju desdi gosi, e ka na bin kansa ora ke bin sta elis so. Kuida di se responsabilidadis na sedu un kusa ke kustuma ba ja.” — Tara.